Mis on aeg? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Kell ja aeg

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus. Kristjan Kapsi. Aeg ja Kell Referaat Olustvere 2009  Sisukord. Kellade ajalugu. Päikesekell ehk gnoomon on kell millega mõõdetakse aega Päikese järgi ja ta näitab päikeseaega, mis vastab selle koha, kus kell asub tõelisele päikeseajale. Päikesekell koosneb horisontaalsest vahel ka vertikaalsest numbrilauast ja sellele päikesevarju heitvast poolusele suunatud vardast või kiilust.

Ühiskond

9

doc

“Liivakell”

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Gristelle-Hanna Hantson 8.klass "Liivakell" Loovtöö Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2013 2 Sissejuhatus: Aja vastu hakatakse erilist huvi tundma siis, kui see hakkab ümber saama. Asja lähemalt uurides selgub, et mitte keegi ei tea, mis on aeg, kuigi kirjutatud on sellest tuhandeid raamatuid ja musttuhat muud kirjatööd. Ja peaaegu igas neist on üks lause, mis aja loomust kõige paremini ära seletab ja mille üks tark mees kirja pani juba rohkem kui poolteist tuhat aastat tagasi. Mis on aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui ma seda aga küsijale seletada tahaksin, siis ma seda ei tea. Aurelius Augustinus (354­430), Rooma teoloog ja filosoof.

Kirjandus

24

doc

Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile

ajaületuse fakt ja partii käikude arv kindlaks teha, kusjuures küsitletakse neid härrasid, kes juhuslikult sel ajal partiid juhtusid nägema. Kui aja-ületust ei saa piisava kindlusega selgeks teha, mängitakse partiid edasi, kui aga ületust saab tõestada, tuleb partii kohe katkestada, kasutatud mänguaeg kindlaks teha ning asi turniiribüroole otsustamiseks edasi anda.” Aruande järgi tuli tookord kohtunikel ajaületusega tegemist teha 4-5 korral. Lähtuti seisukohast, et aeg peab vähemalt üks minut üle olema, kuna pole peetud raamatut selle kohta, kus sekundiosuti on partii alguses seisnud. Ajakontrolli võimalikke variante on olnud ja on praegugi rohkesti. Reeglid on näinud tavaliselt ette vaid maksimaalse mängutempo tiitlite ja reitingute saamiseks. NSVL koodeksis olid võimalikud ajakontrollid algul täpselt loetletud. 40 käiku tuli teha 2,5 või 2 tunniga (või 36 käiku 2 tunniga), seejärel aga 16, 18 või 20 käiku tunnis

Algebra I

13

doc

GPS – Global Positioning System

ulatuda 25 kilomeetrini. Kahesageduslike vastuvõtjatega mõõtmisel võib vahemaa ulatuda aga isegi sadadesse kilomeetritesse. Staatiline mõõtmismeetod on parim, kui nõutakse kõrget täpsust, mõõdetavad vektorid on pikad või kui satelliitide konstellatsioon ei ole sobiv teiste mõõtmismeetodite jaoks. Kiirstaatiline mõõtmismeetod (inglise keeles rapid static; fast static) Kiirstaatiline meetod on paljuski sarnane staatilisele. Ainsaks erinevuseks on lühem mõõtmiste aeg. Kasutades kiirstaatilist meetodit, võime vähendada näiteks ühetunnist mõõtmiste aega (staatilise meetodi puhul) 5-20 minutini. Minimaalne satelliitide arv, mida kasutatakse, on 4 (soovitav 5 või enam). Ka siin vajatakse avatud horisonti 15º ulatuses. Kiirstaatilist meetodit võib kasutada kuni 20 kilomeetriliste vahemaade puhul, kuid teda on võimalik kasutada vaid kahesageduslike vastuvõtjate ja spetsiaaltarkvara olemasolul.

10

doc

Huvitavaid katseid/fakte füüsikast

õhk ­ nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuseid füüsika. ( http://www.kmg.tartu.ee/~aare/2000.gif ) 3  Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast Füüsikas tehakse igasuguseid katseid ning sealt põhineb ka enamus elufakte. Palju asju avastati just tänu füüsikale ning ka paljugi koosneb ka valemitest ja matemaatikast. Inimesed ei taibanud kuni 19. sajandini, et aeg kulub nagu kõik asjadki. Arvati, et aeg kulgeb ringi kujuliselt. Üheks kõike varasemaks aja kindlaksmääramise viisiks sel puhul, kui Päike ei paistnud, oli veekell. Veekella kasutati veel üsna hiljuti Ameerikas põliselanike poolt ning Põhja-Aafrikas. Aega saab mõõta ka tule abil, kui seda võtet kasutati veel 18. sajandil. Esimesed mehhaanilised kellad, mis sarnanesid praegustele, valmistati rohkem kui 600 aastat tagasi. Tänu igasugustele katsetele avastati digitaalne kell, mida

Füüsika

7

docx

Vana Kreeka pillid

Torupill Torupill pärineb tõenäoliselt Sumerist ja võib-olla ka Kreekast. Neid tunti Roomas ning Araabia kirjalikes allikates mainitakse 11. sajandil. Nende peamine iseloomulik omadus on pidev heli, mida tekitatakse tuulekotti reserveeritud õhu abil. Tuulekott puhutakse täis suu abil või kasutades lõõtsa, mida mängija liigutab käega. Koti külgedest on läbi pistetud putk (õhupuhumistoru), lesthuulikuga puhumispulk, bassitorud, mis annavad kogu aeg ühesugust tooni (burdoonid) ning mis on häälestatud oktaveis ja kvintides. Hindustani traditsiooniline masak on lihtsaim torupill. See koosneb ühekordse lesthuulikuga bambusvilest ja kitsenahast tuulekoti külge seotud putkest. Teine India torupill bajana scuti oli kasutusel peamiselt religioosses muusikas, kuni asendati 19. sajandi keskel harmooniumiga. Trompet Muinasegiptlased kasutasid 50-60 cm pikkusi hõbe- ja pronkstrompeteid. Need olid pühad

Muusika

38

doc

Füüsika EKSAMIPILETID

Näiteks meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese. 3.3. Kuidas mõõdetakse teepikkust? 2  Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. 3.4. Millised on teepikkuse mõõtühikud? Teepikkuse mõõtühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis 1 meeter. (mm, cm, m, km)NT: 1000 m = 1 km, 1/100 m = 1 cm 3.5. Poiss läks kodust mööda sirget teed metsa suunas. Läbinud 120 m, märkas ta, et oli noa maha unustanud. Läinud 45 m tagasi, leidis ta noa siiski teisest taskust üles. Siis pöördus ta uuesti ümber ja, läbinud 100 m, jõudis metsa. Kui pika tee läbis poiss enne metsa jõudmist? Millise nihke

Füüsika

240

ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. • Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. • Põhisuurused on: • Pikkus - meeter, • aeg - sekund • mass – kilogramm • aine hulk - mool, • temperatuur – kelvin • voolutugevus – amper • valgustugevus- kandela. • 1 kg - 1 dm3 e. 1 liitri puhta vee mass 4 C juures. • 1s - moodustab 1 / 86400 ööpäevast. • 1m -vahemaa, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures 8 c = 299792458  0 m/s e. 3 *10 m / s • Aja mõõtmine • Esimene ajamõõtevahend arvatakse olevat ca 10 000 aastat vana.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)