,,De Stijl" Remo ja Jürgen Algus Sai alguse 1917. a. Hollandis Alguses oli selle nimeline ajakiri Ajakirja ümber hakkas koonduma samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. ,,De Stijl" Loodusvormid taandada vormi algelementideks Värvid taandada põhivärvideks Algelemendid sirgjoon, kuup, kolmnurk Ideaaliks neoplastitsism 3d vormi muutmine 2d-ks Liikmed Maalikunstnik Piet Mondrian Arhitekt Theo van Doesburg Arhitekt Gerrit Thomas Rietveld Pieter Oud Henri Petrus Berlage Gerrit Rietveld El Lissitsky The Rietveld Schröder House Muutke teksti laade Teine tase
vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad. Seepärast pidid kaupmehed ja käsitöölised koonduma kolleegiumidesse, mis vastas riigi ettekirjutustele. Riik kehtestas hinnad ja laenuprotsendid. Kaupmeestelt nõuti ka ametieksami sooritamist. 5. Linnas olid olemas mitmed kommunaalteenused: saunad, haiglad, kanalisatsioon, spordiplatsid, koolid. Äritänav Mese, mis oli ääristatud turgude, kaubamajade ja restoranidega. Inimesi kohtas väljas nii päeval kui öösel. Linnas oli ka väga suur toiduvalik. Linna õitseng tugines kaubandusel ja oma asukohal, kuna linn oli rajatud
digipilt Digiretsept - Eesti Haigekassa Digilugu, digiregistratuur, digipilt – Eesti E-tervise Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma patsientide ravidokumendid Süsteemi ei esitata piisavalt andmeid Digiregistratuur Halvas seisus Eesmärk oli koondada raviasutuse registratuurandmed kokku Raviasutuste huvi tõttu pole käivitatud Digipilt Eesmärgiks andmebaasikogum, kuhu koondunud meditsiinilised ülesvõtted Hetkel vaid viide Pildipank – 80% Eestis tehtud meditsiilised ülesvõtted Olemas, kuid praktiliselt kasutu Eesti Haigekassa 2001.aastal loodud avalik-õiguslik organisatsioon
Kaug-Idani algas tsehhide-slovakkide korpuse mäss. Piiririikiide roll Vene kodusõjas. · Saanud esimeses maailmasõjas lüüa lahkusid sakslased venemaal okupeeritud aladelt. Tekkinud tühimikku sööstis kohe punaarmee. Moskvas nähti soodsat võimalust maailmarevolutsiooni levitamiseks Kesk-euroopasse. Valgete vastupealetund 1919 Ajapikkus hakkas valgete vastupanu juhtimine koonduma endistetsaarikindralite kätte.1919 aasta kevadel alustasid kõik need jõdvarasematest palju tõsisemat sõjakäiku punaste vastu. · Idas sai vägede etteotsa Aleksander Koltsak. · Lõunas lõunas lõi oma armee kindral Anton Denikin. · Eestis moodustati Loodearmee kindral nikolai judenitsi juhtimisel. · Jõudumööda toetasid valgekaartlasi ka vastiseseisvunud piiririigid ja Antanti inverventsiooniväed
liikmed, kellel nõukogude võimult midagi head loota polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel Eestis relvastatud vastupanuliikumise - metsavendluse - tuumiku. Näiteks lõid Metsavennad aktiivselt kaasa Eesti pinnal toimuvas suvesõjas(22. juuni- 21. oktoober 1941), mis seisnes Eesti iseseisvuslaste ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD(Siseasjade Rahvakomissariaat) vägede vastu. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Nad olid valmis võitlusteks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid järeleandmisi, mis tugevdas viimase positsioone okupeeritud aladel. Loodetud abi jäi
Mateeria paisudes hakkas temperatuur langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatuuril muutuma raskemateks elementideks- süsinik, hapnik...raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest gaasi- ja tolmupilvest, mis muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks, selle keskmes oli Päike.
