Vastus leiad õppematerjalist: FLA kursus

FLA kursus (2)

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis on loodus Millele loodus vastandub?
Mis on maailm Miks maa miks ilm?
Kuidas saab teada mismoodi loodus toimib?
Mis on loodusseadus?
Kes on vaatleja mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb?
Mis on vaatlus Mille poolest võivad vaatlused erineda?
Mis on katse mis on eksperiment?
Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega?
Kuidas seda teha?
Mis on teadus Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad?
Kuidas sündis teadus see mida me tänapäeval teaduseks nimetame?
Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse?
Mis on nähtavushorisont?
Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse?
Miks on mõistlik vahet teha mikro- makro- ja megamaailma uurimisobjektidel?
Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada?
Miks on mõõtmine nii oluline?
Millised võivad olla raskused?
Mida on vaja selleks et mõõtmist läbi viia?
Mis on mõõtmine mõõteriist ühik?
Mis on SI ja milles on selle olulisus?
Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega Kuidas me neid mõõdame?
Mida tähendab võrdeline sõltuvus?
Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused?
Milline on matemaatika ja füüsika suhe?
Mida loetakse füüsikas üldmudeliks mis on neis üldist?
Mis on liikumine?
Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada?
Mis on kiirus Mis on liikumiskiirus?
Mis on kiiruse muutumise kiirus?
Miks see nii oluline on?
Milles on aine ja välja erinevus?
Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega?
Mis põhjustab muutusi liikumises?
Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist eelkõige liikumise muutumist?
Mis on jõud Mis on inerts?
Mis on printsiibid?
Millest Maailm koosneb?
Mida tähendab energia jäävus?
Millest koosnevad asjad?

1 Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule?
2 Mis on maailm? Miks maa, miks ilm?
3 Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib?
4 Mis on loodusseadus ?
5 Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb?
6 Mis on vaatlus ? Mille poolest võivad vaatlused erineda?
7 Mis on katse, mis on eksperiment ?
8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega ? Kuidas seda teha?
9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad?
10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame ?
11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse?
12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse?
13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel?
14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised
etapid teadusliku teadmise saavutamisel?
15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused?
16 Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia?
17 Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik?
18 Mis on SI ja milles on selle olulisus?
19 Mis on mudel? Mõned head näited.
20 Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame?
21 Mida tähendab võrdeline sõltuvus? Mõned head näited.
22 Kuidas modelleerida neid füüsikalisi suurusi, mille juures suund on oluline (kiirus, jõud)?
23 Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Üks hea võrdlus.
24 Milline on matemaatika ja füüsika suhe?
25 Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide.
26 Mis on liikumine? Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada?
27 Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus ?
28 Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on?
29 Milles on aine ja välja erinevus?
30 Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega?
31 Mis põhjustab muutusi liikumises?
32 Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist, eelkõige liikumise muutumist?
33 Mis on jõud? Mis on inerts ? ---------------
34 Mis on printsiibid ? Kas printsiibid kirjeldavad või juhivad maailma?
35 Millest Maailm koosneb?
36 Mida tähendab energia jäävus?
VASTUSED:

loodus on kõik mida ei saa inimene kontrollida.Loodus vastandub tehislikkusele(loodus ei ole näiteks kunst ,poliitika)

kõigile inimestele ühine keskkond mis jääb väljaspoole konkreetse inimese mina tunnetuse piire .

Vaatlus ja katsed(selleks et ka teised tulemustest teada saaksid peab levitama infot,tulemused registeerima ning need kirja panema nii,et oleks kõigile mõistetav

kindlad reeglid mille järgi looduses protsessid toimuvad näiteks maa tiirlemine ümber päikese.

Vaatleja on inimene,kes saab ja töötleb infot maailma kohta.Vaatlejal peab olema olemas vaba tahe ,mälu,aistingute saamise võimalus ja mõistus.Ta vaatleb kõike enda ümber,et saada infot end ümbritseva maailma kohta.

