Adrenaliin: Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes, tõ7stab veresuhkru taset. (manustamine punkt 15). Noradrenaliin: Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. i/v infusioon. Fenüülefriin: vererõhu tõstmine hüpotensiooni, šoki korral (i/v infusioon). Pole enamasti esmavalik (noradrenaliin). Anesteesia ajal hüpetensiooni teke (i/v boolus või infusioon). „Gripiteede“ komponent (Coldrex) – dekongestant. 15. Adrenaliini manustamine elustamisel ja anafülaksia korral- boolus/infusioon, lahjendused. Igasuguse etioloogiaga südameseiskus: i/v boolus 1mg 3-5 min. järel. Anafülaktiline reaktsioon: i/m 0,3-0,5 mg (ilma lahjendamata) või i/v boolus (lahjendatult 0,9% NaCl). Tehakse 1:10 lahjendus ja manustatakse 1ml bloouste kaupa või epipen i/m (1 annus 0,3mg reielihasesse) – patsient ise manustab. 16
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Adrenaliin a+b Noradrenaliin a+b1(minimaalne toime) Isoprotenerool / isoprenaliin b1+b2 Fenüülefriin b1+b2+a1(minimaalne toime) Dobutamiin b2 Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini, noradrenaliini, ja fenüülefriini manustamine? Kuidas antud raviained manustatakse boolus, infusioon? Adrenaliin: kiirendab südamerütmi ja suurendab südamelöögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole naha ja maos suurendades neid, tõstab v/s taset (manustamine küsimus nr 15) Noradrenaliin(kardiogeenne sokk, septiline sokk, hüpotensioon): kiirendab südamerütmi ja südamelöögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos suurendades neid lihastes, tõstab v/s taset. Manustamine i/v infusioonina
korda päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul. Seguinsuliin on kiire toimega analooginsuliin + keskmise toimega iniminsuliin. See on valge suspensioon, milles insuliinide vahekord on fikseeritud, seega selle insuliini annustamine ei ole paindlik. Toime algab 10-20 minuti jooksul, piik saabub 1-4 tunni pärast toime algust ja toime kestab kuni 24 tundi. Insuliini süstitakse 2 korda päevas vahetult enne sööki. 3.3.1 Insuliinravi skeemid Tavaliselt kasutatakse basaal- boolus skeemi 1.tüüpi diabeedi puhul. Kasutatakse pika-ja lühitoimelise insuliini kombinatsiooni. Basaal- boolus skeem kindlustab hea veresuhkru kontrolli. Ravi võimaldab insuliiniannuseid vastavalt vajadusele väga kiiresti kohandada. 2. tüüpi diabeetikutel kasutatakse ka seguinsuliinravi skeemi, kuid seda järjest vähem ja peamiselt vanuritel. Kasutatakse 2 korda päevas süstitavat seguinsuliini. Need sisaldavad pika- ja lühitoimelist insuliini kindlas vahekorras. Ravi on väga jäik ning
alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja lõppstaadium) 3)vormistatud haige keeldumine elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon Annused: i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml. Vedelikku; trahheasse 2- kordne i/v doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad. Tõstab südamelihase O2 vajadust. Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub
2–3 ml aeglaselt i-v sedatsiooniks või üldanesteesia alustamiseks täiskasvanul. Kõrvalmõjud: ootamatult tugev sedatsioon, hingamisdepressioon, amneesia. Fentanyl 0,1mg / 2 ml ampullid, oopiumi sisaldav analgeetikum. Täiskasvanud: 0,05–0,2 mg i-v; lapsed: 1–2 (–5) µg/kg kehakaalu kohta i-v. Kõrvalmõjud: hingamisdepressioon, bradükardia, vererõhu langus, lihaste rigiidsus. Methylprednisolon 250 mg ampullid lahustiga. 1–2 ampulli i-v (vajaduse korral infusiooniga): boolus 30 mg/kg kehakaalu kohta 15 min jooksul, edasi 5,4 mg/kg kehakaalu kohta 23 tunni jooksul. Kõrvalmõju: veresuhkru tõus. Kokkuvõte Lülisamba piirkonna erinevate kaebustega patsiente on kiirabi vajajate hulgas sageli. Oluline on patsiendi elule ohtlike ja/või alumise kehapoole halvatuse sümptomitega lülisambavigastuste kiire tuvastamine. Sel juhul on vaja kiirelt sekkuda. Patsient tuleks pärast kaelalahasega lülisamba kaelaosa stabiliseerimist, asetada ettevaatlikult vaakummadratsile