3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma sissetulekuid suurendada ja viib läbi reduktsiooni ehk riigistab mõisnike maa. Mõisnikud hakkasid maksma riigile renti. Aadlike tugev vastuseis. Enamik talupoegi kuulus nüüd riigile ja riik huvitatud, et nende olukord ei halveneks.
ülejäänu jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Levinud oli ka aletegemine: mets raiuti maha, kuivatati ja süüdati siis põlema. Pärast maa kobestamist külvati sinna vili. Aleteoga saadi juurde uudismaad, mida võis hiljem põlipõlluna kasutama hakata. Eesti hakkas muinasaja lõpul välja kujunema meie taludele iseloomulik rehielamu. Algul oli see vaid üks suur ruum, mida köeti suure korstnata reheahjuga. Lisaks eluasemele täitis rehielamu ka viljakuivatuspaiga ülesannet. Hiljem ehitati rehetoa otsa küttekoldeta kamber.
1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Plussid Valdkond Miinused Neil oli toit laua peal ja neil oli kodu ja Talupoegade olukord Elasid ilma korstnata suitsutaredes, kuhu neil oli koguaeg tööd, jälgiti et pidi mahtuma kogu pere + talvel ka talupoegadelt ei nõutaks kirjapandust loomad, pidid pidevalt tööd tegema ja neil suuremaid koormisi oli üksluine toit Aadlike olukord Rootsi kuningad proovisid aadlike õigusi
linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ridakülad. · Lõuna Eestis hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad · Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond · Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad · 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda Kihelkonnad ja maakonnad
endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest).
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja
endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest).
Eesti keel. Vene külad jäid püsima vaid Peipsi äärde ning rootslased elasid põhiliselt looderannikul ja saartel Rootsi ajal elas Eestis 400 000 inimest, kellest enamus olid talupojad Mõis ja talu Mõisades hakati rohkem vilja kasvatama ja seda välja vedama, mis tõi suuremat sissetulekut Kuna tööjõudu oli vaja rohkem ja kindlust, et see kuhugi ei kaoks, tehti talupojad sunnismaiseks Talurahva elujärg oli päris kehv Elati korstnata suitsutares, kuhu talvel pidid ka loomad ära mahtuma. Peamiselt söödi leiba, jahukörti ja kala. Palju oli näljahädasid Kõige raskem näljahäda oli 17.sajandi lõpul, millal suri umbes viiendik rahvast Rootsi püüded Liivi JA Eestimaad Rootsistada Rootsi kuningad piirasid aadli õigusi ja andsid Eesti talurahvale samu õigusi, mis oli Rootsi talurahval Oma õiguste kaitsmiseks mooodustasid aadlid rüütelkonnad
linnused. Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega. Põllumajanduse arengut soodustas ka kästitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kesmine 450 800 Hakati rajama mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Hakkasid kujunema külad. Hakati maa sisse peitma relvi, tööriistu ning samuti ka hõbeaardeid, milles oli ka kullatud esemeid. Noorem 1050 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba, hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Kivikirstkalme Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga Tarandkalme Koosnesid kiviridades või kivimüüridest, mis piirasid nelinurksed tarandit.
