Viljar Loor (1)

VILJAR LOOR
Sünniaeg: 1. oktoober 1953
Sünnikoht: Tartu
Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratšovi juhendamisel.
1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli , mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor maailmameistriks ja 1977 ning 1981 maailma karikavõitjaks.
Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee finaalini libedalt. Enamik mänge võideti ühe tunni jooksul tulemusega 3:0. vaid Tšehhoslovakkiale loovutati üks geim. Ka poolfinaalis saadi kindel 3:0 võit Rumeenia üle.
Sportimist alustas 1963.
Treenerid Ülo Palgi, Raimond Pundi, Ivan Dratšov ja Vjatšeslav Platonov . Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor (54) ei ole viimase kaheksa aasta jooksul enam palli mänginud.
Eesti Olümpiakomitee esitles täna spordiajakirjanik Tiit Lääne koostatud raamatut võrkpallur Viljar Loorist, mis ilmub sarjas “Olümpiavõitjad”.
“Võin julgelt öelda, et saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik. Mul oli hea meeskond , suurepärased meeskonnakaaslased, teenekad treenerid. Olid võimalused oma võimete realiseerimiseks. Teha just seda, millest unistasid, mida soovisid ,” ütles olümpiavõitja Viljar Loor.
Eesti võrkpallilegendi Viljar Loori sportlasetee on harukordne. Viis korda järjest tuli Loor Nõukogude Liidu koondislasena Vana Maailma meistriks. Kaks korda maailmameistriks. Kahel korral võitis maailma karika . Oli osaline maailma võrkpalli rekordmängus, kui Nõukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipühamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees Brasiiliaga.
Kõige tähtsamaks peab ta aga ikkagi Moskva olümpiakulda. “Olümpiavõit on maksimaalne tipp, kõrgemale pole sportlasel kuhugi püüelda,” kinnitas Loor.
Raamat “Viljar Loor” on müügil raamatukauplustes üle Eesti.
2004. aasta kevadel sündinud raamatusari vaatleb Eesti olümpiavõitjaid läbi ajakirjanduses ilmunud materjalide, olümpiakangelase enda ja tema tuttavate-sõprade kommentaaride.
Sarjast “Olümpiavõitjad” on varem ilmunud raamatud Jaan Taltsist, Jaak Uudmäest, Aavo Pikkuusist, Johannes Kotkasest, Svetlana Tširkovast (Lozovajast), Jüri Tarmakust, Mait Riismanist, Erika Salumäest, Voldemar Välist ja Alfred Neulandist.
Järgmise raamatuna ilmub sarjast “Olümpiavõitjad” raamat Ivar Stukolkinist
Finaalis tuli vastaseks uuesti Bulgaaria, keda alagrupis võideti 3:0. Lõpuheitlus oli tasavägine, kuid andis Liidu meeskonnale siiski teenitud 3:1 võidu. Olümpiakuld riputati ka Viljar Loori kaela, kes tundus olevat finaali parim mees, mängides platsil algusest lõpuni.
Ise oli kangelane tagasihoidlik: “Igatahes ise arvan, et ega mul elu parim vorm praegu olnudki. Järelikult on kahtlane ka, et just mina sellegi mängu parim võisin olla.”
Liidu koondis oli neil aastatel treener Vjatšeslav Platonovi juhendamisel maailmas kindel liider. Ja oluline osa oli selles kanda ka Viljar Looril.
28 aastat tagasi Nõukogude Liidu koondise koosseisus olümpiavõitjaks tulnud Viljar Loor pidas Eesti meeskonna eilset (24.05.2008) EM-finaalturniirile pääsu Eesti võrkpalli suurimaks saavutuseks pärast Kalevi NSV Liidu meistriks tulekut 1968. aastal.
"Liidu meistriks tulek oli tõeliselt kõva sõna, selleni praegune veel ei küüni. Aga selle järel teisele kohale võib saavutuse küll asetada," arutles Loor ning avaldas lootust, et võrkpall saab Eestis edaspidi võrreldes teiste pallimängualadega vääriliselt tähelepanu.
"Korvpall on korra tulnud EMil kuuendaks, sinna on võrkpallil veel maad minna, aga praeguse seisu ja emotsiooni järgi ütleks küll, et võrkpall on hetkel Eesti pallimängude liider. Näiteks jalgpall on minu arust Eesti ajakirjanduses üles blufitud," arvas ta.
Ehitusäris tegev Loor käis kohapeal vaatamas reedest mängu Montenegroga, eilset kohtumist jälgis ta teleri vahendusel. Ta tunnistas , et ei uskunud enne turniiri Eesti otsepääsu finaalturniirile ega julgenud võitu loota ka viimasel päeval Poola üle.
Olümpiavõitja Viljar Loor jäi kolmeks kuuks juhiloata ning tal tal tuleb purjuspäi autoga sõitmise eest maksta 8100 krooni trahvi , kirjutab SL Õhutleht.
Loor sõitis purjuspäi Pärnust Iklasse viival maanteel Tahkuranna valla piires. Politsei hinnangul oli Loor keskmises joobes.
«Ega ma sel hommikul ei olnudki midagi võtnud, aga eelmisel õhtul sai pidu peetud ja aurud polnud veel välja läinud. Oli võrkpalliturniir, nägin hästi paljusid tuttavaid ja hiljem läksime sauna. Sai pidu peetud ja hommikul oli vaja kohe Tallinnas tööl olla,» selgitas Loor ja kahetseb oma tegu. «Ei tohiks sellist asja juhtuda.»