Islam (0)

Tallinna Õismäe Gümnaasium
Islam
Referaat
Autor: Janne Reimann
Juhendaja : Jaan Õispuu
Tallinn 2014
Islami mõiste ja teke
Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab
islam alamühendust, ühendust jumalaga . Inimest, kes on jumalaga ühenduses,
kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui
muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi - olevat solvang . Islami ajastu õitses
1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas
on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale
Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk,
kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel,
kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid
teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju
väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Beduiinid ei
uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu
üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli
Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism
ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed , kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat",
sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala
prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et
peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused
sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise
toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit
vastu võtta.
Muhammad
Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal". Kõik Muhammedi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid pärast Muhammedi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi elulugu kujutades tehtud kompromiss , usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt. Muhammed Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Hašimi linna araablaste sugukonda. Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib.
Muhammed harrastas vastavalt islami õpetuselelt polügaamtiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus ‘Ā'ishah, kellega prohvet abiellus, kui too oli 6aastane ja kelle süütuse ta võttis, kui ‘Ā'ishah oli 9aastane.
Islami viis tugisammast
Islami viis sammast (usul ad-dīn) on islami viis alustala. Viit sammast peavad sunniidid obligatoorseks.
Islami sammasteks on:

• Usutunnistus (Shahādah)
  
• Palvus (Şalāh)
  
• Annetamine (Zakāh)
  
• Palverännak (Hajj (hääldus: hadž))
  
• Paast (Şawm)
  

1) Usutunnistus- Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresolekul. Hiljem korratakse kalimat palvetes ja rituaalides. Kuid islami usutunnistus ei piirdu vaid kalimaga. Shahada eeldab ka järgmiste tõdede omaksvõtmist ja tunnistamist:
2) Palvus- Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas:

• Fajr – koidikul enne päikesetõusu. Peetakse sunnah´ks ehk on vabatahktlik.
  
• Subh - päikesetõusu ajal
  
• Dohr – keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud (ehk vari on inimesega ühepikkune)
  
• Asr – hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem)
  
• Maghrib – vahetult peale päikeseloojangut
  
• Al-Isha – enne südaööd, soovitavalt enne magama minemist
  

Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mošees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette . Palvetamise koht peab olema puhas – tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Näoga peab palvetamisel olema suunatud Meka poole (gibla).
3) Paast- Paast on tänapäeval kõige rangemal viisil järgitav usurituaal, ehkki ta on üks raskemaid. Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast , kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. Nad võivad seda teha mõnel muul sobival ajal või hüvitavad selle lepitusohvriga (näiteks vaeste toitmisega).
4) Annetamine -Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sõna zakah tähendab "kasvamist" või "puhastumist".
5) Palverännak- Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehkHadži.
Islami levik
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes
riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti
Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki
suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis:
Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad
moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis , Jordaanias,
Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,
Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis ja Usbekistanis
Sunniidid ja šiiidid
Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest.
Šiiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslemitest10–15%. Šiiitide usuvool sai alguse juba islami algaastatel - nende nimi tähendab, et nad on Ši`at Ali ehk Ali partei. Nagu sunniitidelgi, on ka šiiitide usu aluseks Koraan ja hadithid, kuid neile lisanduvad veel täiendavad hadithid ning imaamide õpetused. Šiiitide õpetuse järgi võib ilmutus toimuda lisaks Koraanile ja sunnale ka hiljem. Suure tähtsusega on Alile omistatav õpetussõnade kogu Nahj al-Balaghaehk "kõneosavuse tee".
Šiiidid sooritavad palverännakuid Kerbelasse ja Najafi.
Ülevaade Koraanist
Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadele ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad , lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.
Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem.
Islam, judaism ja kristlus
.Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli pariarhia Aabrahami religioossest traditsioonist. Mõlemal on üks Jumal, need said alguse Vanast-Kreekast ja kõikide sisu põhimõtteliselt ühtivad aga kohtade ja isikute nimed on erinevad.
Islam Eestis
Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast Kaasani khanaaniriigi vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud Liivi sõja ajal (1558-83) sõdima Vene vägede koosseisus mis asub tänase Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid , kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi. Kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste
kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas. Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).