tunnused. Teised muutused Patsiendil võivad olla hapnikupuudusest või süsinikdioksiidi hulga või mõlema suurenemisest tingitud peavalu, peapööritus, kõrvade kumisemine, iiveldus, isegi oksendamine ning krambid. Patsiendil võivad ilmneda ka happe-alustasakaalu muutusi. Ravi põhimõtted Ravi eesmärgiks on vaba hingamise tagamine, küllaldane hapnikuga varustatus ning patsiendi ahistuse ja surmahirmu leevendamine, turvalise oleku loomine. Põetus · Avatakse pingutavad rõivad · Vajaduse korral aspireeritakse eritised hingamisteedest · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse. Pane tähele pea asendit · Vahendatakse hüpokseemiat 1. Hapnikumaskist piisab, kui hüpokseemia saab likvideeritud, hingamine ei ole ülemäära sagenenud ning ventilatsioonipuudulikkust ei ole 2. Kui hapnikumaskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks, siis CPAP-mask 3
Võta monitorilt kirjutaja lint, mida saab hiljem võrdlemisel kasutada. Valu Valu on südamelihase hapnikuvaeguse tundemärk. Valu püsimine viitab infarktipiirkonna või äärealade püsivale hapnikupuudusele, mil on võimalik kahjustuse laienemine. Juba lakanud valu uuesti tekkimine on ebastabiilse seisundi tunnus. Jälgimine · Pidev monitooring · Patsiendi subjektiivne enesetunne · Patsiendi üldseisund · Vajadusel valu ajal EKG, samuti V4R-lülitus Põetus · Poolistuv asend · Lisahapnik · Patsiendi rahustamine · Juhistekohane medikatsioon · Trombolüütiline ravi Trombolüütilise ravi teostamine 1. Küsi, milline trombolüütiline aine, kas streptokinaas või t-PA. Kui t-PA, selgita välja patsiendi kehakaal 2. Pane trombolüütiline aine infusioonipumpa 3. Veendu, et patsiendil on nitroglütseriini-infusioon 4
vappekülmahood kõrge palavik hingamisega kaasnev torkiv valu haigel kopsupoolel õhupuudus mädane või veresegune rögaeritus Objektiivselt näha (silmaga näha) haige punetava näoga palavikuhaige väljanägemine võib erineda ohatis huulel pulsisagedus tõusnud hingamissagedus tõusnud võib esineda hingeldus ja huulte sinakus Põetus Jälgida patsienti komplikatsioonide tekkimise võimalus (hingeldus, hapnikupuudus, temperatuuri kõrgenemine). Tagada patsiendile rahulik keskkond (füüsiline ja psüühiline rahu) Tagada patsiendile trahheobronhiaalpuu hügieen efektiivne köhimine. Jälgida patsiendi vedelikubilanssi Ravitsemine Antibiootikumid Organismi tugevdavad preparaadid Täisväärtuslik toit
kaasneda iiveldus, nõrkustunne UURINGUD,RAVI Laboratoorsed analüüsid EKG ST-segmendi elevatsioon T-sakk negatiivseks Patoloogiline Q-sakk Hemodünaamika jälgimine Valu vaigistamine Tilkinfusioon Hapnik Voodireziim Tüsistused Rütmihäired Kopsuturse Kardiogeenne sokk Südame ruptuur Trombembooliad Kõige raskem tüsistus on surm Infarkti läbielamine on patsiendile alati väga suur vapustus. Seepärast tuleb luua võimalikult turvaline ja hea põetus. Hirmuseisund, masendus, mure tuleviu pärast, kindlusetus paranemise suhtes. See on haav haige hinges, mille armistumine võtab kaua aega. Side patsiendi ja haigla vahel peaks säilima ka pärast seda, kui haige koju saab. Pats. Peab käima regulaarselt kontrollis. Tähtis roll on omastel, nad peavad mõistma, julgustama eluga edasi minema. Kui tahad vähendada infarkti haigestumise tõenäosust, jäta suitsetamine maha, söö mõõdukalt ja õigesti, hoolitse
Haige peab saama vastused kõige kohta, mis teda huvitab, sest nii on võimalik teda ravisse ja põetusesse kaasa tõmmata, tekitada motivatsioon paranemiseks ja panna ta tundma vastutust oma tervise eest. Hooldustöötaja ja haige vahelise suhte kujunemisel on esimeseks sammuks kontakti saavutamine. Haige inimesega suheldes saame teda toetada ja abistada, kuid ka samas eksitada. Et saavutada paremaid tulemus ravis ja põetuses, on haige osalus ja motivatsioon hädavajalik. Põetus ja ravi ei piirdu vaid vaevuste leevendamisega, neis peab sisalduma ka patsiendi õpetamine, et ta suudaks ja oskaks ise oma tervise eest hoolt kanda. Suhtlemise efektiivsust on raske hinnata, samuti seda dokumenteerida. Võibolla ei olegi see kõige olulisem. Tähtis, et haige tunneks, et teda pole unustatud, et tema jaoks aega ning et temaga soovitakse tegeleda. Hooldustegevus: Põhjusel, et tegemist on pöördumatu ja aina süveneva haigusega on peamiseks
Haige peab saama vastused kõige kohta, mis teda huvitab, sest nii on võimalik teda ravisse ja põetusesse kaasa tõmmata, tekitada motivatsioon paranemiseks ja panna ta tundma vastutust oma tervise eest. Hooldustöötaja ja haige vahelise suhte kujunemisel on esimeseks sammuks kontakti saavutamine. Haige inimesega suheldes saame teda toetada ja abistada, kuid ka samas eksitada. Et saavutada paremaid tulemus ravis ja põetuses, on haige osalus ja motivatsioon hädavajalik. Põetus ja ravi ei piirdu vaid vaevuste leevendamisega, neis peab sisalduma ka patsiendi õpetamine, et ta suudaks ja oskaks ise oma tervise eest hoolt kanda. Suhtlemise efektiivsust on raske hinnata, samuti seda dokumenteerida. Võibolla ei olegi see kõige olulisem. Tähtis, et haige tunneks, et teda pole unustatud, et tema jaoks aega ning et temaga soovitakse tegeleda. Hooldustegevus: Põhjusel, et tegemist on pöördumatu ja aina süveneva haigusega on peamiseks
Chole- koleerik, melanos chole- melanhoolik, saingus sangviinik, flegma-flegmaatik. ISELOOMU KUJUNEMINE Närvisüsteemi põhitüübist ja algetelt erinedes pole inimeste iseloom sünnipärane, see kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju palju tegurid: 1. temperamenditüüp; 2. tervislik seisund ja põetus haigused; 3. hooliv või kalk kohtlemine lapseeas; 4. sünnipärased võimed; 5. kasvamine külluses või vaesuses; 6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi; 14. esimese armastus kogemus; 15
ressurssidest. Toimetulekuraskustega eakatele tuleb kompenseerida hädavajalikud sotsiaalteenused vastavalt individuaalsetele vajadustele, lähtudes põhimõttest, et eaka sissetulek pärast teenuste eest tasumist ei langeks toimetulekupiirist allapoole. · Eakat hooldaval pereliikmel peab soovi korral olema kättesaadav igakülgne informatsioon eakate ravi-, taastusravi ja hoolduse võimalustest, hooldus- ja põetusvõtetest, põetus- ja abivahenditest, abi psühholoogiliste ja juriidiliste küsimuste lahendamisel. Otstarbekas oleks koondada kogu info ühte institutsiooni näiteks vanurikabinet või vanurikeskus. (Saks 2001.) 4 Allikloend Saks, K., Allev, R., Soots, A., Kõiv, K., Paju, I., Jaanson, K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne. Tartu: Tartumaa Trükikoda. Soots, A. (1999)
1. Aidata lima/röga välja köhida 2. Hingamisharjutused 3. Istuv asend, kui võimalik 4. Aktiivsus, võimalusel voodist välja tulek 5. Külmetuse ja tuuletõmbuse vältimine 6. Puhas värske õhuga palat 7. Palju juua, et lima ei muutuks sitkeks ja raskesti väljaköhitavaks 8. Operatsioonipatsiendil toeteda käsi ettevaatlikult haava peale, kui köhib. Ravi: 1. Õige asend (Toraks asend patjadega) 2. Palju juua 3. Hea isiklik hügieen, hea põetus 4. Mitte külmetuda hoolduse ajal 5. Õige hingamistehnika 6. Aita köhida 7. Hea suuhügieen 8. Puhkus ja rahu 9. Vajadusel hapnikravi 10. Õiged ravimid 11. Vältida nakkuste levikut õige kätehügieen 12. Aktiviseeri patsienti niipalju kui võimalik 13. Aktiivne ja passiivne võimlemine 14. Asendimuutused 15. Korralik toitumine 5