Indoneesia suurtööstuse pidev areng on tekitanud riigile mitmeid keskkonnaprobleeme, näiteks: Vihmametsade ebaseaduslik raie Vihmametsade maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastamist ja sudu teket. Õhureostus, mis on seotud linnastumise ja majanduse arenguga.. Indoneesias on segamajandus, kus nii era-, kui ka riigisektori ettevõtted on olulised. Riigi majandus on suurim Kagu-Aasias, sest suurtööstus hakkab odava tootmise tõttu koonduma Indoneesiasse. SKT elaniku kohta USA dollarites 11000 10385.3 10031.1 10000 9672.6 9182.7 9000 8870.3
TEENISTUS • 1931. aasta sügisest tegutses Käis Tartus Eesti KÄIK Õpetajate Liidu teadusliku sekretärina. • Ülesandeks oli õpetajate abistamine pedagoogilises töös, kooliuuenduslike küsimuste selgitamine ja propageerimine ajakirjas Kasvatus ning õpetajate KOOLI • 1930. aastate esimesel poolel hakkas Käisi ümber UUENDUS koonduma rühm RÜHM uuendusmeelseid õpetajaid, kes said tuntuks kooliuuendusrühma nime all. • Rühma liikmeskonda kuulus 1930. aastate lõpul üle 400 pedagoogi. KOOLI Oma ideede UUENDUS levitamiseks hakati RÜHM 1933. aasta lõpul Käisi toimetusel välja andma bülletääni Kooliuuenduslane, mis ilmus Õpetajate Lehe lisana.
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka
Verine ja laastav, neli aastat kestnud kõdusõda oli lõppenud Põhja võiduga. 17. Miks oli USA majanduse areng tunduvalt kiirem Euroopa tööstusmaade hulgast? Selle eeldusteks olid maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud. Kiirelt võeti kasutusele maailmas olevad tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg, puudusid suured sõjalised kulutused ning kõikjale ehiti raudteid. 18. Miks tekkisid monopolid? Kuna majanduslik konkurents sundis iseseisvad väikeettevõtted koonduma ühinenud ettevõteteks kompaniideks. 19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest? USA põllumajanduse all mõeldi eelkõige karjakasvatust, Euroopas aga taimekasvatust. USA taimekasvatuses (põllumajanduses) aretati uusi sorte, mis suurendasid oluliselt saagikust. 20. Milliseid sotsiaalseid probleeme põhjustas USA-s suur sisserännanute arv? Väikestest küladest said suured linnad, mis muutusid peamisteks tööstus- ja
EEMALE. HAJUSA PEEGELDUSE PUHUL KIIRED TULEVAD KÜLL PARALLEELSELT SISSE (nagu tihti valgusallika puhul võib täheldada), ENT NAD PEEGELDUVAD ERI SUUNDADES, KUNA PIND ON EBAÜHTLANE. HAJUS PEEGELDUS Spekulaarse peegelduse puhul on lootust näha oma enda peegeldust JUHUL, kui kiired tulevad piisavalt erinevate nurkade alt nii, et nad lõpuks kõik KOONDUVAD SINU SILMA! KIIRED PEAVAD OBJEKTI PEALT KOONDUMA SILMA, MUIDU ME EI NÄE PILTI! See on väga EBAINTUITIIVNE, raske ajule aduda, aga, et näha enda peegeldust, siis peab pind: 1. Olema sile, need kiired, mis paralleelselt tulevad peavad ka peegelduma paralleelselt 2. kiired peavad tulema piisavalt eri suundadest, et oleks neid kiiri , mis leiaksid koonduva tee sinu silmani 3. See pind, mille pealt peegeldus tuleb, peab olema suuteline peegeldama tagasi ENAMIKKE lainepikkusi;
EEMALE. HAJUSA PEEGELDUSE PUHUL KIIRED TULEVAD KÜLL PARALLEELSELT SISSE (nagu tihti valgusallika puhul võib täheldada), ENT NAD PEEGELDUVAD ERI SUUNDADES, KUNA PIND ON EBAÜHTLANE. HAJUS PEEGELDUS Spekulaarse peegelduse puhul on lootust näha oma enda peegeldust JUHUL, kui kiired tulevad piisavalt erinevate nurkade alt nii, et nad lõpuks kõik KOONDUVAD SINU SILMA! KIIRED PEAVAD OBJEKTI PEALT KOONDUMA SILMA, MUIDU ME EI NÄE PILTI! See on väga EBAINTUITIIVNE, raske ajule aduda, aga, et näha enda peegeldust, siis peab pind: 1. Olema sile, need kiired, mis paralleelselt tulevad peavad ka peegelduma paralleelselt 2. kiired peavad tulema piisavalt eri suundadest, et oleks neid kiiri , mis leiaksid koonduva tee sinu silmani 3. See pind, mille pealt peegeldus tuleb, peab olema suuteline peegeldama tagasi ENAMIKKE lainepikkusi;
Kuidas muutus maailm XIX sajandi jooksul? XIX sajand algas 1. jaanuaril 1801 ja lõppes 31. Detsembril 1900. Selle aja jooksul muutus maailmas palju. Millised muutused need siis olid ja kuidas nad muutsid maailma? Kõige tähtsamaks ja suurimaks muuteteguriks pean tööstuslikku pööret. Käsitöölt mindi üle masinatööle, seega rajati vabrikuid, kuhu võeti tööle inimesi. Seoses sellega hakati koonduma linnadesse algas linnade kasv. Paranes elujärg, sest arstiabi oli rohkem kättesaadavam. Jällegi, seoses palga ja maksude maksmisega hakkas raha üha rohkem tähtsust omama. Sealt algas majanduse kiirem areng. On imelik mõelda et kõik need muutused olid tingitud tööstuslikust pöördest. XIX sajandil toimusid ka suured muutused ka transpordis ja ehituses. Nimelt loodi 1814 Inglismaal aastal esimene auruvedur. Pea kümne aasta pärast valmis esimene raudteeliin
sajandil, olid tavapärased ka nii maal kui linnades korraldatud laadad. Eesti suurimaks laadaks oli Tartus peetav saksa laat, mis kesti iga aasta kolm nädalat ja kus osales kaupmehi ka kaugematest maadest. Teine suur osa linnaelanikest olid käsitöölised, kelle hulgas kehtis 17. sajandil tsunftikord. Tsunftid muutusid eestlaste väljatõrjumisega aina suletumaks, mis aga põhjustas nö tsunftijäneste ehk nurgataguste tööliste juurdetekke. Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose veejõudu kasutav vaseja saeveski. Hiiumaal tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Rootsi ajal saabus meie maale ka luteri usk, mis tõi usu rahvale lähemale. Kirikukantslis peeti talurahvale jutlusi, loeti ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajatu kohaselt patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. 17. sajandil pani kirik aluse ka
Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim. Meie maakonnalehest "Vooremaa" on õnneks kõigil midagi lugeda, sest igaüks leiab sealt enda jaoks midagi sobivat järgmistest valdkondadest: majandus, kultuur, arvamus, kodulugu, töökuulutused, teenusepakkumised, haridus jne. Need valdkonnad suunavad vastavate huvialadega inimesi koonduma ning tekitavad ühtsustunde. Kokku saades on, millest rääkida või mille nimel ühiselt tegutseda. Tegutsetakse, loomaks midagi ühiselt, arendatakse kodukoha elu, nauditakse saavutatut või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19.10 "Vooremaa" kajastas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helle Roobi valimist Jõgevamaa aasta õppijaks
Aastal Bulgaaris ja Poola siis Saksamaal, kuid nende katse oli läbi kukkunud. Kommunistlikku liikumise aktiivsus tõi kaasa natsionalistlike liikumiste tekke. Nemad rõhutasid rahva kui terviku huve, kuid olid samuti huvitatud diktatuuri kehtastamisest ning vägivaldsest võimu haaramisest. Saksamaa kukkusid küll seda sorti katsed esialgu läbi, kuid Itaalias tuli võimul fasistlik liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Saksamaal hakkas aga vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionalistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Aastal üritas Hitler võimu haarata Münchenis, kuid mässukatse suruti kiiresti maha. Pärast seda mõisteti Hitler koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose" Meine Kamf" . Oma raamatus kuulutas ta Saksamaale suurt tulevikku. Saksamaad ahistavate lepingute tühistamist ja Aarja rassi kuulutamist teistest rassidest kõrgemaks. 1929.aastal algas Ülemaailmne majanduskriis, kus
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk)
varustust. Ka saklaste kaotused olid suured, teiste seas sai surmavalt haavata liivlaste vanem Kaupo. Lahingu lõppedes läksid sakslased Lembitu külasse laagrisse. Nad puhkasid seal kolm päeva, samal ajal rüüstasid liivlased ja lätlased ümberkaudseid külasid. Madisepäeva lahingu kaotus oli raskeks hoobiks tervele eestile, kuna seal hukkus eestlaste parim ja andekaim vanem Lembitu, tänu kellele erinevad maakonnad üldse ühiseks vastupanuks koonduma hakkasid. Vaatamata sellele, ei olnud eesti rahva vastupanuvõime veel lõplikult murdunud. Faktid: · Eestlase poolel oli ligi 6000 meest, saklaste omal aga ligikaudu 3000 · Lahing toimus eestlaste väe ning sakslaste, latgalite ja liivlaste ühendväe vahel · Madisepäeva lahingus langes üle 1000 eestlase, nende seas eestlaste andekaim vanem Lembitu ning surmavalt haavata sai liivlaste vanem Kaupo
massiküüditamine 1941. aasta 14 juunil. Suvesõda. 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juunil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Saksalsed jõudsid Soome laheni ja hõivasid augusti keskel Narva. Seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Juuli alguspäevil ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Saksa väed jäid hiljaks. Suurima edu saavutasid metsavennad Tartus, kus 10 juulil puhkes rahvuslik ülestõus. Punaarmee oli taandunud Emajõe põhjakaldale ja neid hoiti nii kaua kinni, kui
Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.t Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla; · toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; · väheviljakad. Linnamullad · Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele · Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel · Ehitiste alt kooritakse muld ära · Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist · Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda · Pidev tallamine tihendab pinnast · Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda · Linnaelanikud vajavad toitu, seda kasvatatakse maal
Liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Ta lubas taastada riigis korra ja Itaalia võimususe. Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu. Üksikisiku roll oli tähtsusetu. Kuigi väljaspoolt paistis Mussolini Itaalia 1930-datel väga muljetavaldav, siis tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat selles kehvas olukorras aidata. Majanduskasv oli madal ja agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia vähesed ressursid lõplikult. Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler. Pärast võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässukatse maha ja Hitler määrati vangi- kirjutas teose ,,Mein Kamp". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud. Samuti tuli laiendada sakslaste territooriumi. Uus kord pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse jm tegurid.
5. Missugust materjali omadust iseloomustab katkevenivus, katkeahenemine? Materjali plastsusnäitajat 6. Millised on materjali plastsusnäitajad? Metallide plastsusnäitajateks on katkevenivus, katkeahenemine jm. 7. Selgitage tähiseid ReH,ReL,Rp ReH-ülemine voolavuspiir, ReL-alumine voolavuspiir, Rp-tinglik voolavuspiir 8. Miks tugevusarvutustes plastsete materjalide korral ei sobi tugevuspiir? Sest plastsete materjalide korral tekib kael, kuhu hakkavad jõud koonduma ning see tugevuspiir ei näita tegelikku tugevust. 9. Milline on seos materjali tugevuse ja kõvaduse (HB) vahel? Mida tugevam on materjal, seda kõvem ta on. 10. Millised on löögisitkuse näitajad? Üks löögisitkuse näitajatest on külmahaprus. 11. Mis on külmahaprus? Külmhaprus on külmhaprumise omadus.Külmhaprumiseks nimetatakse materjali hapruse suurenemist madalatel temperatuuridel. 12. Mida tähendavad külmahapruse juures temperatuurid T50 ja T90?
astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Mälestusmärk Vabadussõjas langenud üliõpilaste auks Toimus Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner. 1919.a esimese nädala lahingutes anti enamlastele tugev vastulöök, 7. jaanuaril algas Rahvusväe pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Rahvaväe edu sundis Punaarmee juhatust koonduma Lõuna-Eesti piiridele veelgi suuremad jõud. Peamised lahingud toimusid Petseri- Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel, olukorra peremeheks jäi siiski Rahvavägi. Johan Laidoner Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia sõjategevus Vene ja Läti territooriumile. Kavatsus viidi ellu 1919. a mais, mil esimese löögi andis Vene valgetele Põhjakorpus. Kasutades ära vastase ridades tekkinud segadust, ründas Rahvavägi Kagu-Eestit, kus suur osa
Enamasti oli tegemist paadipõgenikega, kes sõudsid väikeste kalapaatidega, mis olid tihti peale ka ülerahvastatud, näiteks Norrasse või Rootsi. Väga paljud jõudsid lõpuks välja Ameerikasse ja Austraaliasse. Eestlaste seas hakkas sundmobilisatsioonide ajal suurt populaarsust koguma metsavendlus. Metsa põgenesid need mehed, kes ei tahtnud minna punaarmeesse ega Saksa armeesse. Nad põgenesid metsa, sest muidu oleks neid ära küüditatud. Aktiivsemad metsas redutajad hakkasid koonduma ja kättemaksuks ning enesekaitseks võimalusi otsima. Kõikjal tekkis matsavendade salku, kes tegutsesid üldiselt omaette, sest sidepidamiseks vahendid puudusid. Metsavendade relvastus piirdus käsirelvadega, mida polnud ka just palju. Metsavennad olid sunnitud taanduma, sest nad olid igati vähemuses. Teine maailmasõda oli tingimata üks suur ja verine lahing, millesse Eesti kaasa kisti. Mina leian, et Eestlastel tegelikult ei olnud valikuid Teises maailmasõjas
kasvama eristudes maaühiskonnast. Põllumajanduses toimus murrang, tänu millele sai võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus
ammendas itaalia ähesed ressursid lõplikult. Totalitaarne riik: Natsionalism Saksamaal: · Võim on koondatud ühele juhile ja tema sõltlastele · Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma · Kontrollitakse inimeste elu(mõtteavaldused,teod) Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli HITLER. · Valitseb hirmuvalitsus( inimõigusi rikutakse,kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva) · Peale võimuhaaramiskatset Münchenis suruti
I Osteti kokku ülemeremaade saaduseid ja sõltusid päritolumaa Euroopa kaub.kompanii, Briti IdaIndia valitsusest kompanii II Toodeti kolooniates põl.saaduseid,toorme esmane töötlemine ja Naftakompanii Royal Dutch Shell sissevedu päritolumaale III Tootmisüksused hakkasid koonduma, USA firmade sissetung Reaktiivreisilennukid Euroopa turgudele. IV Põhirõhk on tootearendusel ja brändi müügil Rahandus ja teenindusettevõtted.
Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda, mis rõhus vägevusele. Väljastpoolt paistis Mussolini Itaalia muljetavaldav kuid tegelikkuses see nii ei olnud. Majanduskasv oli madal, oli agressiivne välispoliitika. Saksamaa oli totalitaarne riik, võim koondus ühele juhile, kontrolliti inimeste elu (mõtteavaldusi), valitses hirmuvalitsus (inimõiguseid rikuti). Peale sõda hakkasid inimsed koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, juhiks oli Adolf Hitler. Majanduskriisi ajal üritasid kommunistid võimu haarata aga see ei läinud läbi, võimule jäid natsid. 1933. Võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai Saksamaa diktaatoriks. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastumine ning Versailles’ lepingust loobumine, ehitati uusi sõjatehaseid, rajati teid. Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida, elutase tõusis, selline
· VANA AJALOOKÄSITLUS: eestlased tungisid sakslastele ootamatult kallale · UUS AJALOOKÄSITLUS: sakslased tungivad eestlastele peale. Mis on selle põhjendus? Liivimaa Henriku kroonika · Kroonikas kasutatud eestlaste ja sakslaste kohta sageli asesõnu: sakslased NAD, eestlased NEED · Ümera lahingu kohta: NAD (sakslased) liikusid Ümera poole, nägid eestlaste väge vastu tulemas · Lipukandja Arnold lehvitas lippu ja kutsus koonduma. NAD (sakslased) alustasid pealetungi. NAD läksid NENDELE kallale ja piiskop Albert sai raskesti vigastada Madisepäeva lahing 21.09.1217 · Madisepäeva lahingus sai surma Lembitu ilma juhita on võitluses allakäik · Surma sai ka Kaupo, kes kohapeal põletati ja tuhk võeti koju kaasa Kaupo oli ristiusku üle läinud liivlaste juht 1217 · Albert sõlmis taanlastega sõjalise liidu ta mõistis, et sakslased üksi ei suuda eestlasi vallutada
terasiseseid nihkumisi; sellega suureneb materjali tugevus ja kõvadus. Nagu uurimised näitavad, on vananemisprotsessi kulg aga tunduvalt keerukam, koosnedes mitmest staadiumist ning olenedes eelkõige vanandamise temperatuurist. Karastatud duralumiiniumi loomulikul vananemisel esineb karastatud struktuuris ainult vananemist ettevalmistav staadium, mis seisneb selles, et lahustunud komponendi (nt vase) aatomid, mis esialgu paiknevad hajutatult tardlahuse kristallivõres, hakkavad koonduma. Tekivad suure vasesisaldusega tsoonid, nn Guinier’- Prestoni tsoonid. Asjaolu, et alumiiniumi ja vase aatomiraadiused erinevad tunduvalt, tekitab neis tsoonides suuri kristallivõre moonutusi. See muudabki tugevust ja kõvadust. Loomulikul vananemisel protsess esimesest staadiumist edasi ei lähe. Kõrgematel temperatuuridel läheneb vase kontsentratsioon Guinier’-Prestoni tsoonides vastava keemilise ühendi (nt CuAl2)
W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber. IMMANUEL KANT (1724-1804) Oli 18. sajandi II poole suurim filosoof. Sai mõjutusi soti empiirik David Hume`ilt. Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad veendunud, et võimaliku inimtunnetuse lõplikud piirid määrab tegelikkuses
Algul ei tundnud Chlodovech suurt huvi ristiusu vastu Chlodovechi naine oli aga Burgundi printsess, kes oli katoliiklane Ristiti Reimsi katedraalis, millest hiljem sai trasitsiooniline kroonimise koht. Pandi kirja saali õigus, mis kujutas endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. Keskuseks kujuneb Pariis. Frangi riigi lagunemine. Germaanlastel oli tavaks kuninga valdused pärast tema surma meessoost järeltulijate vahel laiali jagada. Majordoomused. 7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin Karl Martell- 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli. Martell tähendab haamrit. Minnakse üle ratsaväele, Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk. Poitiers' lahing. Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule. Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli. Kirikuriik e Paavstiriik.
Daimler Mootor, mille kütuseks sobib nafta Rudolf Diesel 7.Alessandro Volta- 1.elektripatarei Faraday-galvonomeeter, elektrigeneraator Joseph Henry- elektrimootor Morse- Morse telegraaf Bell telefon Edison-elektripirm Popov, Marconi-raadio Röntgen-röntgenitoru(pani aluse elektroonikatööstusele) 8.Põllumajanduslikud uuendused: kombaini ja traktori kasutuselevõtt 9.Urbaniseerumine- linnastumine. Linnad olid kujunenud peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, sinna hakkas koonduma üha enam inimesi. Mindi tööle, võeti pered kaasa; tähtsal kohal oli ka linnakultuur, mis erines maakultuurist oluliselt. Linnas oli teater, raamatukogud jne. 10.Proletariaat vabrikutöölised, kodanlus- keskklass(vabrikute omanikud, haritlased, pankurid jne). Ühiskonnaarengu mõju: 11.Riikidevahelised suhted muutusid tänu majanduse arengule, sest suurenes konkurents. Suurriigid, kes omasid rohkem raha, hakkasid end pidama maailma valitsejateks. Tugevnes ka
Edessa kaotamine viis Teise ristisõjani(1147-1149), milles osales juba 2 Euroopa monarhi: Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Saksa ja Prantsusmaa väed ühinesid ja nad läksid piirama Damaskust(Süüria pealinn), kuis see ebaõnnestus täielikult. Tervikuna võib Teist ristisõda pidada kristlaste suureks nurjumiseks,nii sõjalises kui ka poliitilises tähenduses. Järgnevatel aastatel jätkus islami konsolideerumine e nad hakkasid tugevalt koonduma, liituma. Ettetosa tõusis Salah ad-Din, 1187.a purustas kristlaste väe ning hõivas Jeruusalemma. Kolmandanda ristisõja(1189-1192) ajendiks saigi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm Euroopa valitsejat: Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk. *Neljas ristisõda
Kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad. Võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Itaalia VI- VII saj: 560.vallutasid Itaalia langobardid (ariaanlased), algas tsiv allakäik + vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Itaallased lootsid Rooma piiskopile ehk paavstile. Paavstidest said VII saj alguseks Rooma linna tegelikud valitsejadhakkas kuj tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687. hakkas võim koonduma majordoomuste kätte Karl Martell (Haamer) (714-741). 732.a purustati Poitiers' lahingus Hisp-sse tunginud araablased. Sõjameestele hakati jagama maatükke=feoodhakkab kujunema feodalism. Pippin Lühike (741-768), sõlmiti pol kokkulepe paavstiga: 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756. pandi alus kirikuriigile. Karl Suur (761-814) vallutas langobardide kuningriigi It-s,alistas Hisp-s Pürenee põhjaosa,alistas saksid Põhja-Saksamaal. Aastal 800 kroonis paavst Karl Suure keisriks
Suurenes rahvaarv, kuna kadusid laastavad epideemiad ja paranesid tervishoiu olud. Tähtsaks muutus ka turg. Kui mingit kaupa enam niipalju ei soovitud, osutus selle edasi tootmine mõtetuks. Lisaks oli masintootmise juures vaja palju toorainet, millest kaupu valmistada. Urbaniseerumine: Urbaniseerumine e. linnastumine on väga tihedalt seotud industriaalühiskonnaga. Hakkasid tekkima suuremad linnad, milledesse rajati rohkem ja rohkem tööstusallikaid ja kuhu inimesed hakkasid ümber koonduma. 1801.a. oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 inimese. 1870.a. oli neid juba üle saja. Linn oli ka oluline kultuuri keskus, kus kujunes välja omanäoline linnakultuur. Kuid linnaelul olid ka omad miinused. Varastes tööstuslinnades oli elu väga raske. Elati odavates korterites, keldrites või hoovipeal. Sellega kaasnes kõrge laste suremus, mis oli pea poole suurem kui maapiirkondades. Kuid mida aeg edasi, seda paremaks muutus ka elu linnas