B. G. Forselius rajas oma seminari eesmärgil talurahvakoolidele õpetajate saamiseks 9) Milline oli Põhjasõja tagajärg Eestile? Eesti läks Venemaa kätte. 10)Iseloomusta talurahva eluolu Rootsi ajal (õ lk 23-24) - mõisates hakati rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut - talupoegasi vajati ühe rohkem - teokohustused omandasid järjest suuremat tähtsust. - talupojad muudeti sunnismaiseks - talurahva elujärg oli üsna kasin - elati korstnata suitsutares, kuhu pererahva kõrval pidid talvel mahutama ka loomad -peamiseks toiduks oli rukkileib ja jahukört ning leivakõrvaseks kala - liha ja piim oli laual väga harva -ikaldusaastad -näljahädad -Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. - kuningavõim oli huvitatud talupoegade ülemäärase koormise tõttu ei halveneks seisund
Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talud paiknesid enamast lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja- Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekkisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.sajandi algul võis Eestis kokku olla umbes 45 kihelkonda
vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid. Kanti kodukootud linasest või villasest kangast halle,pruune ja musti rõivaid.Talvel kanti ka lambanakset üleriiet.Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib ,hirsi-ja
Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi. Ta pidi nt maksma loonusrenti talupoeg pidi andma konkreetsed toidukogused oma isandale. Tema üheks kohustuseks oli ka mõisategu talupoeg pidi harima mõisa põlde, millelt kogutud saak kuulus feodaalile. Kui feodaali maa läks järgmisele isandale, siis ka talupojad kuulusid uuele isandale. Talupoja elamu oli ehitatud palkidest ning katused õlgedest või roost (põhjas) või savist ja kivist ning katused katusekivist (lõuna).See oli ilma korstnata suitsutare, mis koosnes muldpõrandaga ruumist. Elamu sisutus oli üsna napp. Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere magama mahtus (ülejäänud, kes ei mahtunud, pidid magama põrandal õlgedest asemel) ja kirst, kuhu oli paigutatud rõivad ning muu vara. Samuti asetses majas suur söögilaud koos järidega. Tähtsaim toit oli leib. Põhja pool oli see valmistatud rukkist ning lõunapool nisust. Valmistati ka putru ja körti. Söödi herneid, ube ja naereid. Kartulit veel tollal ei tuntud.
baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. ▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. ▪ Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga. ▪ Rehielamu- Eesti talu tähtsaim hoone, levis hiljem ka mõnede naaberrahvaste juurde. ▪ Manufaktuur- 17.saj Eestis asutama hakatud käsitöölisettevõtted. ▪ Vastureformatsioon- katoliiklik reformatsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe teket. ▪ Hernhuutlus- pietistliku ideede vennastekogudus. ▪ Pietism- usuvool, mis oli Luteri kiriku vastu. ▪ Estofiil- Eest keelt ja kultuuri harrastav inimene.
Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad? Targad loitsisid, nõidusid ja ravisid. Tegelesid ka ennustamisega. Öeldi , et nende sõnades on ka väge, mis suudab loodust suunata. 18.Kirjelda suitsutuba. Suhteliselt väike (4-5 x 6m ) palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kasutati ka seda tuba vilja kuivatamiseks.
Hiljem korraldati sõjaretkesid, aga Eesti võitis. Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg noorem rauaaeg 11 12 saj Maaharimine kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Elamud suitsutuba, ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda.
ribapõllud. HILISrauaaeg Kujunesid suured Maaharimine, Elamuks oli 1050-1200 rauatootmiskeskuse põlluharimine, suitsutuba: väike d, sulatati sadu loomapidamine(veis palkidest hoone, tonne rauda. ed, hobused, lambad, köeti ilma Relvad: hõbedaga kitsed, sead , kanad), korstnata ilustatud odaotsad, küttimine, kalapüük, kerisahjuga. ornamenteeritud metsamesindus. Kuivatati vilja. mõõgapidemed, Talud paiknesid pronksehted, lähestikku ja hõbeehted. moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja
kääbas-hauad, mis on liivaga kuhjatud, suhteliselt väheste panustega ruunikivi-rahnudele ja kaljudele on raiutud kiri Salme laev-vanim eestist leitudmuinssegse laeva vrakk, adramaa-sellise suurusega põllumaa , mida suudeti harida ühe adraga kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks metsamesindus- vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus- kaup edasimüümiseks suitsutuba-eestlaste elamu, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos ridaküla-talud paiknesid ridastikku hajaküla-talud paiknesid üksteisest kaugel kihelkond- teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna Vakus-külade maksustamisüksus malev-maakonnast moodistatud väeüksus, koosnes jalaväest ja ratsaväest sigtuna- rootsi tähtsaim linn mille eestlased vallutasid sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti)
