vasopressor). 12. Millistel juhtudel patsiendi seisundist lähtuvalt peaks võimalusel kaaluma adrenergiliste ravimite kasutamist? Bronhiaalastma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, ülemiste hingamisteede viirushaigused – sümptomaalne leevendus. Teised: emaka kontraktsioonie vähendamine, lisatakse lokaalanesteetikumidele, vasokonstriktorid silmas ja ninalimaskestas. 13. Adrenergiliste ravimite toime- millistesse retseptoritesse toimivad adrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin, fenüülefriin, dobutamiin. Adrenaliin: α+β retseptoritesse Noradrenaliin: α+β1 (minimaalne) Isoprenaliin: β1+β2 Dopamiin: olenevalt annusest dopamiini retseptoritesse, α- ja β- retseptoritesse Fenüülefriin: α1 retseptoritesse Doputamiin: β1+β2+α1 (minimaalne) 14. Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini, noradrenaliini ja fenüülefriini manustamine
veresoone seina lõõgastus) 9.Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte toonus, vererõhk (tõus) – veresooned ahenevad Müdriaas – pupilli laienemin (mioos – pupilli ahenemine), silma radiaallihase kontraktsioonid Naha, soolte, neerude veresoonte ahenemine Soolemotoorika langus Emaka kontraktsioonid, eriti tiine emaka puhul 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Katehoolamiidid on otsese toimega sümpatomimeetikumid - toimivad vahetult retseptoritesse. Aine seondub otse postsünapsil retseptoriga. – Seonduvad igalpool organismis – otse elundisse – Aktiveerivad retseptoreid efektorelundi rakkudes, efektide ilmnemiseks ei ole otseselt vaja adrenergilisi närve. – Adrenaliin (epinefriin), noradrenaliin (norepinefriin), isoproterenool – Ahendab artereid, veene, arterioole, kapillaare (1-mimeetiline toime) – Tõstab nii arteriaalset kui venoosset vererõhku
See põhineb morfiini võimel osaleda organismi valuregulatsiooniprotsessis. Morfiin on keemiliselt struktuurilt fenantreenisokinoliini ehk morfinaani derivaat. Morfiini molekulis on kaks hüdroksüülrühma (OH), millest aromaatse tuuma küljes olev (asendis 3) on fenoolsete omadustega, teine (asendis 6) aga alkohoolse hüdroksüüli omadustega. Morfiin ja morfiinilaadsed opioidid mõjuvad valu vaigistavalt peamiselt toime tõttu µ-retseptoritesse. Sama mehhanism põhjustab ka opioididele iseloomulikke kõrvaltoimeid: pärsitud hingamine, mioos (silmapupilli ahenemine), alanenud soolemotoorika ja eufooria teke. Kõrvaltoimena võib morfiin esile kutsuda ka iivelduse või oksendamise. Samas ei ole tal krambivastast toimet, vastupidi suurtes doosides võib morfiin isegi krampe esile kutsuda. Raviannustes ei mõjuta morfiin oluliselt emotsioone ega kutsu esile koordinatsioonihäireid, kuid tal on perifeerseid veresooni vähesel
haigus, I tüüpi diabeet, südamepuudulikkus, II astme atrioventrikulaarne blokaad ja perifeersete veresoonte haigus. Beeta-blokaatorite kasutamise näidustused on piiratud düslipideemiaga või vähenenud glükoositaluvusega haigetel, aga samuti füüsiliselt aktiivsetel isikutel Beeta-blokaatorite klassid: 1. Kardioselektiivsed e. beeta1-blokaatorid (n: atenolool, metoprolool).: Blokeerivad peamiselt b 1-retseptoritesse. Suuremate dooside kasutamisel kardioselektiivsus väheneb 2. Mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid (n: propranolool, sotalool): Toimivad nii b 1- kui b 2-retseptoritesse. 3. Alfa- ning beeta-blokaatorid (n: labetalool, karvedilool) : Vasodilatatoorse toimega. Lipiidlahustuvuse alusel jagunevad beeta-blokaatorid: 1. Väga hästi lahustuvad (n: propranolool, metoprolool, timolool, nebivolool) 2. Keskpärase lahustumisega (n: atsebutolool, pindolool, betaksolool)
adrenoretseptoritesse Millisel kliinilisel näidustusel on vajalik adrenaliini kasutamine? Veresoonte laiendamiseks, tõsta vererõhku - Südameseiskus, kardiogeenne shokk, anafülaktiline shokk 41. Farmakonina manustatud noradrenaliin erineb adrenaliinist sellepoolest, et ta ... a) toimib positiivselt ino- ja kronotroopselt südamele b) aktiveerib valdavalt beeta-retseptoreid c) lammutatakse MAO ja COMT-i poolt d) avaldab vähest toimet beeta2-retseptoritesse 42. Noradrenaliini kasutatakse koos lokaalanesteetikumidega selleks, et ... a) vältida tahhükardiat b) soodustada imendumist c) aeglustada imendumist d) pikendada toimekestust 43. Bronhiaalastma ravis on eelistatud ... a) selektiivne beeta1- adrenoblokaator b) selektiivne beeta2-adrenoblokaator c) selektiivne beeta1- adrenomimeetikum d) selektiivne beeta2-adrenomimeetikum 44. Fenüülefriin on kasutusel ... a) kardiostimulaatorina b) bronhiaalastma
