Islamiusk (0)

ISLAMIUSK

UURIMUSTÖÖ

KOOSTAJA : Elina Petrovskaja

JUHENDAJA : Ester Kukk
Valga 2007

Muhammad ja islami tekkimine

Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon , mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang , sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole.
Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid igatahes tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud siis nad polgasid ka kristlust. Ka ei uskunud nad eriti hauatagusesse ellu. Nad uskusid vaid reaalsesse inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab preestrite kaudu oma ütlemisi. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism, kristluse mitmed usulahud . Muhamed , kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks, sonumisaatjaks, kes kuulutab oiget usku. Koraani saigi pandud ainult jumala oiged sonad ja peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Tema uued kuulutused sobisid araablastele paremini ja seega votsid paljud selle omaks. Saanud suurema sojalise toetuse oma uutelt usklikelt alistas ta ka neid, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta.
Muud islamid
Ahmadiidid
19 sajandil Punjabis, Indias, Mirza Ghulam Ahmad, kuulutas ennast prohvetiks. Kaitstes alguses islamit kristluse eest, lisas ta hiljem sinna kristlastelt ülevoetud motteid. Pohiteesideks olid, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei läinud taevasse . Samuti, et jihad ei pea olema voitlus moogaga, piisab kui vaid seda teostatakse vaimselt. Samuti täiendati usku nn. teise advendiga, hindude krishna usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on tänaseni säilinud, saadi tagasilöök 1984 aastal Pakistani valitsuselt, kes ütles, et sellisel usul ei ole islamiga midagi ühist.
Mustad moslemid
Peale Teist Maailmasoda tekkis USA-s sellenimeline rühmitus. Kuigi nad kasutavad suures hulgas islami pohialuseid on neil eraldavaks jooneks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad , kes oli saanud innustust prohvetlusest ja voimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda ümber piisavalt palju järgijaid.

Islami viis sammas

Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on:

• Usutunnistus (Shahādah ehk šahada)
  
• Palvus (Şalāh ehk salat )
  
• Annetamine (Zakāh ehk zakat )
  
• Paast (Şawm ehk saum )
  
• Palverännak (Hajj ehk hadž)
  

Õpetuse alused

Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud pühakirja rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust.
Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'. Sõna muslim on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut'). Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest.

Islami usukombed

Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist . Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett.

Pühad tekstid

Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kurjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.
Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid".
Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith.
Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas :

• Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate.
  
• A'baia - moslemimeeste riietusese.
  
• Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks.
  

Kasutatud kirjandus:
www.google.ru
www.wikipedia.org
islami_areng.htm
www. neti .ee
www.rambler.ru