rauaaeg 1200/ sirbid, vikatid tasemel (talirukis, nisu, kaer, * üks adramaa taluperel tsuudideks 1227 * relvaseppade toodang: hernes, oad) * suitsutuba- väike, * 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest mõõgateramikke * loomapidamine (veised, rehielamu eelkäia * rauatootmiskeskused (Virumaa, * pronksehted hobused, lambad, kitsed, * talud lähestikku ja Põhja-Saaremaa) * hõbeehted sead ja kanad) moodustasid küla * kaubandus (vahetus- ja
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati
1. Eestis umbes 1000 mõisa: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) 2. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" põhjapoolseim vilja eksportiv maa 3. Viinapõletamine (al. 18 saj) 4. Talumajapidamine: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) Talurahva õiguslik olukord Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul
Hetkel viibivad Tapa sõjaväelinnakus õppuste puhul sõdurid näiteks Suur Britanniast, USA-st, Eestist ja Prantsusmaalt. Veel on kaitsevägi koduks eestlastest ajateenijatele. Igal kevadel toimub kaitseväes kevadtorm, kus kontrollitakse ajateenijate arengut ja, kuidas sujub töö ajateeinjate ja kaitseväelaste vahel. Kevadtormi kaasatakse ka Eestis õppustel olevad välismaalased. Haridus 1839. aastal loodi Ambla kihelkonda Tapa külla vallakoolimaja, mis oli algselt ilma korstnata rehetare, mis oli rohkem nagu koht, kus mõne kirjaoskaja poolt õpetati lapsi lugema. Sellist koolisüsteemi kasutati Tapal veel järgmised 29 aastat. 1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja- maja oli õlgkatusega ning klassis olid olemas pikad pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka
1. TALUPOJA ELAMU Keskajal elasid talupojad enamasti kindlustamata külades. Küla võis koosneda 5-- 6 talust, kuid nende arv võis küündida isegi kuni 60--70-ni. Igal talul olid omad majapidamishooned, elamu ja köögiviljaaed. Ühes talus elas ja töötas tavaliselt üks pere, kuhu kuulusid isa, ema, lapsed ning vanaema ja vanaisa, tihti ka peremehe vallalised õed-vennad ( Põltsam-Jürjo 2011: 64). Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus (vt joonis 1). Joonis 1. Talupoja elamu (Talupoja elamu. Vikipedia) Tare keskel asus tulekolle, jõukamatel talupoegadel oli ahi, mille sees sai valmistada head toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid pooleldi kummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. 4
Too oma arvamuse kinnitamiseks näide. JAH, SEST Kuni muistse vabadusvõitluse alguseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Näiteks Vana-Vene riik üritas 11. sajandi teisel poolel eesti linnust rünnata, kuid eestlased suutsid vastu hakata, ning Vana-Vene riik ei suutnud linnust vallutada. 13)Kirjelda suitsutuba. Suhteliselt väike, 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati pärast lõikust samas ruumis. Suits läks välja uksest ning ka väiksest avast, mis oli seina tehtud, nagu tänapäeva aken, kuid väga väike. Põrand oli mullast. 14)Miks olid eestlastele tähtsad tuli, vesi, tuuleõhk ja maa? VESI- puhastava ja rahustava toimega. Allikad olid pühad ja toodi ka ohvreid. TULI- peletas ära halvad vaimud, näiteks jaanitulel hüpati üle lõkke ja toodi ka loomad lõkke äärde
sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised Landesstaat - maariik, aadli omavalitsus Piiblikonverents - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine e sisuliselt keelekonverents Rehielamu - elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba Bastion - linnade kaitseehitised(5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid), rajatud suurtükkide jaoks Academia Gustaviana - Tartu Ülikooli, mis asustati aastal 1631, esimene nimi. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja
Traditsioonilise aurusauna juurde kuulub ka massaaz. Temperatuur jääb vahemikku 43-46 kraadi, õhuniiskus on 100%. Soovitatav nahaprobleemide, unehäirete, hingamisteede vaevuste korral. Vastunäidustatud südame- ja kopsuhaigetele. Seansi kestuseks on üldiselt 10-30 minutit. Suitsusaun Suitsusaun maandab pingeid ja stressi ning seejuures muudab naha pehmeks ja siidiseks, sealjuures mõrkja suitsu lõhnaliseks. Saunale on iseloomulik korstnata suitsukeris, madal lagi ja akendeta seinad. Kütmisel väljub küttepuudest tekkiv niiske suits ukse ja sauna konstruktsiooni tehtud õhupilude kaudu. Leilisaunast eristab suitsusauna vaid vahe kütmisel. Kütmine võtab aega 5-6 tundi, pärast seda tühjendatakse ahi sütest ja vistatakse peale esimene leil. See on selleks, et ving välja läheks. Pärast seda peab saun seisma veel tunni. Suitsusaunas on olemas nii külm kui ka soe vesi ning leili- ja pesuruum on alati koos
Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba, mille suurus sõltus pere jõukusest. Seal kuivatati ka vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Rehetoas olid savi-või muldpõrandad. Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta. Valgust saadi avatud ukse või lauaga suletava ava kaudu. Küttekoldeks oli korstnata ahi. Ahjus küpsetati leiba ja ahju ees oleval leeasemel valmistati perele ja loomadele toitu. Suits lasti välja ukse või suitsuaugu kaudu. Rehetuba jagunes kindla korra kohaselt. Nii asusid rehealuse poolses seinas magamisasemed. Ahjuesine osa täitis köögi ülesannet ja kõige puhtam ja auväärsem paik oli söögilaua asukoht. Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka
Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades (suuremad linnused, asulad Tallin, Tartu) Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Eestisse toodi Hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu Eestist veeti välja Karusnahku, vaha, vilja Talud ja külad Eesti elanikud elasid taludes Eestlaste elamu oli suitsutuba. See on väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga Vilja kuivatati samas ruumis Talud ja külad Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Lääne-, Kesk-, ja Põhja- Eestis olid sumbkülad Ida- Eestis - ridakülad Lõuna- Eestis hajakülad Kihelkonnad ja maakonnad Muinasaja lõpus Eesti tätsaim haldusüksus oli kihelkond Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi Maakond = mitu kihelkonda
· Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus: · Kihelkonnad Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul)
vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Talupoegade elamud Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima. Elamuasemed asusid tihedasti koos. Elamuteks olid üheruumilised, muldpõranda või ka savipõrandaga, korstnata suitsutared, mida kattis õlgedest katus. Võis leiduda ka roost katuseid. Ehitusmaterjaliks oli peamiselt savi, puit ja endiselt ka kivi. Tare keskel asus kolle. Jõukamad talupojad võisid lubada endale ka ahju. Ahju sees ja ees valmistati ka toitu. Kütmise ajal täitus terve elamu suitsuga mistõttu kogu pererahvas liikus poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suits lasti välja madalast uksest. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore
ja rõivaait, laut, suveköök, saun. Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba, mille suurus sõltus pere jõukusest. Seal kuivatati ka vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Rehetoas olid savi-või muldpõrandad. Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta. Valgust saadi avatud ukse või lauaga suletava ava kaudu. Küttekoldeks oli korstnata ahi. Ahjus küpsetati leiba ja ahju ees oleval leeasemel valmistati perele ja loomadele toitu. Suits lasti välja ukse või suitsuaugu kaudu. Rehetuba jagunes kindla korra kohaselt. Nii asusid rehealuse poolses seinas magamisasemed. Ahjuesine osa täitis köögi ülesannet ja kõige puhtam ja auväärsem paik oli söögilaua asukoht.Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka magamislavad toetusid ühelt
ruunikirjas. 23. Tsuudid eestlaste läänemeresoomlaste nimetus Venemaal 24. Adramaa maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga. 25. Kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteem Ühele poole külvati vili, teine põllu pool puhkas. 26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja. 28. Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu. 29. Vahenduskaubandus Kaup osteti edasi müügiks. Nt: müüdi vilja , selle eest saadi karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30. Sumbküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. 31. Ridaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres. 32. Hajaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal. 33
Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: väike 4-5x6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna. 13saj algul oli Eestis 45kihelkonda. Toimus liitumine suuremateks maakondadeks, mida oli 8: virumaa, rävala, järvamaa, harjumaa, läänemaa, saaremaa, ugandi, sakala. Enamik eestalsi olid varanduslikud suht võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati
kasutuselevõtt) · 10.saj. ratasadra leiutamine = künnab sügavamalt, mis tõi kaasa saagikuse kasvu + hobustega töö kiirem · põllukultuuride sortiment sõltus piirkondadest ja klimaatilistest tingimustest · karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis (P: ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel) = sõnnikut vähe = mõju saagikusele · Talupoegade elukvaliteet oli madal: elamud tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.) mööblit vähe peamiseks toiduks teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Liha söödi vähe riided tehti tavaliselt linasest või villasest kangast ise.