a) mõruained b) masindool c) etanool d) kloorfentermiin e) toiduainete vürtsid f) kofeiin g)histamiin 2. Selgita, kuidas avaldavad toimet mõruained (nt teelehe mahl koirohu tinktuur, võilille tinktuur jne). Kuidas neid vahendeid tuleb patsiendile manustada ja millised on kõrvaltoimeid? Mõruaineid kasutatakse söögiisu, maomahla ja sapisekretsiooni suurendamiseks, peensoole peristaltika parandamiseks. Need (emajuure tinktuur, võilille tinktuur) toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitse- ja lõhnaretseptorite ärritus vallandab reflektoorselt maosekretsiooni. Manustamine: Reflektoorse tõime tõttu ei ole vajalik mõruaineid seespidi manustada, piisab sellest kui vesitõmmise või lahjendatud alkoholitõmmisega loputatakse suud. Enne sööki 20-30 minutit. Kõrvaltoimetest ei ole teatatud. 3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ... a) allergiliste seisundite ravis b) mao-seedetraktihaavandite ravis c) astma ravis d) reflukshaiguse ravi 4
erinevusest, tooni segamisel pigmentide kogusest ning suurusest, pihustamise kaugusest, temperatuurist ning kiirusest. Samuti on teada, et kõiki toone saab segada kolmest põhivärvi täpsest segamisest, kuna iga väiksemgi möödaminek põhjustab toonierinevuse. Selle vältimiseks on olemas värvilaborid ning täpsed arvutid, mis kalkuleerivad koguse. Värvus on valgus vastab tõele, kuna päikesest tulenev valge valgus sisaldab spektrivärve, mis jõuavad inimese silma retseptoritesse. Samuti kaotavad värvuse objektid öösel, kuna valgus puudub ning objektid tunduvad kõik hallidena või mustadena. Kasutatud allikad Automaalriõpik ametikoolidele - http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/ %C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/Automaalri_6pik_ametikoolidele_veebi.pdf LISA 1 Pilt 4. Põhivärvuste aditiivne segamine LISA 2 Pilt 5. Põhivärvuste subtraktiivne segamine
◦Ravimisõltuvus ◦Kõhukinnisus Lastel ja kõrgemas eas patsientidel (> 65a) suurem tundlikkus!!! Koostoimete risk alkoholi, bensodiasepiinideja barbituraatidega Kasutatakse kuiva ja ebaproduktiivse köha vaigistamiseks. K. Vahenõmm 2018 2. Mitteopioidsed köhavaigistid: (okseladiin) köhavastase toime mehhanism. Mittenarkootilised köhavaigistid: • Glaucini hydrochloridum • Okseladiin • Pentoksüveriin • Libexin Toimivad tuimastavalt ülemiste hingamisteede retseptoritesse ja köhakeskusesse. Imenduvad hästi peroraalselt, toime saabub kiiresti ja kestab tunde. 3. Rögalahtistavad ained e. ekspektorandid - Mukolüütilised ained (broomheksiin, ambroksool, atsetüültsüsteiin, karbotsüsteiin, guaifenesiin), nende toimemehhanism, kasutamisnäidustused ja vastunäidustused. - Looduslikud rögalahtistud (lagritsajuur, alteejuur, termopsiseürt, mürtool, eukalüptiõli), nende toimemehhanism, kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. Ekspektoreerivad ained
pentagastriin) 1.1. Maosekretsiooni soodustavad ained (mõruained): emajuuretinktuur, koirohutinktuur, võililletinktuur. Mõruainete söögiisu stimuleeriva toime mehhanism ja kasutamisnäidustused. Otsese toimega: mõruained, etanool, kofeiin Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained: histamiin • Emajuure tinktuur (tinctura Genitianae) • Vôililletinktuur (tinctura Taraxaci) • Koirohutinktuur (tinctura Absinthii) Toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitseaineretseptorite ärritus vallandab maosekretsiooni reflektoorse faasi. Suureneb sülje ja maonõre hulk, suureneb söögiisu. Môruaineid kasutatakse kas normaalse maonôristuse suurendamiseks vôi funktsionaalse hüposekretsiooni korral. Manustatuna 15...30 minutit enne söömist, suurendavad môruained maosekretsiooni ja tekitavad isu. Efektiivsus küsitav. Etanool •5 -10% soodustab mõnevõrra maonõre produktsiooni –toime maolimaskesta –toime koos toiduga
endomeetriumi kartsinoomi ravis. Kontraseptiivid: kombineeritud östrogeenidega, ainult progesterooni pillid, süstitav või implantaadi vorm, osa IUD-st. Östrogeenide asendusravis kombineeritakse östrogeeniga ja kasutatakse naistel, kelle emakas on terve, et ära hoida endomeetriumi hüperplaasiat ja kartsinoomi. - Antigestageenne aine mifepristoon. Mifepristooni toimemehhanism ja kasutamisnäidustused. Mifepristoon on partsiaalne agonist progesterooni retseptoritesse. Teeb emaka prostaglandiinide mõjule tundlikuks. Manustatakse suu kaudu ja poolestusaeg on 21h. Kastutatakse kombinatsioonis prostaglandiinidega kutsumaks esile medimentakoosset aborti. - Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid: östrogeeni ja gestageeni kombinatsioonid, nende toimemehhanism ja kõrvaltoimed (östrogeenidega ja gestageenidega seotud), kasutamise vastunäidustused. Ühe-, kahe-, kolmefaasilised kombinatsioonpreparaadid. Gestageeni sisaldavad
Võilil sisaldab rohkesti karotinoide. A-vitamiini nimetatakse ka kasvuvitamiiniks. Selle puudusel tekib seedetrakti, hingamisorganite ja suguorganite epiteelis rakkude vahetusel häired. Vitamiin D Üldnimetus kahele organismis esinevale D-vitamiinile: ja vitamiin. Vitamiin d nimetuseks on kaltsiferool. Ergokaltsiferool on , mida saab taimedest, -vitamiin on kolekaltsiferool, mida toodab looma nahk päikese käes olles 7-dehüdrokolesteroolist. Aktiivne D3-vitamiin suunatakse soole retseptoritesse, kus käivitatakse kaltsiumi ja fosfori transportvalgusüntees. Ilma D-vitamiinita kaltsium ja fosfor ei imendu. Lindudel ja sigadel( ja kaladel) on D3 kümme korda efektiivsem kui D2-vitamiin. Vitamiin E Nimetus pikemalt on tokoferool. Tänapäeval peetakse E-vitamiini üheks olulisemaks antioksüdandiks. Ta hoiab ära raku membraanil rasvhapete oksüdatsiooni. E-vitamiini on suhteliselt palju õlikookides ja idanevates seemnetes. Kunagi söödeti sisse suguloomadele. Vitamiin K
vasokonstriktorid silmas ja nina limaskestas Millised on suhtelised vastunäidustused adrenegiliste ravimite kasutamiseks? *rütmihäired, stenokardia *hüpertüreoidism *tserebrovaskulaarsed haigused *adrenergilisi ravimeid ei tohi koos lokaalanesteetikumidga kasutada distaalsetes piirkondades koekahjustuste oht!!! *KNS häired ärevus, unetus *eakatel, lastel eriline tähelepanu Adrenegiliste ravimite toime millistesse retseptoritesse toimivad adrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin, fenüülefriin, dobutamiin? RAVIMITE TOIME SÕLTUB SELLEST, MILLINE ON NENDE TOIME RETSEPTORITELE!!! RAVIAINE TOIME Adrenaliin a+b Noradrenaliin a+b1(minimaalne toime) Isoprotenerool / isoprenaliin b1+b2
Kuna retseptorite arv on lõplik, tekib suurematel kontsentratsioonidel küllastus. Et kirjeldada lineaarset seost ravimi kontsentratsiooni & toime vahel - mis on toime ennustamiseks kindlam -, kasutatakse semilogaritmilist skaalat - rõhttelg on logaritmitud Retseptor - farmakoloogilises kõnekeeles kaks tähendust: Molekul, millega seondumine on vajalik ravimi toime avaldumiseks (farmakoretseptor) Membraanimolekul, mille looduslik ül on ära tunda virgatsainemolekule Tõelistesse retseptoritesse toimivad farmakonid on agonistid4, antagonistid5, partsiaalagonistid6 & inversagonistid7. Käitumine & neuronid Käitumine sünnib närvirakkude suhtlemises, st et käitumine sünnib ajus (ajutalitlus põhineb neuronite suhtlemisel). Neuronite "keel" on keemiline - nende sidepidamiskohtades (sünaps) vabanevad keemilised ühendid kannavad närvitalitlust edas. Ajus on erinevaid neuronite kogukondi. Teadmised: · Schleiden & Schwann: kõik elav koosneb rakkudest
Anatoomia/füsioloogia Seedetrakti, kopsude, limaskestade või veeni kaudu satuvad uimastid otse vereringesse. Nende tarbimise eesmärk on saavutada kiiresti aine suur kontsentratsioon ajus. Seepärast peab aine kiiresti jõudma verre ning sealt edasi läbi vere-aju barjääri (vt peatükki „Anatoomia ja 378 füsioloogia alused“) sihtorganisse. Seal tekib kas interaktsioon manustatud aine ja aju mediaatorainete vahel või siis satub aine otse aju retseptoritesse. Nii nagu ravimid, eritab organism uimastid kas otse välja (neerud, sapipõis, kopsud) või lagundab need enne (enamasti maksas). Olenevalt ainest võivad ka lagundamisel tekkivad kõrvalsaadused olla farmakoloogilise toimega. Peale selle võivad uimastid lagundatavate ravimitega reageerida ja nii nende toimet mõjutada (kas tugevamaks või nõrgemaks muuta). Ravimitevahelist vastastikmõju on sageli raske ette teada ja hinnata. Adekvaatsus, enese ja teiste vigastamine
annaabi.ee 