Tempertauuri gradient Maal on .. 100 km sügavusel ei ületa temperatur 1300 kraadi 200 km sügavusel 1600 kraadi Maa keemiline koostis: · Maa tuum omab keskmist aatomikaalu, mis on lähedane Fe aatomikaalule, või on.. · Vahevöö koosneb valdavalt Mg ja Fe oksiididest ja silikaatidest. Lisandina on Al, Ca, Na, K jt. · Klargid Maa areng varastel etappidel: · Umbes 5 miljardit aastat tagasi, hakkas tolmu ning gaaside pilv koonduma. · Suurim osa materjalist nihkus gravitatsiooniliselt süsteemi keskpuntki sunas moodustades PROTOPÄIKESE. · Ei olnud väga kuum · Hakkas sulama · Radiogeenne soojus · Gravitatsioonienergia · Katastroof- taevakeha langes Maale, Põrkumine või midagi muud.. Maa aine differensatsioon tuumaks, vahevööks ja Maa kooreks toimus ilmselt Maa arengu varastel etappidel. Vanimad kivimid Maal n avastatud vanusega 3,5 .. 3,6 (4,2) miljardit aastat. See aeg vastab
eetlased ka surid põgenedes. 14.06. 1941-l aastal toimus Balti riikide massiküüditamine, mille käigus küüditati Eestist umbes 10 000 eestlast, meeste saatus oli viibida vangilaagris ning naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberi kolhoosikpladesse, enamik eestlastest suri küüditamise käigus. Pärast küüditamist muutus massiliseks kodumaal varju otsimine. Metsa põgenenuid kutsuti metsavendadeks, kes varjasid end NKVD eest. Mehed hakkasid koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks. Nende vastu võitles Punaarmee ja hävituspataljonid. Põgenemine ja varju otsimine oli eestlastele suur valik, kes ei tahtnud alluda nõukogogude ega saksa okupatsioonile. Eestlaste saatuse määras ära MRP, millega Eesti läks Nõukogude Liidu võimu alla. Eestlastel oli valikuid, kuigi neid oli raske teha, sest tänu võõrale võimule lahutati perekonnad ning inimesed hukkusid okupatsioonide käigus
9) Närvisüsteemi evolutsioonist : Charles Darwin, kes vaatas arengut närvisüsteemini. Siis kui veel polnud närvisüst. Oli siiski reageerimine. Esmalt hakkaski tekkima närvisüsteem(ajus), teiseks tekkis keerdjas närvisüst, meritähtedel. Järgmiseks tekkis kahendik närvis Vihmaussidel. Reaktsioonid on nüüd juba tunduvalt arenenud ja tekivad refleksid ja instinktid. *Mida enam evolutsioon läks edasi, seda enam hakkas närvisüst koonduma peaossa. 10)Refleks: on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega. Instinkt : on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
poolehoid, kes nägid frankides liitlasi ariaanlust pooldavate teiste germaani hõimude vastu. Alates 6.sajandist hakkas kuningavõim Frangi riigis nõrgenema. Riigis puhkesid arvukad ning verised vennatapusõjad, mille põhjuseks oli traditsioon jagada riik pärast kuninga surma poegade vahel ära. Aeg-ajalt kujunesid riigis üksteisest suhteliselt sõltumatud piirkonnad ning võim hakkas üha rohkem koonduma kuninga kojaülematele majordoomustele. 8.saj algul aastatel 714-741 oli majordoomuseks Karl Martell, kelle ajal oli Frangi kuningate võim muutunud vaid nimeliseks ning majordoomuste amet pärandatavaks. Karl Martelli suurimaks saavutuseks oli araablaste edasitungi peatamine Euroopas. Hispaaniast Galliasse tunginud araablased purustati 732.a Poitiers` lahingus Loire`i jõe kallastel. Tema valitsemisajal pandi alus
Samuti oli ta edukas ärielus. Hella sündis 9.07.1886 Liivimaal Wagenküll nimelises külas. Juba lapsepõlves Eestis unistas Hella kirjanikuks saamisest. Murrikute perekonnas oli kõigile omane haridusejanu ja suur tegutsemistahe. Algteadmised omandas ta oma isalt, hiljem õppis Valga tütarlastekoolis ning seejärel siirdus Tartu, kus hakkas käima Puskini nimelises tütarlastekoolis. Tartus oli tal kokkupuuteid koonduma hakanud nooreestlastega, samuti ka Postimehe ringkonnaga. Seal tutvus ta Oskar ja Aino Kaldaga, kes avaldasid noorele Ella Murrikule otsustavat mõju jätkata oma õpinguid Soomes. 1904 lõpetas Ella Murrik gümnaasiumi kuldmedaliga ja kuna tol ajal Tartu ülikooli naistudengeid vastu ei võetud, siirdus ta esimese eesti naisüliõpilasena Helsingi ülikooli, kuhu sõitis koos Aino Kallasega, kes julgustas tütarlast tutvustas talle Soome kultuuri- ja poliitikategelasi.
Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Majandus võeti riigi kontrolli alla ning streikide ja tööseisakute ära hoidmiseks organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsiooni kaudu. Kuid tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata, sest majanduskasv oli fasistide võimuloleku ajal madalam kui enne ja pärast seda. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1930.aastal suurendasid nad Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932.aasta valimistel sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. 1933.aasta algul sai Hitlerist kantsler. 1933.aasta märtsis võttis natslik Riigipäev vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitlerist sai ainuvalitseja. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Riigiorganid
Väikesed saared seevastu seisavad silmitsi kõrgeima suhtelise riski kasvuga. Tööstus:Kliimamuutuste hüved ja kulud tööstuse, asustuse ja ühiskonna jaoks varieeruvad suuresti. Kõige haavatavamad tööstused, asustused ja kogukonnad asuvad rannikutel ja jõgede üleujutuste tasandikel. Riski suurendab tihe seotus kliimatundlike ressurssidega ja asumine ekstreemsete ilmastikusündmuste piirkondades.Vaesed kogukonnad võivad olla eriti haavatavad, kuna nad kalduvad koonduma suhteliselt kõrge riskiga piirkondadesse. Vaesed kogukonnad on ka piiratud toimetulekuvõimega ja nad võivad olla rohkem sõltuvuses kliimatundlikest allikatest nagu kohalik vesi ja toiduvarud. Tervis:Eeldatav kliimamuutus tõenäoliselt mõjutab miljoneid, eriti madala kohanemisvõimega inimesi alatoitumuse ning sellest põhjustatud haiguste kasvuga. Kliimamuutusel on mõju laste kasvule ja arengule. Kuumalainete, üleujutuste, tormide,
Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja, peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid
peaministriks ja mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse, 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama
Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingiaja lõpp Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigus võtsid kuningad vastu ristiusu ning sundisid alamaid sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa. Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4
põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati tööinspektorid ja tööandjaid sunniti hüvitama tööõnnetustes tekkinud kahjusid ning haigusrahasid
· Itaaliasse XIII sajandi alguses (siin loobuti kõige varem gootikast, XV sajandil); · Hispaaniasse XII sajandi II poolel ja XIII sajandi alguses; · Saksamaale XIII sajandi teisel poolel; · Eestisse ja Lätisse XIII sajandi lõpupoole. Areng Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200); · kõrggootikat (u 12001350); · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur Kõige kaunimad ehitised hakkasid koonduma linnadesse. Gootikat võib nimetada ka linnade kunstivooluks. Samas võib gootikat pidada eelkõige kiriklikuks (sakraalseks) kunstiks st tähtsamad ehitised olid kirikud. Selles stiilis ehitati samuti linnakindlustusi. Gooti arhitektuur arenes välja romaani stiilist. Gootikat iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale, mida kõrgem seda parem. Romaaniaegsed kirikud olid pimedad ja sünged, kuna müürid olid massiivsed. Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal
kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315
Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas 70-80 % ühiskonnast) * Infoühiskonnas Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika. Lahtilinnastumine e. kontraurbanisatsioon. Minnakse elama linnast välja. Linnastute e. aglomeratsioonide teke. Lähestikku paiknevad väiksemad asulad kasvavad kokku emalinnaga infrastruktuuri kaudu. Megalopoliste e. hiidlinnade teke. Suurlinnade omavaheline kokkukasvamine suuremal
annaabi.ee 
