postganglionaarses osas c) kesknärvisüsteemis 8. Atsetüülkoliini toime lõppemises sünapsis on järgmised mehhanismid ... a) haare postsünaptilisse osasse b) lammutumine atsetüülkoliini esteraasi toimel. c) tagasihaare presünaptilisse osasse 9. Noradrenaliini toime lõppemises sünapsis on peamine mehhanism ... a) tagasihaare presünaptilisse osasse b) haare postsünaptilisse osasse c) lammutumine MAO toimel d) kammutumine KOMTi toimel 10. Otsese toimega M- ja N-kolinomimeetikumid ... a) langetavad silma siserõhku b) tõstavad silma siserõhku c) tõstavad süljenäärmete sekretsiooni d) langetavad süljenäärmete sekretsiooni 11. Parasümpatomimeetilised ained ehk m- ja n-kolinomimeetikumid a) laiendavad bronhe b) tõstavad seedetrakti motoorikat c) intensiivistavad eksokriinnäärmetes sekretsiooni d) põhjustavad müdriaasi e) põhjustavad bradükardiat 12. Kaudse toimega kolinomimeetikumid (nt füsostigmiin, neostigmiin) toimivad ...
atsetüülkoliini? Atestüülkoliinesteraas. 19. Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid. Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil? KNS, süda, näärmed, seedetrakt. Südames: löögisagedus langeb; löögijõudlus langeb; AV erutusjuhtivus langeb. Silmas: mioos. Naha veresooned: laienemine. Seedetrakt: peristaltika kiirenemine. Näärmed: sekretsiooni tõus (magu, kops, sooled, nahk). Kusepõis: toonuse tõus. Bronhid: toonuse tõus. 20. Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega M-kolinomimeetikumid: seostuvad postsünaptilisel membraanil M- kolinoretseptoritega (pilokarpiin, muskariin). Kaudse toimega kolinomimeetikumid: mõjutavad vabanenud atsetüülkoliini lammutamist (neostigmiin, füsiostigmiin). 21. Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine. Oftalmoloogias; myasthenia gravis; lihasrelaksantide toime lõpetamine; vastumürgina. 22. Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid
M-kolinoretseptorid jagunevad ja asuvad: · M1 - KNS, näärmed; · M2 - süda, seedetrakt; · M3 - seedetrakt, näärmed. Südames: *löögisagedus langeb *löögijõudlus langeb *AV erutusjuhtivus langeb Silmas: *mioos-pupillid ahenevad *Naha veresooned- laienemine *Seedetrakt- peristaltika kiirenemine *näärmed- sekretsiooni tõus(magu, kopsud, sooled, nahk) *kusepõis-toonuse tõus *bronhid- toonuse tõus Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega kolinomimeetikumid seostuvad postsünaptilisel membraanil M-kolinoretseptoriga (pilokarpiin, muskariin) Kaudse toimega kolinomimeetikumid mõjutavad vabanenud atsetüülkoliini lammutamist(neostigmiin, füsiostigmiin) Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine? *oftalmoloogias *myasthenia gravis(lihasenõrkus, autoimmuunne haigus) *lihasrelaksantide toime lõpetamine *vastumürgina
II põlvkonna antihistamiinikumid on: 1) loratadiin 2) tsetirisiin Eeliseks on see, et II põlvkonna antihistamiinikumid ei läbi HEB-i ja ei oma kolinoblokeerivat toimet (vt kõrvaltoimed). Seega on nende kasutamine allergiliste reakstsioonide ravis eelistatud. 3. Soolemotoorikat mõjustavad ained 3.1. Soolemotoorikat aktiveerivad ained (lahtistid). Lahtistite klassifikatsioon, võrdlev efektiivsus Lahtistid ehk soole motoorikat soodustavad ained: • M-kolinomimeetikumid (vt eespool) • Antikoliinesteraassed ained (vt eespool) • Mehhaanilise toimemehhanismiga lahtistid • Neuromuskulaarse toimga lahtistid LAHTISTITE KÕRVALTOIMED: Pikaajaline kasutamine põhjustab harjumust (sool harjub ära:P), kahjustab plexus myentericust, jämesoole atoonia ehk pingsusetus. Tihti kasutavad lahtisteid noored
annaabi.ee 
