Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid Analüüs Eesti korvpalli olukorra kohta SuureJaanis 2013 Põlva maakonnas on kõige vähem korvpalli harrastajaid spordiklubides Korvpalli harrastajad ...
Gümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak........................................................................................................................... 5 2.2 Pall................................................................................................................................
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika ...
Eesti korvpalli minevik Eesti korvpall sündis aastal 1913. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstruktorite kaudu XX saj. algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võim...
Raimond Lääts Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvapallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib...
5. Eesti korvpalli ajalugu Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920 Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid aastal 1925 ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927 aastal. 23. novembril 1934 võeti Eesti Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. Korvpall jõudis olümpiamängudele 1936. aastal Berliini mängudel. Turniiri avamängus 8. augustil olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas James Naismith, korvpalli looja. 1993 jõudis Eesti Euroopa Meistrivõistluste finaalturniirile kus saavutati 6.koht. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga. 20. detsembril 1991 taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBAs. 2001 aastal jõudis Eesti uuesti Euroopa meistrivõistluste finaal...
Eesti spordiajaloo viktoriini 15 küsimust õiged vastused on tehtud paksult 1. Mis aastal algas Eestis sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus? a) 1870 b) 1990 c) 1890 d) 1940 2. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk c) Georg Lurich d) Jaan Mäe 6. Mis tänaval asub Eesti Spordiajaloo Selts? a) Musta...
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a...
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskrin...
Kool KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED Referaat Nimi klass Türi 2011 SISSEJUHATUS Korvpalliks nimetatakse spordiala, mida üldjuhul mängitakse kahe meeskonna vahel. Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal t...
Jüri Gümnaasium SPORT Referaat Koostaja: Stiina Vard Klass: 8.r klass Juhendaja: õpetaja Anu Rebane Jüri 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Sport................................................................................................................... 4 2.1. Spordi ajalugu.............................................................................................. 4 2.2. Spordi ajalugu Eestis.................................................................................... 4 2.3. Spordirajatised............................................................................................. 4 2.4. Spordiga kaasnevad nähtused.....................................................................5 3. Kokkuvõte.................................
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2...
Kokkuvõte Uurimistöös ,,Korvpall ja selle populaarsus Eestis" antakse ülevaade korvpalli ajaloost, korvpallist tänapäeval, tähtsamatest korvpalli organisatsioonidest ning selle populaarsusest Eestis. Antud uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade korvpalliharrastajatest Eestis maakondade kaupa, et saada teada, kus tuleks arendada rohkem korvpallialast tegevust. Käesolevas uurimistöös kasutatavad andmed on saadud spordiregistrist ning kohalikelt omavalitsustelt. Analüüsi tulemuste põhjal võib väita, et mitmes maakonnas on vähe korvpalli harrastajaid. Kõige vähem on korvpalli harrastajaid spordiklubides Põlva maakonnas (191) ja kõige rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastaja...
Tippsportlane Martin Müürsepp Mina valisin korvpallur Martin Müürsepa sellepärast, et mulle meeldib korvpall. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Martin Müürsepp sündis 26. septembril 1974. aastal. Martin Müürsepp alustas treenimist 9-aastaselt ja ta treeneriks oli Andres Sõber. Korvpall on meeskonnala. Seda mängu üksi mängida ei saa. Järelikult tuleb olla ka hea meeskonnamängija. Martin Müürsepp on olnud väga hea meeskonnaliige. Ta on mänginud paljudes klubides ja meesko...
XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 ...
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Korvpall Eliise Vilepill 11.a 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Tutvustus................................................................................................................................ 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Mänguväljak ja varustus.......................................................................................................... 4 Mängu eesmärk...................................................................................................................... 5 Mängureeglid.....................................................
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ame...
NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ni...
KORVPALL Korvpallist Korvpall sai alguse 1891. aastal USA-s Springfieldis James Naismithi eestvedamisel. Esimese korvina kasutas ta puuviljakorvi, mille naelutas rõdu ääre külge maapinnast 10 jala kõrgusele. Esimene ametlik võistlus korvpallis peeti 1892. aastal, mille tulemuseks oli 1 : 0. Hiljem levis korvpall ka mujale ning 19. sajandi lõpuaastatel pandi alus elukutselisele korvpallile. Kuulsaimad korvpallurid maailmas: Michael Jordan, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird, LeBron James, Wilt Chamberlain. Kuulsaimad korvpallurid Eestis: Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Indrek Rumma , Margus Metstak, Marek Noormets. Meeskonnad Mäng käib kahe meeskonna vahel. Ühes võistkonnas võib olla kuni 10 liiget (suurematel turniiridel ka 12 liiget), kellest 5 on korraga väljakul. Ülejäänud mängijad istuvad platsi ääres, et vajadus...