Vähe oli ta elus rõõmu- ja õnnehetki, rohkesti aga mure- ja kannatuspäevi. Mingi sünguse vari hõljus ta eluaastate kohal hällist hauani. Juhan Liivi kasvuaastad möödusid Peipsi lähedases Alatskivi ümbruses. Ta sündis 18. (30.) aprillil 1864 vaese kandimehe pojana Riidmal, kus ta esimeseks eluasemeks oli poolpime rehetare. Tulevane kirjanik oli alles paariaastane, kui ta isa sai Rupsi külasse Oja talu rentnikuks. Sellest muldpõrandaga ja korstnata talumajast, mille ümbrus pakkus vähe looduslikku ilu, lähtusid Liivi varaseimad lapsepõlvemälestused. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat. Kolm talve õppis Liiv Naelavere külakoolis, kus ta osutus hoolsaks ja eeskujulikuks õpilaseks. Koolipõlveski jäi Liiv erakuks
Kohaliku aadli kujunemine Püsivaid kaupmehi polnud, aga juurde kutsuti sakslasi, aadlikke. Maasi läänistati, kehtisid läänisuhted. Edasi pärnadus see isalt pojale.Maa-aadel. Järjest rohkem haarasid vasallsuguvõsad endale maad. Esimesed mõisad tulid Harju-Virus. Taanihindamis raamatu oli 1241 , et eestlastel on 3 mõisa, aga tn oli rohkem. Vasallid eestlased oli ilmestel vabadusvõistlused ülikud. Eesti perekonnad saksastusid. Mõisnike talu oli suur talu tüüpi hoone, ilma korstnata ja ühe köetava ruumida. Kõrvalhoonete ja tallidega. Alles 14.sajandil hakati rajama kindluseid. 21 mõisa harju, kärknas ja padises oli kaks kollektiivset mõisnikku. Vana-Liivima suhted naabritega Põhivaenlased oli Novgordi, Pihkva ja Leedu. 1260 löödi ordi puruks. 1242 toimus Jäälahing, orduväed piirati ümber. Linnade arenemine kaubateel olevad keskused. Linnakodanikud oli seoses 1230 ojamaalt kaupmehi kutsued, ja paiknesid niguliste kiriku ümber elama
Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda jäid 3/4 taludest tühjaks. Peale sõja lõppu hakati talusid taas asustama. Lõuna eestisse tuli juurde enamasti lätlasi ja poolakaid. Põhja eestisse soomlaso ja rootslasi, ida eestisse venelasi. Kõik nad õppisid ära Eesti keele, võtsod omaks eesti kombed ja enamikest said eestlased. Talupoegade olukord Rootsi aja alguses. Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades, kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört. Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust.
Sellise suurusega põllumaad,mida suudeti harida ühe adraga. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega. Kasvatati veiseid,hobuseid,lambaid,kitsi,sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, kus oli rohumaid. Toitu hangiti veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsa- mesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusained. Eestlaste elamuks oli suitsutuba:väike, 4-5x6m suurune,palkidest hoone,köeti ilma korstnata kerisahjuga. Pärast lõikust kuivatati seda sellessamas ruumis. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. 19)MUINASUSUND Vägi:Arvati, et inimesed omavad erilist väge. Vägi ilmnes taevas(äikeses),sõnades. Nende abil sai loitsida,nõiduda ja haigusi ravida. Neid kutsuti tarkadeks,nõidadeks, kes seda oskasid. Nad omasid tarkusi, tundsid ravimtaimi. Kõige enam oli väge peas,veres,küüntes,juustes,südames,kar- vades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks kanti kiskjate hambaid ja kihvu
rauatootmiskeskused. Silmapaistev oli relvaseppade toodang. Tehti pronksehteid, hõbeehteid. Rahvusvaheline kaubandus kerkis esile. Tegeleti vahetuskaubandusega ja vahenduskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvu ja luksuskaupa. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Tekkisid esimesed varalinnalised asulad, mis tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse. Elamuks oli suitsutuba (rehielamu eeskäija), mida kasutati ka vilja kuivatamiseks. Seda köeti ilma korstnata kerisahjuga. Erinevad külatüübid: sumbküla (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal), ridakülad (Ida-Eesti voortel), hajakülad (Lõuna-Eesti). Haldusüksusteks kihelkonnad ja maakonnad (Virumaa, Rävala, Ugandi, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala). Mõningatel andmetel olid enamiks eestlastest võrdsed, afa uutel andmetel oli levinud varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes maaomanikeks ja talupoegadeks, kes pidid ülikutele andamit tasuma
Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia läänest. Vastu viid karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kuna meie laiuskraadil ei jõua vili tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati seda pärast lõikust sellessamas ruumis. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid levinud sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eestis rajati talud ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. Lõuna-Eestis olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal.
Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele.Hõbeehted. Kaubandus: Eestit läbisid kaubateed- läänemere ja venemaa vahel.Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodi- hõbe, pronks, riided, luksuskaup. Vastu anti karusnahka ja vaha. Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus- kaup osteti edasimüügiks.Hõbe oli peamine vahetusväärtus.Varalinnaline asula-tartus, tallinnas. talud ja küla:eestlaste elamuks oli suitsutuba- suhteliselt väike, ilma korstnata. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad(lääne, kesk ja pähja eestis)- kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.Ridakülad(ida-eestis)-talud ridastikku. Hajakülad(lõuna eetsis)- talud paiknesid üksteisest kaugemal. Kihelkonnad ja maakonnad:teatud külad moodustasid kihelkonna- tähtsaim haldusüksus.Nende liitumine maakondadeks. Rahvas ja ülikud: Toimunud oli kihistumine ja võim oli rikamate käes. Talupojad pidid maksma ülikule andamit.Külad olid
Vastus.Põlluharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus. 21.Millised olid esimesed väljakujunenud käsitööalad? Vastus. metallitöötlus, relvasseppad, pronksehete valmistamine, hõbeehted. 22. Iseloomusta vahetus- ja vahenduskaubandust. Vastus. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus-kaup osteti edasimüügiks. 23. Milline oli peamine eluase ja peamised külatüübid? Vastus. Elamuks oli suitsutuba- väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Rehielamu eelkäija. - Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos - Ridaküla-ridastikku rajatud talud - Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal 24.Kui palju tekkis kihelkondi ja maakondi?Loetle maakonnad. Vastus.45 kihelkonda 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. ( Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopoolitse, Jogentagana)
. . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja
sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht. 1974.-1982. aastal uuriti linnust üsna põhjalikult ning loendati umbes 90 elamukohta tähistavat kivivaret. Elamud olid väikesed, nelinurksed, rõhtpalkidest ilma korstnata suitsutoad. Taganurgas, suuga ukse poole paiknes kerisahi, selle ees koldel valmistati süüa, nii nagu ka hilisemas taluelamus. 19. sajandil elas linnuses metsavahi pere, kelle eluase oli idavärava lähedal ja kes keskaegset kalmistuala kasutas põlluna, hiljem heinamaana. Varbola Vahvad Vennad Varbola Vahvad Vennad (VVV) on Varbola linnuse kandis elavate või siit pärit meeste ühendus,
Silmapaistev oli relvaseppade toodang, valmistati kvaliteetseid relvi. Pronksehete meistrid. Moodi läksid ka hõbeehted. 11. saj lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola , paremaid relvi, peenemaid riideid jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. Tähtsal kohal oli ka nn. vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga- reheelamu eelkäija. Talud paiknesid lähestikku, moodustasid küla. Sumbkülad- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridakülad- talud rajati ridastikku. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.13. saj algas nende liitmine suuremateks maakondadeks. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess.* Külad olid jaotatud vakustesse ja ühe keskmise üliku võimu alla võis kuuluda 2-3 vakust
3. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele 4. Muinasaja lõpul kerkisid esile hõbesepad Kaubandus 1. Tegeldi peamiselt vahetuskkaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu 2. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus ( kaup osteti edasi müügiks ) 3. Kaubavahetus oli üsna tulus Talud ja külad 1. Eestlaste elamuks oli suitsutuba ( 4¤6m suurune palkidest hoone , mida köeti ilma korstnata ja kerisahjuta 2. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Kihelkonnad ja maakonnad 1. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsamaiks haldusüksuseks. 13.sajandi algul oli eestis kokku 45 kihelkonda. 2. Eesti suuremad maakonnad olid: Virumaa, Rävala ,Järvamaa, Harjumaa, läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis kus välisoht oli väiksem, säilisid mõned