Meelelise info kogumine looduse kohta.Vaatlus tulemuste erinevus oleneb vaatlejast,ja vaadeldavast esemest.

Katset on vaja et hüpoteesi ümber lükata või tõestada.Katse=eksperiment

Andmed töödelda,dokumenteerida.

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis peab tagama saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse. Nt maateadus haru, ravimtaimi uuriv teadusharu jne

–

Et saada rohkem infot universumi kohta.

Piir,kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta.Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte.

Sest nende suuruste vahe on väga suur. Mikro- bakterid , makro-meie, mega- galaktika

Uurimine , kirjeldamine ja seletamine

Et teada saada mingi eseme suurust.Raskused võivad esineda siis,kui ese mida mõõdetakse on liiga suur näiteks maakera või liiga väike

mõõtjat,eset mida mõõta ja vahendeid millega mõõta

Mõõtmine onfüüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga.Mõõteriist on vahend millega eset mõõdetakse.Ühik on füüsikalise suuruse konkreetne väärtus.

SI on Eesti Vabariigi mõõteseadus.Selle olulisus seisneb selles et tänu sellele seadusesele on kõik mõõtühikud ja suurused inimestele ühiselt mõistetavad.

Mingi eseme lihtsustatud versioon näiteks gloobus,

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed. Mõõdame: kompimine , nägemine, ruumala. Aega nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. Mõõdame: kella, stopperi abil

Muutujate võrdelisust ehk proportsionaalsust nimetatakse ka võrdeliseks sõltuvuseks ehk proportsionaalseks sõltuvuseks, sest tegu on teatud funktsionaalse sõltuvusega. Veel nimetatakse seda võrdeliseks seoseks ehk proportsionaalseks seoseks.

Vektorite abil.See näitab vastava füüsikalise suuruse suunda.

skalaarsel pole suunda (pikkus) Vektoriaalsel aga on(kiirus,kiirendus)

Öeldakse,et matemaatika on füüsika keel.Matemaatilisi vahendeid kasutatakse füüsikaliste protsesside kirjeldamiseks.

mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatavad kogu füüsikas.Näiteks keha.

Keha mõju mingile teisele kehale.Kehal on võime kulgeda,pöörelda,võnkuda ning kuju muuta.

Füüsikaline suurus mis kirjeldab keha liikumisolekut.

Kiirendus.

Ühes ja samas ruumipunktis ei saa olla korraga mitu osakest, sest nad ei mahu sinna

nii et kehad mõjuvad üksteisele sama palju.

kui keha mass on suur siis keha liikuma panemine ja seisma jätmine on raskem.Kui keha mass on väike siis on keha liikuma panemine ja seisma jätmine kerge.

Kui kehamass on suurem, siis kulub kiiruse aeglustamiseks kauem aega. Kui aga sõita mäest alla, muutub kiirus suuremaks , kui väiksema kehamassiga kehal. Nt sõiduauto ja kaubaauto.

Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Jõul on kindel tugevus (intensiivsus) ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null.
Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.

Pauli printsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevatelektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud n, l ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni.

Maailm koosneb asjadest. Millest koosnevad asjad? Vastuseks kuulen, et need koosnevad väga-väga väikestest asjadest, mille nimi on Aatom .

Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energiaei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 83 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elismeryl Õppematerjali autor

energia jäävus füüsika FLA kursus printsiibid liikumine vaatleja vaatlus

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga

Füüsika

150

pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunn

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

240

ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest.

Füüsika

120

ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse

Füüsika

odt

Füüsika mõisted

Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime saada aistinguid), m?

Füüsika

docx

Füüsika I semester gümnaasium

1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid ku

Füüsika

docx

FLA-Füüsika loodusteaduslikud alused

FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi pole üksk

Füüsika

docx

Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused)

Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähistatakse vastava

Füüsika

Rohkem sarnaseid