Eestlased muinasaja lõpul (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu  Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi Tööriistu Pronks- ja hõbeehteid Tegeleti vahetuskaubandusega Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks Maksevahendiks oli hõbe Kaubandus

Eesti ajalugu

2

docx

Eestlased muinasaja lõpul

Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks

Eesti ajalugu

6

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust.

Ajalugu

6

docx

Eestlaste muinasaeg

jumalat Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste vastu ei head ega halvad, aga nendega tuli hästi läbi saada ja selleks toodi neile ohverdusi. Ohverdamiseks olid kindlad ohvripaigad, mis olid pühad. Nendeks paikadeks olid enamasti üksikut puud, kivid, allikat, järved, jõed. Ohverdamiseks oli kõige soodsam ja kõige püham päev muinaseestlaste jaoks neljapäev. Andideks olid enamasti piik, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel päevadel loomad. 2. Eestlased muinasaja lõpul Muinasaja lõpusajand oli eestlaste jaoks märkimisväärselt hea. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Paljud keskajal tuntud külad oli, siis juba olemas. Muinasajalõpul elas Eestis vähemalt 150 000 inimest. Elatus aladeks oli peamisel maaharimine, mis oli selle aja kohta kõrgel tasemel. Põhiliset kasvatati talirukist. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga (põllutööriist, millega küntakse põldu). Koos

Ajalugu

14

docx

Pronksiajast kuni vene ajani

o Välja veeti: Karusnahka, vaha, vili · Talud ja külad o Eesti elanikud elasid taludes o Elamu oli suitsutuba (väike palkidest hoona, mida köeti korstnata ahjuga) o Vilja kuivatati samas ruumis o Talud paiknesid lähestikku o Lääne- Kesk- ja Põhja-Eestis ­sumbkülad  o Ida-Eestis ­ridakülad o Lõuna-Eestis ­hajakülad · Kihelkonnad ja maakonnad o Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond o Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad o 13. sajandi algul oli umbes 45 kihelkonda o Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi o Maakond oli eelkõige sõjalis-poliitiline organisatsioon. (Kihelkonnad kokku sõjalise ohu pärast) o Maakond = mitu malevat o Oli kokku 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,

Ajalugu

3

doc

Muinasaeg (Eesti)

Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia hõbemünte ja meretaguste meistrite valmistatud relvi. Püstitati ruunikive(nagu hauakivid). Esimene vabadusvõitlus 10saj lõpul teravnesid suhted Vana-Vene riigiga. 1030 tegi Jaroslav Tark eestlaste vastu sõjakäigu ja rajas Tartusse tugipunkti ristides selle Jurjeviks. 1054 sõjakäigul said venelased aga lüüa. 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu Eesti ajaloos: nurjati venelaste vallutuskatse, eestlased muutusid tugevamaks ja organiseerutumaks, et kaitsta oma vabadust. Eestlased muinasaja lõpul Rahvaarv tõusis jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

* Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk.Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad

Ajalugu

5

pdf

Eestlased muinasaja lõpul

Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi ­ mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega:

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)