EESTI KORVPALL 20. SAJANDI TEISEL POOLEL Sissejuhatus Me valisime oma teemaks korvpalli arengu Eestis selletõttu, et meid huvitab väga see mäng. Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on möödunud varasemad aastad Eesti korvpallis ning teada saada, millised on olnud saavutused. Korvpalli võib nimetada Eesti rahvusspordiks. Seda ala on läbi aastate jälginud tuhanded silmapaarid ning huvi korvpalli vastu võrreldes teiste pallimängualadega on märgatav. Kes meist ei teaks kui pingeline on Kalev/Cramo ja Tartu Rocki vaheline vastasseis ehk siis, üldiselt võib kokkuvõtta, et Eesti rahval on meeletu huvi korvpalli vastu nii meistriliiga kui balti liiga vastu. Kahtlemata on kõige selle huvi taga see, et korvpallil on väga pikk ajalugu, millele me oma töös ka välja toome. I periood 1945.a. kuni 50-ndate aastate keskpaik Iseloomustavad näitajad: 1. NL-i süsteemi integreerumine suvised meistrivõistlused väljas ja talvised siseesivõistlused või ka...
Kas nägemispuue on võimalus või takistus? Nägemisvõimetuse mõistet kasutatakse nägemisega seotud oskuste, nagu lugemine, liikumine, igapäevaelu oskused ja ametioskused, mõõtmisel. Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse tagajärgel tekkinud. Nägemispuue haarab nägemisorganit kui tervikut ja kirjeldab nägemisorgani funktsioone, näiteks nägemisteravuse, vaatevälja, binokulaarse nägemise, värvitaju ja pimedas nägemisvõime vähenemist. Igas ühiskonnas leidub inimesi kellel on nägemispuue, see ei tee pimedaid inimesi nähesm inimeseks kui teised ühiskonna liikmed. Inimese kes on nägemispuudega või vaegnägija on võimalik teha peaegu kõiki toimetusi, mida saavad teha puudeta inimesed. Pimedad inimesed saavad käia näiteks kinos, teartis ja kontseridel. Pimedad lähenevad meelelahutusele teisiti, nad kuulavad toimuvat ning visualiseerivad selle põhjal endale pildi. Eestis eksiteerib pimedate selts, mis tegeleb erineva...
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, m...
Elu mõte Iga inimene on püstitanud endale eesmärgid, milleni jõuda. Mõni ihkab saada tohutu varanduse omanikuks, teine soovib ülikooli lõpudiplomit, kolmas aga elab päev korraga ning jätab oma elu saatuse kätesse. Millised on minu eesmärgid elus? Minu elus on väga olulisel kohal sport, kuid sellest suurest valdkonnast olen endale valinud ka spordiala, milleks on korvpall. Olen korvpalliga tegelenud ja sellest huvitunud mitmeid aastaid. Kirg ,,kossu" vastu on muutunud unistuseks hakata leiba teenima just korvpallurina. Kõigepealt küll Eestis, kuid edasi juba kaugemale, nimelt Euroopa klubides ning isegi ehk Ameerika mandril. Unistused on ilusad ja kõrged, aga ilma nendeta poleks ka sihti, mille poole püüelda. Tekib küsimus kas ma sellega ka toime tulen? Elame 21. sajandis, kus meil on ideaalsed võimalused eneseteostamiseks ja parema tuleviku loomiseks. Mitte miski siin i...
Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere skatepark. See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Si...
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused................
Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaos...
Nõo Reaalgümnaasium Sonja Gross 10.c TERVISESPORT Referaat Nõo 2017 Tervisesport on rahulik treening, mida saad enda tunde järgi teha täpselt nii palju kui ise jaksad. Tervisespordi eesmärk on hoida või parandada oma tervist ning tõsta füüsilist võimekust - nii suudab meie keha vastu panna igasugustele haigustele, tuju on parem ning energiat palju rohkem. Hea kehaline ja vaimne enesetunne ning töövõime aitavad igapäevaelus paremini toime tulla. Mida tervemana, jõulisemana ning enesekindlamana ennast inimene tunneb, seda väärtuslikumalt mööduvad päevad ja see loob eelduse elukvaliteedi parandamiseks. Tervisesport on küllaltki ohutu, kuid siiski tuleb kontrollida ennast, et ei tekiks liigset koormust ning treeningvõtted oleksid õiged Tervisesport Eestis Tervisesporti teeb Eestis iga kolmas inimene. Siin tegeleb vabal ajal spordiga ligi 425 000 inimest ning kõige aktiivsemad nendest on noored, van...