võtta. Riiklust polnud Eesti aladel veel kujunenud, kuid oli olemas 8 maakonda Rävala (ka Revala), Läänemaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eesti territooriume ei käsitleta kui maakondi vaid kui suuremaid kihelkondi, mida on üldiselt Eestis kokku olnud 45 kuni 50. Maakond ongi kihelkondade ühendus, kuid Kesk-Eestis, mis oli rüüsteretkede eest suhteliselt hästi kaitstud, nende jaoks vajadust polnud ja neid ei tekkinud. Elati suitsutubades ehk ilma korstnata majades, millest hiljem arenes välja rehielamu. Kõige olulisem elatusala oli põlluharimine, tegemist oli juba põlispõllundusega. Odra ja nisu osatähtsus hakkab vähenema, suureneb rukise tähtsus ja kaheväljasüsteemi (1:0) asemel tuleb kolmeväljasüsteem (1:1:0). Lisandusid ka kaunviljad (läätsed, herned, jne). Põlluharimise kõrval oli tähtis ka karjakasvatus, kuid meeles tuleks pidada, et varasemad kariloomad olid umbes poole väiksemad kui praegused
.valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed.// Vennad Limbourg’id Berry hertsogi palvraamat-Miikaeli võitlus lohega–minaiatuurmaalide õitseaeg? DUCCIO- Siena Tk altarimaal „Maesta“ Maarja ja Jeesuse ülistamine inglite poolt. ülemine pool säilinud// „Maarja kuulutus“. Nad mõlemad kasutasid B. eeskujul koloriidseid värve, kollane ja punane Gooti arhitektuur Eestis 1)rehielamu- ainult E ja P-Läti, 13.saj- 19- saj. lõpp 1)ilma korstnata 2)eluruumid + tööruumid + loomad 2)muinaslinnused nt. tartu, viljandi, otepää. tugevaim Harjumaal Varbola linnus-asus soosaarel // Valjala Saaremaal 3)kalmistuarhitektuur: kivikirstkalmed vanimad, siis tarandkalmed- tuhavöönd ääristatud kividega, hauakamber- Salme kirikusse viikingilaevades matused-ülikud meid vallutati, kaasa toodi lubimört, kiviarhitektuur Sakraalarhit. 4 piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa- 13.saj ja 14. algus, ühelöövilised
Kindralkuberner rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (tallinnas ja riias) Rüütelkond aadlike seisuslik omavalitsusorgan (eesti-, liivi-, ja saaremaal) Maapäev rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant) Maanõunikud (12 tk) maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. Reduktsioon mõisade taasriigistamine (riigikassa paremaks täitmiseks) Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosnes köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja talupere suurusest. Adramaarevisjon nende käigus (7-8 aasta järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. teotöö - igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahenditega abitegu - kiireloomulised hooajatööd (heinategu, viljalõikus) mõisavooris käimine talvine viljavedu linna.
Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, teine kambrisse ja kolmas, esiküljel olev, õue. Rehealuse- või kambripoolses taganurgas oli pae- või maakividest müüritud korstnata suitsuahi, mille peal oli soojusekogujana munakividest keris (vanemal ajal oli pealt lahtine, kuid 19.saj juba valdavalt kinni ehitatud). Kagu-Eestis ja saartel oli rehetoas sageli kerisahju asemel keriseta umbahi, kas täiesti massiivse laega või paari ahjusuu kohal avaneva tõmbelõõriga. Toitu valmistati ahju ees lahtiselt, keedukolde kohal vinna küljes rippus käänatava pajakoogu otsas suur pada. Kolde kõrval oli istumiseks madal lõugas.
annaabi.ee 
