Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle
Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine
· seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista tagasiside- info retsipiendilt, selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti Suhtlemise komponendid - tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine. Suhtlemisprotsess hõlmab teise isiku äratundmist (nt. kategooriatesse paigutamine), kontakti loomist, teabevahetust, mõjutamist ja kontakti lõpetamist.
proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek)
proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek)
- Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks
põhjal vm). 8.november Teabe vahetamine. ● Kommunikatsioon – sotsiaalne interaktsioon ● Teabe vahetamine on protsess, mille keskmes on sõnumi vahetamine ● Efektiivne kommunikatsioon –mõlemad osapooled saavad sõnumist ühtemoodi aru ● Iga inimene vastutab ise selle eest kuidas ta ennast väljendab Erinevad mudelid: Lineaarne ühesuunaline – saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal. Vastastikune sõnumite vahetamine – kommunikatsioon on ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja. Spiraalikujuline kommunikatsioon – kommunikatsioon on dünaamiline Suhtluse muutus ←→ muutus suhetes Muutuvad nt. suhtlemise sagedus, teemad ja teemade hulk ning nende käsitlemise sügavus. Sõnumid on seotud: ● Kontekstiga ● Kontrolliga ● Emotsioone suunavad
tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted,
I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng.
info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine; Sotsiaalne pertseptsioon partneri üle kontrolli kehtestamine, initsiatiivi saavutamine, vastastikune sõltuvus ja koostöö; Sotsiaalne interaktsioon isikute vastastikune mõjutamine. Suhtlemisstiilid: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud ja avaldavad vähe oma mõtteid. Mõningatel juhtudel võivad nende mõtted ja arvamused kaduda teiste hulka ja jääda seetõttu märkamatuks; Ennast kaitsev kujuneb madala
Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus nad ilmnevad. Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe. Oluline on, mis järgneb karistusele. Karistusele ei tohi järgneda karmust, peab järgnema hoolivuse näitamine. Ebaefektiivne - lohutada - süüdistada Effektiivne - arusaamine ja mõistmine - otsuse- ja järjekindlus - siirus ja empaatia - alternatiivid karistamisele S u h t l e mi s e r u s i ka r e e g l i d 1. Märgista käitumine, mitte laps! (Ära nimeta last nii või naa- suguseks) 2. Kasuta mina-teadet! 3. Väldi: *peaks *absoluutne kindlus: alati, kõik, mitte kunagi jne - jätta mingisugunegi tõenäolisus sisse · ei saa
SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ......................
Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
Teadusliku meetodi etapid 1. Probleemi defineerimine. 2. Probleem tuleks seostada juba olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega. 3. Uurimusprotseduuride kindlaksmääramine. 4. Andmete kogumine ja analüüsimine. 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine. 6. Teadusliku teadmise kohandamine uuringu tulemustega. Psühholoogia uurimismeetodid: · Vaatlus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu · Eksperiment - nähtuse esilekutsumine, mõjutamine spetsiaalsetes tingimustes · Intervjuu struktureeritud, mittestruktureeritud · Testimine küsimuste või ülessannete seeria (testide usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine.
teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista. Piltlikult väljendudes tekib efektiivse suhtlemise korral osapoolte vahel omapärane mõttesild, mis aitab neil vahetada tundeid ja teadmisi üle inimesi lahutava arusaamatuste jõe. Hea suhtlemine on sama tähtis kui inimestele vereringe.
enda ül-d täita. Ülesandele suunatud tegevuses on saavutatud kokkulepe ja liikmed on pühendunud eesmärkide saavutamisele. Grupiliikmetele antakse avameelset tagasisidet nende soorituse kohta. Liidri roll pole ainumäärav, seda võivad täita erinevad grupiliikmed. Grupi tootlikkuse tase maksimaalne ja otsused üksmeelsed. Võimeline täitma keerulisi ülesandeid.Struktuur on stabiilne ja motivatsioon on kõrge.Vaba ja loomulik õhkkond. Tähelepanelik kuulamine, heatahtlikus, abistamine, konfliktide konstruktiivne lahendamine. Hiljem lisastud veel 1 etapp: küpsemine, edasisiirdumine.Ülesandele orienteeritud tegevusele ilmnevad lõpetamise tunnused, suhtele suunatud tegevustes aga eraldumise märgid. Mõned grupis on ühel ajal mitme arenguastme tunnuseid! Fisheri liidri kujunemise käsitlus: Tähtsam kui etappide täpne piiritlemine on grupi juhtimisel mõista, et ülesandele ja
*arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16
Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu
Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt.
Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ...
teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2
Ärisuhtlus on sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning üldiselt äri toimimist. Verbaalne- ja mitteverbaalne ärisuhtlemine toimub kahel tasandil: x 90% teadvustamata e mitteverbaalne 55% liigutused, 38% hääletoon x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata, seda ei tohi segamini ajada agressiivsusega;
Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne.
vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks. Vastuvõtja/edastaja - tavaliselt on tähelepanu peamiselt pööratud info edastajale, kuid vähemalt sama oluline on ka vastuvõtja tegevus. Lisaks visuaalsele tajumisele on vastuvõtja puhul oluline ka kuulamine. Kuulamine ja kuulmine ei ole sünonüümid. Selles on aga 4 erinevat omavahel seotud protsessi - tähelepanu, kuulmine, mõistmine ja mäletamine. Tavaliselt normaalse kommunikatsiooni ajal on tegemist mitmete erinevate sõnumite edastamise ja vastuvõtmisega. Väga erinevad võivad olla ka nende inimeste nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised filtrid, need kõik aga takistavad info normaalset vastuvõtmist. Tagasiside on vastus teie poolt edastatud sõnumile
3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid,
.................................................. 2 Daniel Goleman...................................................................................................................4 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline."................................................... 6 Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma.....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