Korvpallist üldiselt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu reeglid on p Põhja-Ameerika korvpalliliiga(NBA) National Basketball Association (NBA) on kutseline korvpalliliiga, mille klubid asuvad USA's ja Kanadas. NBA loodi 6. juunil 1946 New Yorgis BAA (Basketball Association of America) nime all. Nimevahetus toimus 1949. aastal, kui BAAga ühinesid mitmed NBLi (National Basketball League) klubid. Uus liiga alustas 17 meeskonnaga, kuid juba pärast esimest hooaega lahkus 6 meeskonda, kellele järgnes varst...
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nen...
SISUKORD 1. Hügieen 2. Sport 3. Spordi ja hügieeni seos HÜGIEEN Hügieen ehk tervishoiuteadus õpetab meile tervislikke eluviise. Eelkõige käivad hügieenireeglid kehapuhtuse, tervisliku toitumise, puhkuse ja vaba aja veetmise ning kehakultuuri ja spordi kohta. Kõike seda kokku nimetatakse isiklikuks hügieeniks, sest siin hoolitseb iga inimene ise oma tervise eest. Hügieen aga uurib ka inimese suhteid ümbrusega. Meie tervis sõltub teatavasti paljudest välismõjudest, nagu näiteks õhu-, vee ja maapinna puhtus, linnade ja asulate kujundus, elamute seisukord. Töö juures peab inimesi kaitsma tolmu, müra ja mürkide eest, muutma töötegemise ohutuks. Ka toiduainete tootmine ja müük on pideva hügieenilise kontrolli all. Paljud abinõud nakkushaiguste vältimiseks ja tõrjeks säästavad inimesi epideemiatest. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukut...
Minu nimi on Alina. Minu perekonnanimi on Mihhaltchenko. Ma sündisin Eestis, linnas nimega Rakvere. Ma elan Kiviõlis. Mulle meeldib seal elada. Ma olen sõbralik ja lõbus tüdruk. Ma olen pika kasvu. Mul on tumedad juuksed ja rohelised silmad. Mulle ei meeldi lohakad ja ebaviisakad inimesed, eriti lohakad ja ebaviisakad tüdrukud. Mulle meeldib asjalikud ja tasakaalukad inimesed. Püüan ka ise selline olla. Ma õppisin Kivioli Vene Gumnaasiumis. . Mul on alati kodused ülesanded tehtud. Ma õpin Kiviõli esimeses koolis. Ma õpin kümnendas klassis. Ma üritan õppida hästi. Mulle kõige rohkem meeldivad bioloogia , matemaatika , keemia ja eesti keel. Ma olen eesti keelt õppinud üheksa aastat. Mul on suur perekond. Ma elan kassiga ja emaga. Minu tädi, onu ja vend elavad Venemal. Ma väga armastan oma perekonda. Ta ei ole samsugune nagu teised. Emaga me elame sõbralikult ja hästi. Mul on hobi. Minu hobid on: saali hokki, korvpall ja jalgpall. Veel ma ...
Euroopa riikide huvitavamad faktid Albaania Albaania keel kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole suguluses ühegi teise keelega maailmas, see tähendab et ta ka ei sarnane ühelegi teisele keelele. Albaanias on 700 000 betoonist varjendit, mis rajati sõja kartuses ja mis nüüd seisavad lihtsalt tühjalt. Andorra Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat. Seisuga 31.detsember 2007 oli Andorras elanikest ainult 36,6% ka Andorra kodanikud. Armeenia Saslõkk on pärit Armeeniast. Eestis elab paartuhat armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing. Aserbaidzaan 2008.aastal toodeti seal 45 miljonit tonni naftat. Keskmine aser saab kuus palka 3000-4000 krooni, kuid kahetoalise korteri üüri eest tuleb kuus välja käia 10 000krooni. Austria Austria on tuntud suusakuurort. Austerlased on väga punktuaalsed. Näiteks kui rong hilineb 5 minutit teavitatakse sell...
Noorte vaba aeg Tänapäeva noortel on palju vaba aega, kuid paljud ei oska sellega ümber käia. Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse. Mul oli üks arvutisõltlasest tuttav, kes ei jõudnud vahel kooli sellepärast, et oli vaja arvutis olla. Kõik mõtlevad alguses, et mis sinna jõusaali ikka vaja iga päev minna. L...
VAIKIV AJASTU ELUOLU 1934 1940 (Eesti ajalooperiood) VAIKIVA AJASTU KUJUNEMINE Periood Eesti ajaloos 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940 Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks ja kojarevolutsiooniks. Nimetuse "Vaikiv ajastu" võttis kasutusele vabadus- sõjalane William Tomingas oma mälestusteraamatus "Vaikiv ajastu Eestis" Kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. MAJANDUS 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussa...
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL.......................................................
Ragnar Rebane SPORDIINTERVJUU Intervjuu Looduse- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Võrkpalliala teke maailmas......................................................................................................4 2.Võrkpalliala tekkimine ja areng Eestis....................................................................................7 3.Olümpiavõrkpallist räägitakse juba 1920-ndatel.....................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirja...
Kultuur vaikival ajastul "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta (Päts saatis selle 1934.a. sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu oli hakanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasi...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eest...
Jalgpalli ajalugu Inglased olid esimesed mehed, kes 1906. ja 1907. aastal Tallinnas esmakordselt jalgpalli hakkasid mängima. Viibides siin laevadega, valiti mängukohaks sadama-sild ja hakati jalaga taguma hoope õhku. Paremaks meheks oli see, kes jõudis lüüa palli kõrgemale õhku. Inglased olid hästi varustatud, igal laeval oli mitu jalgpalli, peaaegu igal mehel olid jalgpallisaapad jne. Tol ajal toodi laevadega Tall. sadama väga palju kookuspähkli koori, mis siit raudteed kaudu saadeti edasi Vene linnadesse. Tallinna noorsoole oli see aeg kuldne aeg. Käidi sadamas ,,kokossi" jahil, sest kookuspähkle koor omas kaunikese hea maitse. Koolist vabanedes liikusid õpilased parvedena sadama poole ja seal nad nägid ka esmakordselt, kuidas meremehed tagusid palli taeva poole. Poisid vahtisid esmalt avasuil inglaste uut sporti ja hakkasid siis lööma kaasa. Esiteks käisid palli järel, kui see veeres kaugele, pärast võtsid inglased mõne kangema löögi...
Väike-Maarja Gümnaasium Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel Koostanud: Jaanika Vilgelm November 2011 SISUKORD 1. Sisukord...........................................................................................................2 2. Poliitiline taust.................................................................................................3 3. Kultuurielu.......................................................................................................4 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................5 2 POLIITILINE TAUST 1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, ...
Eesti tervis(kes vastutab selle eest) 8.a klass Eesti tervise eest vastutavad mitmed osa pooled. Kõige pealt vastutab inimene ise. Iga inimene peab sööma, liikuma ja elama tervislikult. Arvatakse et tervislikuks liikumiseks on kümme tuhat sammu päevas. Seda on väga raske saavutada see tähendab mitme kilomeetri kõndimist. Aga liikuda saab ka muud moodi kui kõndides. Kilomeetrit vähendada või teha muud sporti mis asendab seda pikka vahemaad. Iga inimene peab leidma endale sobiliku mooduse, kuidas ta liikumist harrastab. Oluline on et iga päev liigutakse. Tervislikust toitumisest räägitakse väga palju. Siiski aga juhtub et see millest räägitakse on vastuolu. Mõned ütlevad et leiba ja kartulit on süües väga tervislik, teised jälle väidavad kartulit ja leiba ei tohi nii palju süüa kui Eestis lubatakse. Kui kõik inimesed elavad tervislikult siis on Eesti tervis väga hea. Aga kõik inimesed ei tea mis täh...
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor maailmameistriks ja 1977 ning 1981 maailma karikavõitjaks. Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee ...
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980. aastal Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. 5. Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel? 1992 Albetville 6. Mis on olümpialiikumise eesmärgid: - anda panus rahumeelse ja parema maail...
Jalgpalli ajalugu Tänapäevase jalgpallireeglite eest võlgneme tänu 19. sajandi keskpaiga Inglismaa koolides ja ülikoolides õppinud noormeestele. Nemad mõtlesid välja reeglid, mis andsid kahele meeskonnale võimaluse võistelda võrdsetel alustel. Kui satuksime praegu aastasse 1860, võidakse meile ehk andeks anda, kui me arvame, et grupp põllul suurt porist eset jahtivaid noormehi mängib ragbit (ameerika jalgpalli) mitte soccerit (inglise ehk euroopa jalgpalli). Kui mängija palli kätte sai, tohtis ta sellega joosta, kuni komistas ja kukkus või kuni keegi ta valusa jalahoobiga pikali paiskas. Kui pall lebas maapinnal, rüselesid mõlema meeskonna mängijad palli ümber ja püüdsid seda liigutada. Üks tollane mängija on tunnistanud, et "sageli mängiti toorelt". Võite ise ette kujutada, missugused kired sellises mängus möllasid. Ühe teise kirjelduse kohaselt olid aga mängijad "kamp ohutuid hulle, kes lõbustasid end üksteisele vastu sääri tagumi...
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7 Mõned harjutused..........................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.........
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus...............................................................................................
Sport Eesti vabariigi ajal 1920-1940 Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja...
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 · Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. · 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks · Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid. · Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. · Traditsiooniline rahvakultuur püsis,...
annaabi.ee 
