Sporditoetus (0)

Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku
tegevusena . Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel
mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise “vereringe” praktiliselt
uurimata.
Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise
põhieesmärkide – rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse –
saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks.
Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs,
siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just
viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud
rääkima kui omaette majandusharust.
Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku
toetusest . On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub
sisuliselt kirjaoskusega: ujumine , kergejõustik, jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine
on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele.
Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall , võrkpall,
suusatamine , judo. Seejärel alad, mis ongi sisuliselt vaid saavutustealad – vehklemine
meenub siin esimesena. Suure osa ülejäänud harrastajaskonnas haaravad veel umbes
kakskümmend spordiala .
Kuna Eestis on sport riiklikult kultuuriministeeriumi haldusalas, siis on ministeerium ka
spordiliikumise suurim toetaja. Aastatel 1998-2000 kultuuriministeeriumi eraldatav
spordiliikumise toetus tõusis – 1999. aastal eelnevaga võrreldes 46 859 100 ja 2000.
aastal 11 004 500 krooni võrra. 2001. aastal toimus ligi 6,5 miljoni kroonine langus,
millele järgnes 2002. aastal suur – 60 647 000 kroonine – tõus. Kuid peab kohe
märkida, et enamik sellest tõusust tuleb kanda Otepää Tehvandi hüppemäe
investeeringute arvele, kusjuures tänaseks (2004) on projekt sisuliselt külmutatud.
Nimetatud asjaolu viis 2003. aastaks kultuuriministeeriumi eelarve spordi-osa summa
olulise languseni, koguni 57 191 200 krooni võrra.
Finantseerija
1998
1999
2000
2001
2002
2003
Kultuuriministeerium
61,211
104,659
119,273
112,781
178,298
142,855
Haridusministeerium
21,157
21.94
22,24
22,24
22,24
22,24
Sotsiaalministeerium
1.9
2,88
4
2.9
3,89
3,89
Hasartmängumaksu Nõukogu
16,3996
14.01
16,896
17, 4758
21,4877
20,7397
Kultuurkapital
6.5
4,679
6,605
7,4427
6,61
11,2619
KOKKU
107,1696
148, 1695
169,014
162, 8395
232,5257
200,9866
2005. aasta näitel:
kultuuriministeerium 188,5 miljonit krooni
haridus - ja teadusministeerium 24,2 miljonit krooni
sotsiaalministeerium 3,9 miljonit krooni
hasartmängumaksu nõukogu 30,5 miljonit krooni
hasartmängumaksu toetused regionaalsetele investeeringutele 20,0 miljonit krooni
Kultuurkapital 17,0 miljonit krooni
Euroopa Liidu struktuurifondid 20,0 miljonit krooni
EOK ja kultuuriministeeriumi kogutud andmete ja ekspertarvamuste kohaselt mõõdetakse
kulutusi spordile suurusjärgus 1,5 miljardit krooni aastas (2005. aasta), sh:
riigi keskvõim 300 miljonit krooni,
kohalikud omavalitsused 750 miljonit krooni,
erasektor ja sponsorid 450 miljonit krooni.
2005. aasta näitel:
KOVidelt sporti suunatud raha ~ 750 miljonit krooni, s.o 4,32% KOVi eelarvetest.
KOVide spordirahast
48% spordiinvesteeringuteks,
17% spordirajatiste ülalpidamiskuludeks,
20% spordiklubide toetusteks,
8% spordikoolide ülalpidamiseks ja
7% ürituste korraldamiseks, projektitoetusteks.