"Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leviala Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Traditsioonid ISLAMI VIIS SAMMAST
Kes on Allah? "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. On loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Kohustuslike usutavasid on 5 Usu tunnustamine Palvused (viis korda päevas, kusjuures tähtsaim on reede keskpäevane palve) Almused Paast ramadaanikuus(13sept-12.okt) Palverännak Mekasse Faktid Tähtsaim prohvet Muhamed Moslemi naise peakate on hijab Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Mausoleumid: Tadz Mahal-Agra lähedal(1630-1648) Ramadanikuul loetakse koraan kaanest kaaneni läbi Tadz Mahal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
olemasolevat. Prohvetid • Allah on inimestele • Peale Muhammadi, oma tahet Moosese ja Jeesuse kuulutanud on Koraanis prohvetite suu läbi, mainitud prohvetite keda ta on maailma seas veel näiteks läkitanud kokku 124 Aabraham, Ismael, 000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan . Islami usukombed Palvetamine • Palvetatakse viis • On paika pandud korda päevas, näoga kumba kätt pestakse Meka poole. esimesena (käed tehakse
palvele (araabia keeles adhan) kostub kõrgemalt kaugemale. Aja jooksul lisandusid moseele mitmed ruumid. Eraldi ruumid on erinevatele sotsiaalsetele klassidele, rändajatele, haigetele ja vanadele. Sageli elasid moseedes pühakud ja askeedid - vahel isegi minaretis. Mosees on lisaks eespool nimetatutele veel järgmised osad: Dakka - platvorm, millelt muezzin kutsub palvele peale kutset minaretist. Kursi - laud ja tool koraanile ning selle lugejale. Mosees võivad olla ruumid reliikviate (pühakute säilmete, või asjade) hoidmiseks. Mosee juurde kuulub ka eraldi ala, kus sooritada rituaalset pesemist wudut. Mosee põrandal on vaibad. Sageli, eriti islamiusu pühade ajal, põletatakse moseedes lõhnaaineid. Valgustuseks kasutatakse nii lampe kui küünlaid, kuid neil pole rituaalset tähendust. Pea kohustuslik on ka voolav vesi rituaalseks pesemiseks ja joomiseks.
Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4
Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4
Islamimaailm · Islamiusu alguseks loetakse aastat 632, mil islamiusk tekkis araabia ps. · 20 saj islamipositsioonid tugevnesid tänu sellele, et araabia ps avastati naftamaardlad. Tänu rikastunud riikidele rikastus ka usk e kirik. · Muhhameedlastest arusaamiseks on väidetavalt 2 versiooni : 1) muhhameedlased maksavad läänemaailmale kätte oma pikaajalise raske elus eest 2)islami maailma püha seaduste raamat sariaat toetub koraanile sunnale ja araabia tavaõigusele ning tänu sellele erineb muhhameedlik kultuur ja ellusuhtumine oluliselt lääne omast · Paljud muhameeldikud riigid on muretsenud või muretsemas massihävitus relvi. · Esimesena sai tuumarelva pakistan, tuumaprogrammi kallal töötavad ka iraan, egiptus ja liibüa · Muhhameedi maailmas on 2 suuremat terroristliku organisatsiooni. 1) hamas, mis
prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Kasutatud kirjandus: www.google.ru www.wikipedia.org islami_areng.htm www.neti.ee www.rambler.ru
islami seaduste järgi on keelatud Jumalat ning prohveteid kujuna vôi pildina kujutada. Seega ei ole moseedes kunagi selliseid kujusid, altarimaale vôi seinamaale nagu kirikutes näha on. 3) Muhamed - kes ta oli, elulugu. Millal elas, miks on olulisem kui teised prohvetid. Sünd Meka linnas, elu kaupmehena, ilmutus Hira mäel aastal 610, Mekast mediinasse minek aastal 622. Muhamedi eristab kõigist teistest usukuulutajatest see, et tema õpetus säilis kõige täiuslikumalt, tänu Koraanile. Islami rajaja oli ajalooline isik, prohvet Muhamed (Muhammad) (570-632) Muhamedi puhul tegemist viimase prohvetiga viimse sõnumitoojaga. Muhamed sündis Meka linnas, Saudi Araabias u 570 pKr. Isa ja ema surid, kui Muhamed oli alles noor, poissi kasvatas algul vanaisa ja siis onu. Ta abiellus 40- aastase Khadidzaga 25-aastaselt. Muhamed oli sügavalt usklik inimene ning ta veetis palju aega Hira mäel, kus ta mõtiskles üksinduses ja rahus. Seal ilmus talle 610
aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust. Lisaks Koraanile on islamis veel teine pühade tekstide kogu prohvetlik tava. See kogu on hoopis mahukam kui Koraan ja see on maailma muslimitele eeskujuks nende igapäevase elu korraldamises. Islami usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna iman. Usu aluseks on täielik monoteism, Jumala ainulisus. Jumal on ülim, igavene ja kõik võimas. Ta näeb kõike ja on kõikjal ning kõiges. Jumal on universumi looja ja hoidja ning juhib kõige loodu elu ja surma. Teda austatakse ning tema
Pealinnaks sai Damaskus. Islami 5 tugisammast-usutunnistus ehk monoteist;palvust tuleb sooritada nägu Meka suunas 5 korda päevas;almus-rahaline annetus;paast-ei tohi süüa,juua aasta 9-ndal kuul päikesetõusust loojanguni;palverännak Mekasse. Sariaat-islami seadus-sariaat-lähtub Koraanist,hõlmab kõike mida Allah inimeselt nõuab,mees võib võtta endale kuni 4 seaduslikku naist kuid mees peab suutma üleval pidada ja kohtlema neid võrselt,karistati piitsahoopidega. Sunniidid ja siidid-Koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemid oma elus ka sunnast.Sunna on õpilaste poolt kogutud ja kirja pandud prohvetite ütlused.Suurem osa moslemeid peab ennast seetõttu sunniitideks, st sunnast juhinduvateks.Vähem on siiite,kes on 4 kaliifi,Muhamedi onupoja ja väimehe Ali ,ning tema järeltulijate pooldajad. Kultuurisaavutused-islami ja araabia keel,araabia numbrid,malemäng,paljud sõnad,haridus põhines Koraanil,koolid ehk medresed,muinasjutukogu ''tuhat üks ööd''
KOGUMIK) ERINEVALT. KIRJELDAGE, KUIDAS ISLAM MÕJUTAS JÄRGMISI ELUVALDKONDI: - 1) RIIGIVALITSEMINE JA SEADUSANDLUS TOIMIS KORAANI VÕI SARIAADI JÄRGI; USK OLI SEE, MIS MÄÄRAB ÄRA KARISTUSED JA SEADUSED (KA TÄNAPÄEVAL!); 2) PEREKOND ELATI KORAANI JÄRGI; MEES OLI PEREKONNAPEA; NAISED OLID KAETUD JA EI TOHTINUD ÜKSI VÄLJAS KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID; KORAANILE LISANDUSID ISLAMI SEADUS JA PÄRIMUS, LISAKS ARAABIA KIRJANDUS JA LOOGIKA; TÕLGITI KREEKA ÕPETLASTE TÖID ARAABIA KEELDE; 4) KUNST JA KULTUUR KIRJANDUSE TUNTUIM TEOS ON ARAABIAKEELNE MUINASJUTUKOGU ,,TUHAT ÜKS ÖÖD"; INIMESE KUJUTAMIST EI KIIDETUD; KEELATUD OLI AND ALLAHIGA VÕRDSEKS PIDADA; KAUNISTATI EHITISTEST RAAMATUTENI TAIMEORNAMENTIDE VÕI KORAANIST PÄRIT LAUSETEGA. MIL VIISIL TOIMIS ISLAMI KULTUUR ANTIIKAJA KULTUURIPÄRANDI VAHENDAJANA? MAADES, KUS KOHALIKUD
Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi: - 1) riigivalitsemine ja seadusandlus toimis Koraani või sariaadi järgi; usk oli see, mis määrab ära karistused ja seadused (ka tänapäeval!); 2) perekond elati koraani järgi; mees oli perekonnapea; naised olid kaetud ja ei tohtinud üksi väljas käia; 3) haridus ja teadus haridus põhines Koraanil; koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise algtõdesid; Koraanile lisandusid islami seadus ja pärimus, lisaks araabia kirjandus ja loogika; tõlgiti kreeka õpetlaste töid araabia keelde; 4) kunst ja kultuur kirjanduse tuntuim teos on araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd"; inimese kujutamist ei kiidetud; keelatud oli and Allahiga võrdseks pidada; kaunistati ehitistest raamatuteni taimeornamentide või koraanist pärit lausetega. Mil viisil toimis islami kultuur antiikaja kultuuripärandi vahendajana? maades, kus
ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami usukombed Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta
Erandiks on 1. suura, mis on lühike (,,Avaja"). Tähtis on 112. suura ,,Puhas siirus". Koraan sisaldab islami religioosse ja ühiskondliku õpetuse. Koraani täiendavad moslemitele 2 väga olulist raamatut: ,,Sunna" ja ,,Sariaat". ,,Sunna" kirjutati hiljem, sest Koraan ei andnud vastuseid kõikidele praktilistele küsimustele. Sisaldab Muhamedi esimeste kaliifide kohta käivaid pärimusi. ,,Sariaat" (,,sarja" ,,õige tee", ,,seadus") on Koraanile ja Sunnale tuginev usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Etendab ka tänapäeval islamimaades määravat osa. Sariaadis on kirjas nt. kuidas palvetada, paastuda, äri ajada, abielluda, lahutada, tappa loomi jne. Lubatud on võtta 4 naist. Keelud Keelatud: alkohol, sealiha, veretooted, hasartmängud, liigkasuvõtmine. Karistused:1) islami usust taganemine surmanuhtlus. 2) vargus käsi maha! 3) abieluväline seks kividega surnuks loopimine, piitsahoobid.
usuline kui poliitiline valitseja. Nii tekkiski kaliifi (Muhamedi järglase) ametikoht. Esimeseks kaliifiks sai Abu Bakr. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. ISLAMI VIIS SAMMAST Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest.
1. Romaani ehk Prantsuse süsteem Napoleoni koodeks püüdis mitte kõike üksikasjalikult reguleerida, vaid anda üldpõhimõtted 2. Saksa õigussüsteem Keerukad ja aeganõudvad nõuded oma õiguste fikseerimiseks Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on levinud angloameerika õigussüteem Tähtsaim pole seadus, vaid kuhtupretsedendid – analoogilistes kohtuasjades varem langetatud otsused Lisaks eksisteerivad veel Hiina, India ja islamimaade (Koraanile toetus Šariaat) süsteemid Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul
Sunniite on umbes 90% moslemitest. Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslemitest10 15%. Siiitide usuvool sai alguse juba islami algaastatel - nende nimi tähendab, et nad on Si`at Ali ehk Ali partei. Nagu sunniitidelgi, on ka siiitide usu aluseks Koraan ja hadithid, kuid neile lisanduvad veel täiendavad hadithid ning imaamide õpetused. Siiitide õpetuse järgi võib ilmutus toimuda lisaks Koraanile ja sunnale ka hiljem. Suure tähtsusega on Alile omistatav õpetussõnade kogu Nahj al-Balaghaehk "kõneosavuse tee". Siiidid sooritavad palverännakuid Kerbelasse ja Najafi. Ülevaade Koraanist Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadele ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma"
Kõige kurjem deemon Iblis (saatan) Peaingel Gabriel Kogudus Islami kogudus umma. Islam jaguneb kaheks: 1. koguduse maailma 2. ,,sõjamaailm" Kui inimene ei taha enam moslem olla, peab see kogudus teda aitama, et ta jätkaks olemast moslem. On olemas ühised reeglid, mis puudutavad varandust, omandeid, suhteid jne. Koraan ütleb, et umma peab looma õiglase ühiskonna mudeli. Kogudused püüavad Koraani õigesti tõlgendada. On koostatud Koraani kommentaar e. sunna. Sariaat - koraanile tuginev islamiseadus. Teokraatlik ühiskond. Jihhad Jihhad tähendab ,,püha sõda" võitlus islami usu kaitseks. Olemas kahte sorti jihhadi: - väike jihhad sõda uskumatute (välisvaenlaste) vastu - suur jihhad sõda iseendaga Hiinas kuulutati jihhad. Jihhad ei ole kohustuslik kõigile moslemitele. Selle saab välja kuulutada piirkondlikult. Islam on maailma kõige kiiremini kasvav religioon. Maailma suuruselt teine Türgi linn on Berliin. Moslemi elu · Lapsepõlv
Nende arvates võib kaliifi küll valida, kuid soovitatavalt Muhamedi enda suguvõsast. Sunniidid peavad ennast õigeuskliku Islami esindajateks, kuna järgivad koraani kõrval ka surnat, millesse kuuluvad pärimused Muhamedi toimimisviisidest. Ühetgi hilisemat ilmutist nad jumalikuks ei tunnista. siiidid: olid veendunud, et kaliifi tiitel kuulub nõole ja väimehele Ali'le ja tema järeltulijatele. Ali ja tema kaks poega mõrvati. suiidid on seisukohal, et ilmutust võib toimuda lisaks koraanile ja surnale ka hiljem. Koguduse juht imaan pole nende jaoks üksnes palvuse juhataja, vaid usuline autoriteet ja uut ilmutust toov õpetaja. Selline käsitlus on tekitanud erinevaid alamlahke, enamus suiite ootab Mahdit, kus on üks maailma ülekohtust päästev Messia kuju. Iraanis on suiitlus riigiusund, seda leidub ka Iraagis, Süürias, Põhja Indias ja Ida Aafrikas. Sufism: müstiline liikumine, mis tekkis 9. sajandil. Sufid tõlgendavad usku ühte ainsasse jumalasse nii, et
TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui vallasvara. Naised kuulusid kas isale või abikaasale ning neid võis pärandada, osta ja müüa. Kuid SaudiAraabias kehtib see siiani. Küll olid islamieelsel ajal naiste elu palju raskem
religioonide seas. Seda võib leida moseedes ja teistes tähtsates kohtades, samuti ka SaudiAraabia lipul. Mõned arvavad, et roheline oli Muhamedi lemmikvärv ning et ta kandis rohelist keepi ja turbanit, teised usuvad, et roheline sümboliseerib taimestikku ja elu. Mõned ütlevad, et peale Muhamedi surma, oli ainult kaliifidel lubatud kanda rohelisi turbaneid. Koraanis on öeldud, et paradiisi elanikud kannavad rohelisi rüüsid peenest siidist. Kuna viide Koraanile on tõendatav, ei ole selge, kas teised seletused on usaldusväärsed või pigem rahvapärimus. Olenemata oma päritolust on roheline värv tugevalt Islami kultuuri juurdunud. Näiteks ristisõdade aegu, kasutasid rohelist värvi Islami sõdurid. Lisaks on Istanbulis Topkapis ruum Muhamedi säilmetega. Üks reliikviatest, mida hoitakse lukustatud kirstus, olevat olnud Muhamedi lipp, mille all ta lahingusse läks
Yang - mehelik, taevas, märg, madal, külm, tume, öö Wu-wei - mitte tegutsemine, harmoonia ümbritseva loodusega Feng-shui õpetus, kus rakendatakse yin'i ja yangi. Sabat - juutidel puhkepäev, pere kodus, reisida ei tohi, tööd ei tohi teada Sünagoog - koht, kus juudid peavad jumalateenistusi Bar-mitzvah aeg, millal poisist saab mees (13. aastaselt). Tal on täpselt samasugused õigused nagu täiskasvanud mehel ja ta peab oma enda tegude eest vastutama. Sariaat - koraanile tuginev islami seadus Sunna - koraani kommentaar selle mõistmiseks Dzihaad mosee - koht kus moslmeid peavad jumalateenistusi Hidzra - Muhamedi Yatribi põgenemine, sellega algab ajaarvamine (622) Mahdi - Islami ennustajast lunastaja, kes jääb maale seitsmeks, üheksaks või üheksateistkümneks aastaks enne kohtuotsuse päeva. Koos jumalaga vabastab maailma õiguserikkumistest, ebaõiglusest ja türanniast. Mulla moslemi mees, keda on õpetatud moslemi usus ja pühas õpetuses.
mosee ja minarett *koht, kuhu kogunevad mehed keskpäevaseks palvuseks *tähendab mahaheitmise kohta *mosee torn- minarett probleem mõistega dzihaad *otsetõlkes püha sõda *laiemas tähenduses tähendab võitlust kurjaga, muu hulgas inimeses peituva kurjusega *dzihaadi teostamine võib viia sõjani imaam *Jumala ja inimeste vaheline vahendaja, kellesse usuvas siidid islamifundamentalism *eesmärk on igasuguse läänemaise mõju kaotamine islamimaades *Koraanile ja sunnale tavaõiguse sõnasõnalist tõlgendamist ja usutavat järgimist eesti rahvausund eesti rahvausund kui uskumuste segu *mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail 1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu. vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi.
21 R. Peters, lk 47. 22 Ib. 9 4 Kuriteod ja sanktsioonid islami õiguses Selles peatükis tutvustab autor islami karistusõiguse kuritegude klassifikatsiooni ja annab igast kuriteoliigist täpsema ülevaate. Islami karistusõiguse klassifitseeritakse kuritegusid üldiselt Van den Bergi klassifikatsiooni kohaselt: Huddud (usu põhimõtted) – selgitavad ja määravad karistused Jumala vastastele kuritegudele, tugineb Koraanile; Kisas – selgitavad ja määravad karistuse füüsisliselt elu või tervise vastu toimepandud kuritegudele (mõrv); Ta'azir – pole selgitatud Koraanis, loodud preventatiivsel eesmärgil, võivad ajas muutuda, tuginevad kohtunike (qadi) hinnangul.23 Kisas ja ta’azir reguleerivad isikuvasteseid kuritegusid.24 4.1 Huddud Huddud tähendab piiri või piirangut. Islami kriminaalõiguses tähendab see konkreetset
5000 aasta jooksul inimkonna ajaloos. Need algasid esimesel aastatuhandel e.m.a: veedad, toora (Mooses) Tripitaka (Buddha), Lunyu (Konfutsius), Daodejing - kulgemiseväeraamat (Lao-zi), Avesta (Zarathustra) ---------------------------------------------------- Uus Testament (Kristus) Koraan (Muhamed) Mormooni Piibel Äärmisel juhul : Pühakute elulood (võivad olla suur osa religiooni pühakirjast, nt Muhamediga seotud legendid, hadith) Eetilised õpetused (sunna koraanile rajanev eetilne õpetus ja õigussüsteem; talmud) 7. püha osaduskond kogudus, sangha -initsiatsioon sissepühendamine -heterogeenne kogudus võib muutuda -stabiilne kogudus väikeste muutumistega -müsteeriumikogudus reeglina on salajane või poolsalajane. Võib olla religioosne(müstkud, kloostrid kristluses, budismis, taoismis,sufid), võib olla ka ilmalik püha osaduskond võib tähendada ka pühade osadkuskonda. Need, kes on juba pühad.
Peasuunad puuduvad Pühakiri Tanach; selles sisalduvad Toora, Nebiim ja Ketubiim; Tanach on nagu Vana Testament, Toora on nagu 15 Moosese raamat; Toora loetakse ühe aasta jooksul läbi; seda tohivad teha kõik meessoost koguduseliikmed; Toora on esemena püha, seda ei tohi puudutada; tähtsuselt teine raamat on Talmud Rajaja puudub Pühad paigad Jeruusalemm; Nutumüür Iseloomulikud riitused ümberlõikamine Islam: Lunastusõpetus tuleb elada Koraanile vastavalt ja Allahile meelepäraselt; 5 sammast ehk kohustust; esimeseks, usutunnistus, ehk Allah on ainus jumal ja Muhammed tema prohvet; teiseks, palvetamine viis korda päevas Meka poole; kolmandaks, almuste andmine, ehk 2,5% aastasissetulekust; neljandaks, paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul; viiendaks, üks kord elus palverännak Mekasse Kogudus umbes 1,78 miljardit inimest; moseed Iseloomulikud tunnused alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand
e alguseks. Ajaarvamine erineb ka selle poolest, et kasutatakse kuukalendrit ( aastad seega päikeseaastast lühemad). Islam on maailma suurematest religioonidest teinud läbi kõige kiirema leviku. Islami peamine püha raamat on k o r a a n. See koostati Muhamedi pärandi põhjal pärast ta surma tema sekretäri ZAID IBN THABITI juhtimisel. S u n n a o koraanist hiljem kirja pandud Muhamedile omistatav õpetussõnade kogumik. Veelgi hiljem on koostatud s a r i a a t : koraanile, sunnale ja araablaste tavaõigusele tuginev seadustekogu. Kuna muhameedlastel reguleerib usk praktiliselt kõiki elualasid, siis pole islam üksnes uskkond, vaid ka elulaad. Muhameedlastel puudub hierarhiline kiriklik organisatsioon. Ainuisikulise piiskopi, patriarhi, paavsti või muu usujuhi asemel on mingi piirkonna kõrgemaks autoriteediks u l e m a a. Ulemaaks kutsutakse piirkonna auväärsemaid usu- ja õigusteaduse tundjaid, kes on enamasti koondunud
kirjutanud H.Rosenthal, kes oli ilmselt kogu koostajaks. Ta oli 8 laulu võtnud II laulupeo noodist, ühe I laulupeo kavast, riigihümn oli kõikjal kättesaadav ja veelgi mõni eesti laul oli varemgi trükis ilmunud. Domineeris saksa muusika- 8 koorilaulu, Soomet esindas 2 laulu, vene muusikasse kuulus ainult riigihümn ja eesti algupärandeid on toodud 8 (neist 3 rahvaviisi). Nõnda oli nõue algupärase repertuaari suhtes formaalselt mingil määral täidetud. Üldtuttavale koraanile ,,Meil tuleb abi jumalast" lisandus G.P. da Palestrina ,,Oh, helde Jeesus", mis oli eelmise laulupeo kavas. Kolmandaks oli I laulupeo kavast võetud B. Kleini hiiglapikk ja küllaltki nõudlik ,,Jumal on suur", milles on täiskoori ja üksikhäälte vastandamist, polüfooniat, väga teravat kõla ja modulatsioone harmoonias, meloodia arenduselt jääb siiski tavaliseks; selle ettekandmine nõuab kooride maksimaalset pingutust.
Jumala, kui olete õiglased. Jakui te seda ei tee - ning te ei suuda seda iial teha - siis kartke tuld (põrgut), mille kütteks on inimesed ja kivid ja mis on uskumatute jaoks valmis pandud. (O Muhammed ) annahead uudised edasi neile, kes usuvad ning teevad häid tegusid, nende jaoks on aiad (paradiis), milles voolavad jõed ..." (2:23-25) Sellest ajast, kui 14 sajandit tagasi Koraan ilmutati, ei ole keegi veel suutnud kirjutada ühtki peatükki, mis kaugeltki sarnaneks Koraanile, kuna Koraanis on koos ilu, eriline stiil, riimiosavus, suursugusus, õiglane seadusandlus, tänapäeval adekvaatseks tunnistatud teaduslik informatsioon, tõeks saanud ettekuulutused ja palju muudki, nagu alles hiljuti avastatud matemaatiline kood, mille kohaselt iga sõna on Koraanis loetud (näiteks sõna päev 365 korda, sõna kuu 12 korda ja mees ning naine mõlemad võrdselt 24 korda) ja omal kohal.
Samuti talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit, lisades sellele eriti India kultuurist pärit jooni. Islami pühakojad – mošeed (ar k mašdžid – koht, kus tehakse palvekummardust) on kaunistatud tavaliselt kiriornamentikaga ja selle juurde on rajatud üks või mitu minaretti – torni, mille otsast kutsuti usklikke palvusele. Mošeede juures tegutsesid kõrgemad koolid – medresed, kus õpetati lisaks koraanile ka islami seadust (šariaat) ja pärimust (sunna), aga ka araabia kirjandust ja loogikat. Islami teadlastest olid Euroopas eriti tuntud 11.saj Kesk-Aasias tegutsenud Ibn Sina (lad päraselt Avicenna)- filosoof, poeet ning arst, kelle „Arstiteaduse kaanon” oli ladina keelde tõlgituna keskaja Euroopa tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid ja Ibn Rušd (lad Averroes), kes käsitles oma töödes Aristotelese filosoofiat ja kirjutas arstiteaduslikke teoseid
puudub kindel süsteem. koosneb üle 6000 (6236) värsist, mis on jaotatud 114 suurat. suurad on järjestatud pikkuse järgi. algab kõige pikemate ja lõpeb kõige lühemate suuradega. erandiks on esimene suura- “Avaja”- lühike. koraan sisaldab islami religioosset ja ühiskondlikku õpetust. koraani täiendavad moslemitele kaks väga olulist raamatut: SUNNA JA ŠARIAAT. Sunna sisaldab nii Muhamedi kui esimeste kaliifide kohta käivad pärimusi. Šariaat- “Õige tee”, “seadus”, on koraanile ja Sunnale tuginev usu-, õigus- ja moraalinormide kogu. etendab ka tänapäeva islamimaade seaduste määravat osa. Šariaadis on kirjas näiteks kuidas palvetada, paastuda, ajada äriasju, abielluda, lahutada, tappa loomi. Keelatud: alkohol 16 Judaism Vanus Judaism on vanim monoteistlik religioon. Alged ~3500-4000 a tagasi. Välja kujunes ~14saj eKr Nende ajaarvamine algab maailma loomisega.
Mees võib võtta endale kuni 4 seaduslikku naist, sellele lisanduvad liignaised. Nõuded : mees suudab kõiki naisi ülal pidada ja võrdselt kohelda. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega / kividega surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused siiski ka naistel. Pärandiosa tütardel poole väiksem, põhj endusel, et neil ei tule peret ülal pidada. Sunniidid ja siiidid: koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemd ka sunnast (traditsioon, mis lähtub progveti ütlusest, mida koraan ei sisalda). siiidid neljanda kaliifi, Ali ning tema järeltulijate pooldajateks. Islami kogukonna juht imaam võib olla aind muhamei ja ali järeltulija. Kultuur: talletti ja arendati antiikkultuuripärandit. India arvusüsteem (nn araabia numbrid), arv 0, malemäng, haridus põhines koraanil, kõrgemad koolid moseede juures medresed.
Muh. Oli sunnitus põgenema sealt. Läks 662 mediinassse. See on ka islami ajaarvamise alguseks. 630 pöördus tagasi Mekasse, medas oli tal palju pooldajaid. Nüüd hakkas Mekas tekkima pooldajad. 632 suri. Araabia ps üks usk ja hõimud liideti kokku. Isalmit on mõjutanud judaismpaast, palv. , tugev seaduseusk Ristiuskviimane kohtupäev ja lunastust Mazdaism (iraani aladel tugev hea ja halva vastand Lisaks koraanile on veel püha pärimus=sunna Kõik ei tunnistatnud sunnatsiiidid, tunnistajad sunniidid. Oluline oli ka sariaat ehk seadus. See reguleeris elu kõiki külgi. 11. Araabia kalifaat Kalifaat=riik. Kui muhhamed suri kutsuti tema järglaseid kaliifideks. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimult võim e teokraatlik riik. Laienes, sest: Koraanis: kes langevad pühassõjas, saavad paradiisi Juurde oli vaja paremat maad
4. Heategevus (paastu ajal), oma varade jagamine. 1/40 oma aasta sissetulekust annetatakse vaestele ja heategevuseks 5. Palverännak Mekasse islami kalendri 12. kuul, mille kõik terved moslemid peavad püüdma sooritada vähemalt kord elus • Kuukalender • Põhineb kuu liikumisel, umbes kuu tsükli pikkune • 12 kuud ja kaldriaastas on 354 päeva • Voolud • Sunnidid • Maailmas rohkem • 90% • Lisaks Koraanile Sunna austamine • Šiiidid • Koraan • Usuliidrid saavad olla ainult Muhameedi vahetud järglased, sugulased • Liin katkes, ei saa olla uut tõelist usuliidrit • Iraan, Iraak on jagunendu Sunnitide ja šiiidide vahel 9. Juutide pühakiri, traditsioonid ja eluviis TOORA • Iisraeli rahvale üle antud Jumala seadus, kirjas viies Moosese raamatus • Ei kujuta seadust, vaid õpetust
linnu, ka damaskus ja kairo. Islami 5 tugisammast on usutunnistus ( ainult üks jumal), palvus ( meka poole ja kindlad reeglid), almus (rahaline annetus), paast (ramadaanil keelatud söömine), palverännak Mekasse (peab toimuma kuuaasta viimasel kuul) Islami seadus sariaat lähtub Koraanist, see pöörab suurt tähelepanu naistele ja perekonnale. Ajapikku on naiste olukord taas halvenenud, mees võib võtta kuni 4 seaduslikku naist, keda suudab vastavalt seisusele ülal pidada. Lisaks koraanile juhinduvad moslemid ka sunnast sunniidid, need on moslemite märkem ja ütlused, mis täpsustavad koraani. Veidi vähem on siiite, kes pooldavad neljandat kaliifi ja tema järeltulijaid. Islami pühakoda on mosee, mille juurde kuulub ka kindlasti mitu minaretti. Islami kultuuris oli islam ja araabia keel,euroopas sai tuntuks india arvsüsteem, arv 0 ja malemäng, haridus põhines Koraanil. Moseede juures koolid medresed. Kirjanduse tuntuim teos Tuhat üks ööd
usk). Siiidid toetavad Ameeriklasi ja ei salli Sunniite. -) Siiidid usuvad, et jumal saadab sellise messiasse nagu Mahdi, kes toob jumala riigi maa peale. -) Lisaks Sunniitidele ja Siiitidele on veel Sufid, kes usuvad Sufismi, mis on Islami müstika/salapärasus. * Ühiskonna elu ideaalne riigikord on teokraatia ehk jumala valitsus, kus Koraan on ühiskonna aluseks ja veel ka Sunna ning Sariaat (islami seadus, mis tugineb Koraanile). Kristlus e. Ristiusk * Umbes 2,1 miljardit uskujat. * Tekkinud on Judaismist ning tekkimise aeg on I saj Rooma Impeeriumis, Judea provintsis. -) Religiooni loojaks saab pidada ajaloolist isikut Jeesus Naatsartlane Kristus, Jesua Hamasia. Ta sündis ~4a eKr (Kalendri tegemisel tegi munk vea ja seega arvutas Jeesuse sünni aja veidi mööda). Jeesuse ema Maria oli 14 aastane ja kihlatud puuseppast
poliitiline isik. Ministeeriumi sisulise tööga tegeleb kantsler. Valitsuse eluiga sõltub suuresti valitsuskoalitsiooni tegevusest parlamendis, ministrikohtade jaotusest erakondade vahel, aga ka ministritest kui inimestest. 3. Islam Islam tähendab andusmust jumalale. Ta on kompromissitu, monoteistlik õpetus, mis rõhutab allahi kui ainujumala kõikvõimsust. Islami püharaamat on koraan, ususeisukohast on veel olulised Sunna, šariaat, mis toetub Araabia tavaõigusele, koraanile ja sunnale. Islamiusk toetub nn. viiele sambale: 1. Maailmas on ainult üks jumal-Allah 2. Kõik moslemid peavad tähistama ramadani-ühe kuu pikkune paast 3. Kõik moslemid peavad vähemat kord kuus käima palverännakul 4. Allahi poole tuleb palvetada vähemalt 5 korda päevas 5. Kõik moslemid peavad aitama endast viletsamat. Peale Muhamedi surma tekkis vaidlus, kellest saab islamiusu juht. Selle vaidluse
illusoorsest tegelikkusest pidevalt lahti ja tuletab talle meelde, et tegemist on Looga, et see on kunst. Raamjutustuse vorm liidab Dineseni loomingu varasemate traditsioonidega („Tuhat üks ööd“, „Dekameron“ jt.) Temal on aga eri lugude vahelised sidemed palju tugevamad, üks lugu kasvab välja teisest ja igal järgneval on otsustav tagasimõju eelmisele. Olulist rolli mängivad ka vihjed teistele tekstidele – Vanale ja Uuele Testamendile, Koraanile, antiikmüütidele, euroopa kirjandusele ning filosoofiale jne. Erinevad tekstid põimuvad kokku üksteist mõjutades, vaidlustades, kommenteerides ja täiendades. Hea näide on „Surematu lugu“, kus meremehejutu ja prohvet Jesaja ettekuulutuse kokkupuutepinnalt kerkib esile uus lugu Paulist ja Virginie’st. Selle loo muster on aga samuti nihutatud: Bernardin de Saint Pierre’i „Paul ja Virginie“ (1787) on pastoraalne romaan troopilisel saarel üles kasvanud ilmsüütust
III faas: Al-HALLAJ ütles: Ana'l-haqq (mina olen tõde). Kuna seda võib öelda vaid Allah, hukati Al-HALLAJ hereetikuna. Palju vennaskondi, kes mängisid olulist rolli erinevate impeeriumite ajaloos, näiteks Osmanite juures Bektasi vennaskond. Igasugune teoreetiline sofismi seletamine pole siiski asjast otseselt rääkimine. Sufi ei saa olla teoreetik, tegemist on eksperimendiga iseendaga. Islami ümber tekkinud kultuur on palju laiem ja mitmekesisem kui arvatakse. See tugineb siiski koraanile. Ühiskonna toimimiseks oli vaja teada, mida koraan tähendas. Koraan polnud kirjutatud isegi kõigile M. kaasaegsetele arusaadavas keeles. Selleks tuli uurida islamieelset araabia luulet. Sellega seoses tekivad lingvistika (tegeleb koraani kõigi sõnade etümoloogiaga), leksika. Koraanist tuleneva juriidilise pärandiga tegeles õigusteadus, sinna alla kuulub ka igasugune pärimuse kogumine. Teksti ja sõnade
Kristlusest võeti üle: monoteism, viimne kohtupäev ja lunastus. Islami põhiideed on kirja pandud koraani ja koraan on kirja pandud pärast Muhamedi surma. Koraan on Muhamedi ilmutused, mida ta järgijatega jagas, kes hiljem kõik kirja panid. Koraan koosneb suuradest. Need olid järjestatud pikkuse järgi pikemast lühemani. Sunna on koraani täiendav püha pärimus. Kõik moslemid sunnat ei tunnista. Neid, kes tunnistavad, nimetatakse sunniidideks, teised siiidid. Sariaat on koraanile tuginev õigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on andnud: 1. sõnavara Euroopale (otse araablastelt) 2. numbrisüsteem ja arv 0 India kaudu Euroopale 3. tõlkisid antiikteoseid araabia keelde, siis tagasi kreeka keelde 4. malemäng India kaudu Euroopale 5
Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). (Sunna – Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks.) 2. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma šiiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest šiiidid. Šariaat on koraanile tuginev islamiõigus – usu- ja moraalinormide kogum (keelatud on sealiha, alkohol, hasartmängud; halvasti suhtutakse liigkasuvõtmisesse). Araablased on eurooplastele andnud: 1. Numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. Malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. Paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. Meditsiinisaavutused
Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). (Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks.) 2. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (keelatud on sealiha, alkohol, hasartmängud; halvasti suhtutakse liigkasuvõtmisesse). Araablased on eurooplastele andnud: 1. Numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. Malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. Paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. Meditsiinisaavutused
alusel ja ilmeksimatult. Pooldasid 'Ali, Muhammadi sugulase valimist esimeseks juhiks, kuna pidasid teda esimeseks imaamiks uskusid, et ta päris Muhammadilt tema pühaduse. Siiidid tõlgendavad Koraani vaimsemalt ja esoteerilisemalt kuid tähtsustab ka õiguslikku korda. Sunniidid on umbes 85% muslimitest. Pooldavad kaliifi, kes on usklik juht piiratud võimuga. Ta vastutab ühiskonna elu korraldamise eest, põhinedes Koraanile ja prohveti tavale. Kaliif tuleb valida Quarasi hõimu meesliikmete hulgast. Neli esimest kaliifi võivad samuti olla kogukonnale eeskujuks nagu Muhammad. 1924 kaliifivõim kaotati. Idzma ehk koguduse ühismeel on keskne põhimõte sariaadi järgimise kohustus. Sunniidid tõlgendavad Koraani selleks, et struktureerida ühiskonda kuid ka tähtsustada vaimsust. Islami uskumused: Täielik monoteism Jumal on ülim, igavene ja kõikvõimas, näeb kõike, on kõiges, on universumi
nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada moseede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka sariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese. Nendes koolides õpiti lisaks Koraanile ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Esimesed medresed tekkisid kuskil kümnendal sajandil. Sel ajal Euroopas sellisel tasemel koole ei olnud. Araablasi saab pidada ka Antiik-Kreeka pärandi säilitajateks. Tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde. Hiljem juba renessansi ajal tõlgiti neid edasi teistesse keeltesse. Esialgu järgiti ka Antiik-Kreeka seadust, kuid hiljem panustati rohkem sellesse ja jõuti kaugemale kui Kreekas oli jõutud
ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) Palvus (Þalh ehk salat) Annetamine (Zakh ehk zakat) Paast (Þawm ehk saum) Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami usukombed Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg
annaabi.ee 
