Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas muutus maailm XIX sajandi jooksul (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas muutus maailm XIX sajandi jooksul?
  • Kuidas nad muutsid maailma?
Kuidas muutus maailm XIX sajandi jooksul?
XIX sajand algas 1. jaanuaril 1801 ja lõppes 31. Detsembril 1900. Selle aja jooksul muutus maailmas palju. Millised muutused need siis olid ja kuidas nad muutsid maailma?
Kõige tähtsamaks ja suurimaks muuteteguriks pean tööstuslikku pööret. Käsitöölt mindi üle masinatööle, seega rajati vabrikuid, kuhu võeti tööle inimesi. Seoses sellega hakati koonduma linnadesse – algas linnade kasv. Paranes elujärg, sest arstiabi oli rohkem kättesaadavam. Jällegi, seoses palga ja maksude maksmisega hakkas raha üha rohkem tähtsust omama. Sealt algas majanduse kiirem areng. On imelik mõelda et kõik need muutused olid tingitud tööstuslikust pöördest.
XIX sajandil toimusid ka suured muutused ka transpordis ja ehituses. Nimelt loodi 1814 Inglismaal aastal esimene auruvedur . Pea kümne aasta pärast valmis esimene raudteeliin. See aitas kaasa maailmaturu tekkimisele – jällegi tekkisid uued töökohad ja linnastumine kasvas veelgi. Ehituses võeti kasutusele raudbetoon, millest ehitati uued hooned. Kogu minevik oli elatud puust majades ja tulekahju korral võis hävida terve linna või suur osa sellest, nagu juhtus Londoniga 1666 aastal. Seega tänu raudbetooni kasutusele võtu kasvas turvalisus elumajades, nii kokkuvarisemise kui ka tuleohutuse suhtes.
Samal sajandil toimus minu arvates tolle ajastu suurim sündmus – pärisorjusest vabastamine. Eestimaal toimus see 1816 aastal , Liivimaal aga kolm aastat hiljem (1819 a). Sellele mõttele tuli kuulus prantsuse väejuht Napoleon , kuna teda häiris et orjad ei saa sõjast osa võtta. Vabastamine omakorda viis massiarmeede tekkeni. Sõdu peeti üha rohkem ja need nõudsid massiliselt inimelusid! Kui Napoleon ei oleks sellist mõtet välja käinud ,siis ma arvan ,et pärisorjuse kaotamine oleks kõvasti rohkem aega võtnud.
XIX sajandil tekkis inimestel rahvustunne. Alguse sai see Martin Lutheri mõttest: ”Iga inimene peaks teadma Jumalasõna oma emakeeles”. Inimesed hakkasid rohkem raamatuid lugema kuna neid tõlgiti rohkem emakeelde. Üheks suurimaks eestlasi ühendavaks sündmuseks pean 1869 aastal toimunud laulupidu . Näiteks 1845. Aastal peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Edaspidi muutusid nad eeskujuks eestlastele ja Eesti esimesele laulupeole. Antud sündmusest alates tunnevad eestlased ennast kui ühtse rahvana!
Ka teaduses toimusid XIX sajandil muutused. 1820. Aastal jõudis taani päritolu teadlane katsete teel järeldusele, et elektrivool juhet läbides tekitab elektrivälja selle ümber. Tänu sellele avastusele suudeti hiljem konstrueerida elektrimootor. Arstiteaduses avastati vaktsiin marutaudi vastu, tuberkuloosi tekitav bakter ja leiutati röntgenaparaat. Samuti XIX sajandil leiutati veel tänapäeva elus väga tähtsaid asju – telefon, raadio, kino ja levis fotograafia. Sel ajastul elasid tõepoolest nutikad inimesed. Kõik need avastused on aidanud tänapäeval meie teadlasi ja minu arvates mõjutanud meie igapäevaelu!
XIX sajandil oli tõepoolist värvikirev ja uuendusterohke sajand. Minu arvates maailm arenes jõudsalt positiivses suunas, tõukeid oli majanduses, inimeste eludes, transpordis, ehituses ja teaduses.
XXX XI klass, 21.04.08
Kuidas muutus maailm XIX sajandi jooksul #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Crackgod Õppematerjali autor
Tegemist on esseega

Sarnased õppematerjalid

Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks:

Kategoriseerimata
Meditsiiniajaloo konspekt
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

(Omaette teema on rõugete seotus biorelvadega, sest pärast seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.) Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas veel kaks vastandlikku koolkonda: · keemiline (nn environmentalistid); · bakteoroloogiline. Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873), kes kõneles nö käärimisest (viimast käsitleti toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel teadlane nimega Jacob Henle (1809-1885), kes väitis (1840, Von den Miasmen und Kontagien), et patogeneesi organismis tekitavad mingisugused mikroskoopilised elusolendid, ilmselt taimset päritolu. Arusaamine nakkushaiguste ja põletike olemusest selgines 19. sajandi teisel poolel. Nn keemiline nakkushaiguste teooria vajus unusteusehõlma siis kui Louis Pasteur (1822- 1895) 1857. aastal tõestas mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur

Meditsiini ajalugu
Eesti uusaeg
44
docx

Eesti uusaeg

areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof ­ 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse.

Ajalugu
AJALOO KONSPEKT
20
docx

AJALOO KONSPEKT

Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajandivahetusel vallakoolis

Ajalugu
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand on allikaliste materjalide olemasolu poolest päris hea. Esimeseks oluliseks rahavstikuajaloo allikaks on kõik adramaa revisjonid. Eestimaal tuleb vaadata piirkondi erinevalt. Eestimaal oli esimene adramaa revisjon 1712. Selle eesmärgiks oli välja selgitada olukord, milles riik pärast Vene riigi koosseisu minekut oli (katk oli just lõppemas).

Ajalugu
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) ­ Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845)

Kirjandus
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

arstid...) Niisiis ­ unustame siinkohal balsameerimise, et arstikunsti arengule keskenduda. Algne, bioloogiline (empiiriline) arusaam tervisest ning haigusest võis egiptlastele saada lähedaseks selle tugeva sümboli, mida kujutas Niiluse jõgi, kaudu. Egiptuse 3 meditsiin pidas nimelt väga oluliseks ainevahetusprotsesse ­ haiguste põhjusteks peeti riknenud toitu. Viimase väljutamine omakorda muutus eesmärgiks ning Niilus oma kanalite süsteemi, perioodiliste üleujutuste jms-ga, sai organismi mudeliks. Ravimisel üritati organismist välja viia halbu olluseid, olgu siis klistiiri, oksendamise, aadrilaskmise, dieedi, rituaalsete kümbluste jms abil. Elu-olu seadmisel saab väga oluliseks hügieen. Arstiteadusega seotud jumalateks olid Thot ja Isis. Thoti on kujutatud iibise peaga ­ iibisest uskusid egiptlased, et see lind ise endale klistiiri teeb

Meditsiini ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise

Sotsiaalteadused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun