Farmakodünaamika kordamisküsimused (0)

1. Mida uurib farmakodünaamika? Farmakodünaamika on teadus ravimite biokeemilisest ja füsioloogilisest 
toimest ning toimimehhanismidest, luues aluse ravimite ratsionaalseks 
kasutamiseks ja paremate ravimite loomiseks.
• Selgitab, kus ja kuidas ravim toimet avaldab.
• Kirjeldab ründepunkti ja –mehhanismi.
• Uurib aine toime sõltuvust annusest, toimimise kestusest ja teistest 
teguritest 2. Ravimite sihtmärgid organismis. Organism, organisüsteemid, koed, rakud, molekulid, retseptorid, 
ioonkanalid, transportvalgud, ensüümid, molekulid rakumembranis, 
nukleiinhapped ja inimese rakkudesse mittekuuluvad keemilised ained 
ning bakterid, viirused, seened ja parasiidid. 3. Mis on retseptor? Retseptorid on valgu molekulid, mille ülesanne on ära tunda ja anda 
vastus endogeense aine signaalile. Spetsiifilisus on vastastikune: kindel 
endogeenne aine seondub ainult kindla retseptoriga ja vastupidi. 
Organismi makromolekulaarsed komponendid, millega reageerides 
ravimid avaldavad toimet. 4. Mis on ligand? Ligandid on väikesed molekulid, mis edastavad signaale rakkude vahel või
sees.
Ligand on iga aine (nt hormoon vms endogeenne aine), mis seondudes 
retseptoriga, põhjustab füsioloogilise efekti. Ligandiks võivad olla ka 
ravimid. 5. Mis on mediaator? On endogeene keemiline aine, mis võimaldab neurotransmissiooni ehk 
närviülekannet. 6. Mis toimub sünapsis? Presünapsis mediaator sünteesitakse ja deponeeritakse põiekestesse. 
Vastav mediaator vabaneb põiekesest sünapsipilusse, kui organismil on 
vaja vastavalt reageerida. Mediaatorid ühinevad postsünapsi pinnal 
asuvate retseptoritega. Seejärel retseptor aktiveerub, raku funktsioon 
muutub ja tekib soovitud efekt. Et säiliks erutuse levik, ülejäänud 
mediaator (mis retseptoriga ei ühinenud) lagundatakse sünapsipilus või 
haaratakse tagasi presünapsisse ja pakitakse põiekestesse järgnevat 
ülekannet/ülesannet ootama. 


Morfoloogiliselt välja arenenud kontaktikoht närvisüsteemis, kus toimub 
erutuse ülekanne.
Asub aksonite ja dendriitide vahekohal.
Ühel neuronil on sünapseid kümneid tuhandeid.
Informatsioon antakse edasi rakult rakule. 7. Milline on elektrilaeng ja ioonide jaotus närvirakus 
puhkepotentsiaali ajal? Presünapsis mediaator sünteesitakse ja deponeeritakse põiekestesse. 
Vastav mediaator vabaneb põiekesest sünapsipilusse, kui organismil on 
vaja vastavalt reageerida. Mediaatorid ühinevad postsünapsi pinnal 
asuvate retseptoritega. Seejärel retseptor aktiveerub, raku funktsioon 
muutub ja tekib soovitud efekt. Et säiliks erutuse levik, ülejäänud 
mediaator (mis retseptoriga ei ühinenud) lagundatakse sünapsipilus või 
haaratakse tagasi presünapsisse ja pakitakse põiekestesse järgnevat 
ülekannet/ülesannet ootama. 
• Puhkeolekus on rakumembraani välispinnal positiivne ja sisepinnal 
negatiivne laeng, st rakumembraan on polariseeritud.
• Rakusiseses ja –välises vedelikus on ioonid jaotunud ebavõrdselt.
• Puhkepotentsiaali suurus on -70...-90 mV. 8. Milline on elektrilaeng ja ioonide jaotus närvirakus 
aktsioonipotentsiaali ajal? Sel ajal omandab rakumembraani välispind negatiivse, sisepind aga 
positiivse laengu. Rakumembraan on depolariseerunud. Pingetevaheline 
amplituud on 60...120 mV. 
• Kiirete elektriliste muutuste tsükkel.
• Membraani välispind omandab negatiivse ja
sisepind positiivse laengu.
• Amplituud 60...120 mV.
• Rakumembraan on depolariseerunud. 9. Autonoomse NS jaotus. Parasümpaatiline/sümpaatiline 10. Erinevad mediaatorid. • atsetüülkoliin • noradrenaliin • adrenaliin • dopamiin • serotoniin ehk 5-HT (5-hüdroksütrüptamiin)  • histamiin • γ-aminovõihape ehk GAVH (GABA inglise keeles)


11. Milline mediaator KNS-s on erutust vähendava ehk pidurdust 
tekitava toimega? γ-aminovõihape 12. Sümpaatilise ja parasümpaatilise NS iseloomustus, erinevus. Parasümpaatikus  “Rest and digest” – puhka ja seedi. Aktiivne puhkeolekus. Parasümpaatilisi
kiude on vähem südames ja veresoontes, rohkem aga seedekulglas.  Sümpaatikus  “Fight or flight” – võitle või põgene. Kiire erutuvusjuhtivusega. 
Parasümpaatikusele enamasti antagonistlik. Sümpaatilisi kiude on rohkem
südames ja veresoontes. Aktiveerub ohu või stressi situatsioonis, füüsilise 
töö korral.


13. Sümpaatilise ja parasümpaatilise NS mediaator, efektid.  14. Milline mediaator on närviganglionis ja retseptori tüüp? Nii parasümpaatilises kui sümpaatilises närvisüsteemis on 
neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel ehk närviganglionis 
atsetüülkoliin. Retseptor postsünaptilisel neuronil on N-kolinoretseptor.
 
15. Milline mediaator innerveerib skeletilihaseid?


Somaatiline närvi süsteem. 16. Sümpaatilise NS mediaator ja retseptorid. Sümpaatilise närvisüsteemi teise neuroni närvilõpmetelt vabaneb  
noradrenaliin. Retseptorid vastvõtval rakul on α- ja β-retseptorid. Osad 
sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed närvikiud kulgevad 
neerupealsete säsisse, kus nende stimulatsioon kutsub esile 
atsetüülkoliini vabanemise. Viimane omakorda stimuleerib adrenaliini 
(hormoon) ja noradrenaliini sekretsiooni verre. 17. Parasümpaatilise NS mediaator ja retseptorid. Parasümpaatilise NS teise neuroni närvilõpmetest vabaneb atsetüülkoliin. 
Retseptor vastuvõtval rakul on M-kolinoretseptor. 18. Kus asuvad peamiselt sümpaatikuse retseptorid ja millised on
läbi nende avalduvad efektid? Sümpaatilisi kiude on rohkem südames ja veresoontes. 19. Mida tähendab ravimi agonistlik ja antagonistlik toime? Agonistlik toime: sarnane toime, ravim toimib retseptoril. Aine, mis 
seondub  ja avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet. Antagonistlik 
toime: vastupidine toime. Aine seondub retseptoriga, ise toimet ei avalda, 
blokeerib retseptori ja endogeense ligandi toime väheneb. Antagonist = 
blokaator. 20. Kuidas nimetatakse adrenoretseptori agonisti ja antagonisti, 
millised on efektid? Adrenergilised ained ehk adrenomimeetikumid ehk 
sümpatomimeetikumid ehk adrenoretseptorite agonistid. 
Antiadrenergilised ained ehk adrenolüütikumid ehk sümpatolüütikumid 
ehk adrenoretseptorite antagonistid. 21. Kuidas nimetatakse kolinoretseptori agonisti ja antagonisti, 
millised on efektid? Kolinergilised ained ehk kolinomimeetikumid, parasümpatomimeetikumid,
kolinoretseptorite agonistid. Antikolinergilised ained ehk kolinolüütikumid 
ehk parasümpatolüütikumid ehk kolinoblokaatorid toimivad 
atsetüülkoliinile parasümpaatilises närvisüsteemis vastupidiselt 22. Kuidas (agonist või antagonist) ja millise NS retseptoritesse 
toimib pilokarpiin? Milleks teda kasutatakse, milline on efekt?


Agonist. Glaukoomi ja kõrge silma siserõhu alandamiseks. 23. Kuidas (agonist või antagonist) ja millise NS retseptoritesse 
toimib atropiin? Milleks teda kasutatakse, milline on efekt? Antagonist. Atropiini kasutatakse inhalatsioonianesteesia 
premedikatsioonis bronhiaalseksretsiooni pärssimiseks. Südameseiskuse 
korral, mis on tingitud ülemäärasest uitnärvi stimulatsioonist 
(üldanesteesia, maoloputus või endoskoopilised protseduurid) 24. Kuidas (agonist või antagonist) ja millise NS retseptoritesse 
toimib adrenaliin? Milleks teda kasutatakse, milline on efekt?  Agonist. Noradrenaliini (NA) ja adrenaliini toimed on sarnased südames, 
kuid erinevad veresoontes. Adrenaliin laiendab veresooni skeletilihastes. 
NA ahendab veresooni nahas, limaskestades ja neerudes. Veresoonte 
toonus on nende toimete summa.  toime pikendamine 
(adrenaliin). südameseiskus: adrenaliin, anafülaktiline šokk: adrenaliin 25. Kuidas (agonist või antagonist) ja millise NS retseptoritesse 
(alaliik) toimivad beeta-
blokaatorid? Milleks neid kasutatakse, milline on efekt? Antagonist. β-blokaatorid – kasutatakse laialdaselt 
südameveresoonkonna haiguste, nagu hüpertensiooni, 
südameisheemiatõve, müokardi infarkti ja tahhüarütmiate ravis.
Bronhospasm,
• Bradükardia,
• Hüpoglükeemia,
• Koormustaluvuse langus, kurnatus (südame väljutusmaht väheneb, 
lihaste varustamine verega ↓),
• Jäsemete jahedus.Bronhospasm,
• Bradükardia,
• Hüpoglükeemia,
• Koormustaluvuse langus, kurnatus (südame väljutusmaht väheneb, 
lihaste varustamine verega ↓),
• Jäsemete jahedus. 26. Kuidas (agonist või antagonist) ja millise NS retseptoritesse 
toimivad alfa1-blokaatorid? Milleks neid kasutatakse, milline on 
efekt? α1-antagonistid – lõõgastavad veresooni, vererõhu langus. 27. Kuidas (agonist või antagonist) ja millise NS retseptoritesse 
toimivad alfa2-agonistid? Milleks kasutatakse, milline on efekt?


α2-agonistid – vähendavad negatiivse tagasiside mehhanismi kaudu 
noradrenaliini vabanemist presünapsist, langetavad vererõhku.  28. Milleks kasutatakse adrenomimeetikume? (toime 
veresoontesse, südamesse, bronhidesse) Kasutamine: südameseiskus, kardiogeenne šokk, anafülaktiline šokk 
(adrenaliin, dobutamiin). Bronhiaalastma (salbutamool), nohu 
(ksülometasoliin). Enneaegne sünnitegevus (terbutaliin). 
Lokaalanesteetikumide toime pikendamine (adrenaliin).