Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti sportlased (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti sportlastest
Üldiselt
Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga.  Veerpalu  on  nimekaim  Eesti meessuusataja ja 
naissuusatajatest on kuulsaim Kristina
Šmigun, kel el on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma 
naissuusatajate tippu.
Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu.
Olümpiavõitjate autahvel
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Simpel  Session
Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta 
alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. 
Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere  skatepark
See korraldati umbes 10 000 krooniga , kuid 2010. aasta Simpel Sessioni eelarve oli 
ligikaudu juba 4 miljonit krooni.
Simple  Session
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Andrus Veerpalu
Andrus Veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja 
kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane 
olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.
23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. 
augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase 
võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. 
märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu.
Andrus Veerpalu viimane  treener  oli Mati Alaver.
Kristina Šmigun-Vähi 
Kristina Šmigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste 
murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne  juunioride , ühekordne täiskasvanute 
maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
Kristina  treenerid  olid algul Herbert  Abel  ja hiljem isa  Anatoli  Šmigun.
Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.
Markko  Märtin
Markko Märtin on Eesti autorallisõitja.
Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli 
maailmameistrivõistluste etapi.
Alates 2002. aastast elab ta Monacos.
Ta on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi  kavaler .
Eesti  populaarseimad  spordialad
Jalgpall 
Korvpall 
Talisport
Tennis
Rattasport
Jooksmine
Eesti kuulsaimad sportlased
Gerd  Kanter
Erki  Nool
Andrus Veerpalu
Kristina Šmigun
Jaak Mae
Aleksander Tammert
Täname kuulamast !

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldiselt
  • Olümpiavõitjate autahvel
  • Simpel Session
  • Simple Session
  • Andrus Veerpalu
  • Kristina Šmigun-Vähi 
  • Markko Märtin
  • Eesti populaarseimad spordialad
  • Eesti kuulsaimad sportlased
  • Täname kuulamast !
Vasakule Paremale
Eesti sportlased #1 Eesti sportlased #2 Eesti sportlased #3 Eesti sportlased #4 Eesti sportlased #5 Eesti sportlased #6 Eesti sportlased #7 Eesti sportlased #8 Eesti sportlased #9 Eesti sportlased #10 Eesti sportlased #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor minimaggnus Õppematerjali autor
Eesti spordist / sportlastest.

Sarnased õppematerjalid

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD
21
pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald ­ 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928

Ajalugu
EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär...........................................................................................

Sport
Eesti sportlased
9
pdf

Eesti sportlased

Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi.

Kehaline kasvatus
Murdmaasuusatamine
10
pdf

Murdmaasuusatamine

Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas. Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal. Järg jõudis niiviisi ka Eestisse. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes ja lumel liikujaid.

Suusatamine
Eesti olümpiavõitjad
26
pptx

Eesti olümpiavõitjad

Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene

Sport
Olümpiavõitjad
37
odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.

Kehaline kasvatus
Eesti olümpiavõitjad
3
docx

Eesti olümpiavõitjad

Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja

Sport/kehaline kasvatus
Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI ­ VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun