50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
124 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BLABLA123456
Õppematerjali autor
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Demokraatia langes krii
Kahe sõja vaheline periood 1. Pinged peale Esimest maailmasõda. · I MS tulemused rahuldasid väheseid, suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud nõus Versailles' rahulepingu tulemustega ning sellega, et sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Kaotaja oli ka Venemaa, kelle eesmärk oli maailm ümber jaotada, mida ei juhtunud. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma kolooniatest ja territooriumitest. Sõja lõpuga ei lõppenud ka rahvastevaheline vaen. 2. Ülemaailmne majanduskriis · Peale sõda oli alati majandus elavnenud, I MS järel seda ei juhtunud. · Majandus ei suutnud rahuaja ringimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kuna Saksamaa pidi maksma Antandi riikidele reparatsioone. Saksamaa neid suuta ei maksnud algas hüperinflat
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Demokraatia kriis, demokraatias pettutakse. ( Loodeti ju,et demokraatlik riigikord toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, mida aga kohe ei juhtunud ) · Kommunistlik liikumine soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, ning hävitada kodanlust. · Fasistlik ja natsionaalsotsialistlik tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid,teisi rahvaid ( juute ) ning kommuniste. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord mille olulised tunnusjooned olid: 1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. ( Valimisõiguse laienemine ) 2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1. Autoritaarsed riigid - riigis on
2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim. ·Salapolitsei koondlaagrid. ·Puudus ulatuslik terror. ·Mussolini head suhted katoliku kirikuga. ·Majanduselu riigikontrolli alla. ·Intensiivne riikide propaganda. ·Majandus langus, majanduslikud raskused. 7. Natsionalistlik sotsialistlik Saksamaa, nende tegevus ·Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse,
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühisk
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe i
vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena, riigikorraldus pole diktatuur Totalitaarses riigis on riigikorraldus diktatuur. Võim koondunud ühe juhi ja tema alluvate kätte, kontroll kogu inimese elu üle. Hirmuvalitsus. Pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. Eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus Fasistlik dikatatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimene dikatatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariis rahukonverentsi tulemustes Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Lubas taastada riigis korra, ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvusluse terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada rahvuse huvidele 1922
töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid. Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei juhtunud, levisid üle Euroopa nähtused, mida võib nimetada kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnusjooned olid järgmised: uute, kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid