50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mann Rask
Õppematerjali autor
suurtükid, uskus kuningas Karl XII, et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud 5 keskaja põhitunnust Ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Sõjavägi Kutsuti kokku sõja korral. Seisused Peaaegu mingit sõnaõigust. Majandus merkantilistlik. Maadeavastused Aitasid kaasa kapitalistliku majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks. Euroopa riigid uusaja algul Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Sveits, Madalmaad, Veneetsia, Kirikuriik, Türgi, Venemaa ülekaalus absolutism. Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal,
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aasta paiku Harjumaal kirikuõpet
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad .............................................................................................................
SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...)
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa ha
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle m
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla. Rootsi kuningad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid