Araablased ja islam (0)

Araablased ja islam
Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega ( beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega – datlipalm (fellah).
Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina.
Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga.
Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid.
 
Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega.
Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu .
Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks.
Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mošee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis peagi leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks.
Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile.
Islami tähtsaim pühakiri on Koraan . See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud.
Islami 5 tugisammast:

• usutunnistus (on vaid üks jumal Allah)
  
• palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku)
  
• Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest.
  
• Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest)
  
• Hadž ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus.
  

Islami sektid:
Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks.
Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid . Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna – Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks.
Väiksem osa moslemeid arvas , et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma šiiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest šiiidid.
Šariaat on koraanile tuginev islamiõigus – usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse – laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma).
 
Araablased on eurooplastele andnud:
1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast )
2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed.
3. malemäng (araablaste kaudu Indiast).
4. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast).
5.  meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas „Arstiteaduste kaanoni“, kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise)
6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia – tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi.
7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast).