Edwin Powell Hubble biograafia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Hubble’i teleskoop

Hubble'i teleskoop Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (18891953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktikavälise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid

Füüsika

12

doc

Suur pauk

Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid. · 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine Kui Hubble hakkas süstematiseerima galaktikaid, avastas ta, et galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini kihutavad need eemale (vt. Lisa 1). 1929. aastal jõudis ta Hubble'i seaduse ehk punanihke seaduse sõnastamiseni. See kujutab endast empiirilist seadust, mille järgi galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant.

Astronoomia

11

doc

"Galaktikate klassifikatsioon" - Füüsika referaat

2. varvalisus; M101 = Sc I 3. valguse LMC = Ir III-IV tsentraalkontsentratsioon; 4. harude pikkus ja kvaliteet 3 Hubble'i klassifikatsioon Edwin Powell Hubble (20. november 1899 ­ 28. september 1953) oli Ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ning Galaktika-välise astronoomia rajaja. Ta tõestas 1923-1924 lõplikult galaktikate olemasolu väljaspool Linnutee tähesüsteemi ning 1926. esitas kasutatavaima galaktikate klassifikatsiooni süsteemi. 1929. aastal avastas ta punanihke seaduse ehk Hubble'i seaduse. Kui tähtede nähtavateks parameetriteks on heledus ja värvu, siis galaktikad on piisavalt

Füüsika

10

rtf

Galaktika ehk tähesüsteem

Tõestamaks oma väidet, et Andromeeda udukogu on hoopis eraldi funktsioneeriv galaktika, tõi Curtis välja,et Linnutees esinevad tumedad ribad, mis sarnanevad tolmupilvedega ning et Andromeedal on suur Doppleri nihe. Küsimus sai lahendatud 1920.-datel aastatel. Aastal 1922 suutis eesti astronoom Ernst Öpik määrata ära Andromeeda galaktika kauguse, mis toetas seisukohta, et too on kauge Linnuteeväline objekt. Kasutades uut 100. tollist teleskoopi, suutis Edwin Hubble nähe spiraalsete udukogude harusid tähtedena, mis lubasid tal määrata nende kauguse. Need olid, aga liiga kaugel, et olla Linnutee osa. Aastal 1936 tegi Hubble galaktikate klassifikatsiooni süsteemi, mida kasutatakse ka tänapäeval. [redigeeri]Kaasaegne uurimine Aastal 1944 ennustas Hendrik van de Hulst, et mikrolaine kiirgus lainepikkusel 21 sentimeetrit, tuleneb tähtedevahelises ruumis asuvast vesiniku gaasist; seda kiirgust täheldatigi aastal 1951

Loodusteadused

22

docx

Teleskoobid

ning kohmakas. Cassegraini süsteem ning kahvelmonteering on tüüpilised USA seeriateleskoopide juures. Kasutatakse nii täisautomaatseid asimutaalmonteeringuga teleskoope (suunatakse GPS- süsteemi vahendusel) kui "tavalise" kellamehhanismiga parallaktilises monteeringus vaatlusriistu. Kahvelmonteeringu suurim "viga" - okulaari sattumine kahvli hargnemiskoha juurde - kõrvaldatakse "murtud okulaari" abil Hubble’i teleskoop Hubble’i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble’i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (1889-1953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktika-välise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble’i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad

Optika

2

doc

Universumi Algus

Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste. Hubble'i avastused on suure paugu teooria aluseks, kuna fakt, et kõik galaktikad universumis liiguvad üksteisest eemale tähendab, et universum laieneb. See ongi suure paugu teooria. Pärast algse ülitiheda singulaarsuse plahvatamist hakkas universum laienema väga kiiresti ja vaikselt maha jahtuma. Kõik moodustised mis on

Astronoomia

3

doc

Päike, tähed ja galaktikad

Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ­ ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse a

Planeetide geoloogia

3

doc

Päike, tähed, galaktikad

Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ­ ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse a

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)