olema ööpäevaringse järelvalve ja põetuse all. Samas on Suvituse Hooldekodu eesmärk tagada kõigile oma elanikele eneseteostusvõime ning pakkuda võimalikult mitmekülgset ja kvaliteetselt sisustatud elu. Päevad, mis on sisustatud erinevate huvialadega ja uute ettevõtmistega hoiavad inimeste füüsilise keha ja vaimu erksana ning inimesed ei tunne end ühiskonnast kõrvaleheidetuna või kasutuna. Teenused Suvituse Hooldekodus: · Ööpäevaringne põetus · Toitlustamine 3 korda päevas · Meditsiiniline teenindamine · Põetus ja esmatasandi arstiabi korraldamine · Haiglaravi ja meditsiiniliste konsultatsioonide organiseerimine · Ravimite toomine apteegist · Eluruumide koristamine · Elanike pesu pesemine ja parandamine · Saunatamine · Hügieenivahenditega varustamine · Vajadusel matuste korraldamine lisatasu eest Vaba aja sisustamine: · Aeroobika · Tervisevõimlemine · Kepikõnd
Ülekoormustraumad on Eestis praegu kutsehaiguste osas teisel kohal (vibratsioontõve järel) (Tint, 2000). Ülepinge vältimise seisukohalt on vajalik pidada puhkepause. Sagedased lühikesed puhkepausid kestusega 5...10 minutit on organismile kasulikumad kui pikad ja harvad pausid. Puhkepauside taastavat toimet suurendab kõndimine, sirutamine ja lõdvestavate harjutustetegemine (Tint, 2000). Raskuste teisaldamine Õigete töövõtete kasutamine on olulisel kohal hooldus-põetus- ja õenduspersonali töös seoses raskuste käsitsi teisaldamisega, aga samuti ka radioloogide ja kirurgide töös. Vale tõstmistehnika rakendamise üks enimlevinud tagajärgedest on seljavalu esinemine. Suuremad koormused ja pikaajaline kokkupuude valede töövõtetega võivad põhjustada ka tõsisemaid vigastusi. Ergonoomilised soovitused raskuste tõstmisel (Männik, 2009): · hoida selg võimalikult sirge · tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal
Nimeta sagedasemad probleemid peale insulti Kõnehäired, liikumishäired, neelamishäired, tasakaaluhäired. Patsiendi abistamine peale insulti. Kirjelda, mida on võimalik teha. Haiglas tegeleb füüsilise puude (halvatuse) taastusraviga füsioterapeut, vahel ka tegevusterapeut. Kõnet õpetab logopeed. Insuldi ravi puhul on väga olulisel kohal hea hooldus ja põetus. Puhtus, liikumine, õige asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste vältimisel. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb: Kesknärvisüsteemist (KNS) Piirdenärvisüteemist ehk perifeersest närvisüsteemist (PNS) Kesknärvisüsteemi kuuluvad Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb Pea- ja seljaajust väljuvatest närvidest ja närvisõlmedest ning autonoomse närvisüsteemi
Peamine põhjus, miks haigele ei räägita ta haiguse olemusest, on ravipersonali oma hirm surma ees. Surev haige on tihti selles suhtes hulga asjalikum. Surev vanur ei igatse võltslohutuste järele avaline vaikne lähedalolu on talle suure tähendusega. Eriti kaua põdevate vanurite surmas on palju surmaga leppimisega elemente, inimene on väsinud ja soovib surra. Surm tähendab talle valu ja vaeva lõppemist. Väga tähtis on, et surija inimlik, austav ja soe põetus toimuks igal pool, kus vanur on suremas. Eetiliste väärtuste muutmine Suhtumine vanuri suremisse seostub ajastu ja kultuuriga. Soomlase eluviisis on suremine olnud elukorralduse loomulikuks osaks kuni 20. saj. Keskpaigani. Patsiendi elu lõppjärk ja suremine meditsiinilises mõttes on muutunud mitmekülgse arutelu teemaks. 70-ndatest aastatest alates väärtuste ja hinnangute muutumine kiirenes, kui tehniline ja materiaalne areng hoogustus. Aastatel 60 avaldati uus elustusesmaabi meetod
annaabi.ee 
