aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika VOKAALLÜÜRIKAD · 18. saj luuletustele instrumentaalsaatega soololaulud · 19. sai Romanss kunstipärane saade, meeleolu kurbus, lahusolek, mõjtas vene rahvalaul, mustlas-, · Lõid kõik heliloojad, tuntumad Aleksander Aljajev, Aleksander Varlamor, Aleksander Gurilov
14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud, mungad, sarvekandjaist abielumehed, truudusetud naised; pilgatakse rumalust, ahnust, võltsvagadust jpm -Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine. -Allegooria- mõistukõne; proosa- või värsslugu, milles on kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. 15.Kuidas nimetatakse varaseimat keskaegset draamat? - Varasemat keskaegset draamat nimetatakse liturgiliseks. 16.Nimeta keskaegse draama tähtsamad žanrid. - Müsteerium– alates 14. sajandist vaimulikud näidendid, mida etendati
Keegi ei üritanudki temalt midagi saada,sest ta hoidis kõik endale. 20-aastat oli preestril eesel,kes suri vanadusse,ning ta maeti surnuaeda,mitte ei viidud nülgijale. Tema juures oli ükskord suur seltskond,kes rääkisid omavahel jutte, mis on preestri kohta kuulnud. 4.Svangi mõiste ja iseloomulikud jooned. Millest räägib svank "Papp Amis"? Vastus:Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud svank. Svankid põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid,kelle inimliku rumaluse,ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse.Kuulsaim svank on 13.sajandi rändlauliku Strickeri "Papp Amis". Papp esitleb end kuntnikuna, lubades Prantsuse kuningale, et teeb sellise "imemaali" , mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis, ei julge ei kuningas ega õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. 5."Rebaseromaan" iseloomustus
kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp, püänt;napp keelekasutus;sissejuhatuses tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 6.Friedebert Tuglase tähtsus novelli kirjanik;Eesti Kirjanike Liidu asutaja;kirjandusajakirja Looming asutaja;tuntum iseõppija;kirjeldab loodust peenelt; sõnadega maarija;toonud eesti keelde uusi värvinimetusi 7.August Gailiti tegevus ja looming omapärane stiil;osales vabadussõjas;sädelev novellimeister;
osariigi uudismaa-farmerite ja kauboide elust. Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid: 1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse. 2) muusika ehk helikunst hetkel moesolevas muusikastiilis ja helikeeles. Kujunemise ajal oli selleks sving (jazz), hiljem pop- ja rockmuusika. 3) tants ja lavaline liikumine, mille loob koreo-graaf. 4) draama kõnedialoogid ja näitlemine 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus, kostüümid) Koostisosad: 1
OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod,
Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta
Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr. Anderseni muinasjutus ,,Kuninga uued rõivad". Keskaja kirjanduse iseloomulikumaks jooneks oli allegooria üteldi välja oma arvamus selle maailma vägevate kohta. Allegooria on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil. "Rebaseromaan" - 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude
,,Meelespea," ,,Kutse" Palju loodusteemalisi laule, nt "Rabamaastik," "Külm," "Päike vajus pärnapuule" Koorisüit(teos, milles on mitme erineva karakteriga osad) ,,Kuidas kalamehed elavad", sealt laul ,,Laine tõuseb, laine vaob" Väga tekstitundlik, valib, kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailide peale. Nt Juhan Liiv, Kersti Merilaas, Juhan Smuul. Ooperitest tuntuim on ,,Tormide rand". Lisaks: ,,Püha järv," ,,Tule ristsed". Koomilised ooperid nt ,,Käsikäes" ja ,,Kosilased Mulgimaalt".
Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916) Tegutses nii organisti, dirigendi, piansiti kui ka kompositsiooniprofessorina Tema looming on olnud teenäitajaks nii Arthur Honeggerile kui ka Paul Hindemithile Võitis tunnustust orelimuusikaga Kirjutas mitteprogrammilist muusikat MK Richard Strauss Don Juan Anton Bruckner
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Libreto ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. 17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks.
Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased
Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniaseade, mis lähtus ülekirjutatud bassihäälest. Da capa aaria: aaria, mis koosneb kolmest lõigust (ABA vorm). Suuremates vokaalteostes väljendab aaria mingi muutumatut tundeseisundit ja kui teoses on tegevustik, siis aaria ajal see seiskub. Retsitatiiv: kõnelähedane laul Ooper: kunstiline kavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised. Opera buffa: koomiline ooper. Opera seria: tõsine ooper Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solitidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega Passioon: Jeesuse kannatuslugu. Oratooriumi tähtsaim alaliik. Kantaat: mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. Koosnes:
Tuntumad autorid: · William Shakespeare "Romeo ja Julia" "Hamlet" "Kuningas Lear" · Johann Wolfgang Goethe "Faust" · August Kitzberg "Libahunt" Komöödia koomilise sisuga näidend. Põhijooned arenesid välja juba 5.-4. sajandil eKr. Antiik-Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. · Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). · Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke. Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: · Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" · Eduard Vilde "Pisuhänd"
nõrgemad 6. Millised olid keskaegse linna 2 põhiprobleemi? *linnad olid ebasanitaarsed(väljaheited ja jäätmed tänavatel)- soodustas haiguste(nt taudi) levikut *loomulik iive oli negatiivne, kuna linnades abielluti suhteliselt hilises eas 7. Millised olid tähtsamad pidustused linlaste jaoks? *vastlakarneval- tähistati varakevadise paastu algust *müsteeriumid- koomilised etendused, mida etendati nt turuplatsidel, kirikutes 8. Millised olid linnakirjanduse põhilised teemad? Millised on tuntumad teosed? Pilastati inimtüüpe, eri ühiskonnakihte ja elukutsete esindajaid; ,,Rebaseromaan'' 9. Millised olid keskaegse kaubanduse riskid? 10. Mis oli Hansa Liit, milliseid kaupu veeti idast läände, milliseid läänest itta? Hansa liit oli kaubalinnade liit; idast läände viidi karusnahku, mett ja vaha; läänest itta
Tuntumad autorid: · William Shakespeare "Romeo ja Julia" "Hamlet" "Kuningas Lear" · Johann Wolfgang Goethe "Faust" · August Kitzberg "Libahunt" Komöödia koomilise sisuga näidend. Põhijooned arenesid välja juba 5.-4. sajandil eKr. Antiik-Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd"
Etendused toimusid mitte valmiskirjutatud näidendi põhjal, vaid kindlaksmääratud stsenaariumi järgi. Teksti improviseeriti etteantud teema piires, kasutades selleks tekste nii klassikalistest näidenditest kui ka rahvajuttudest. Näitleja pidi oskama kasutada kõikvõimalikke oma maskile kohaseid repliike, fraase, monolooge, zeste, koomilisi episoode. Esimest korda astus lavale naine. · Maskid jagunesid kolme rühma: noored armastajad, koomilised vanamehed ja teenrid ehk zannid. Tavaliselt mängis näitleja kogu elu üht osa; ta õppis selle maski eripära peensusteni tundma ja arendas oma näitlejatehnikat pidevalt. Oskused anti edasi õpetajalt õpilasele jäljendamise teel. Igal maskil oli oma kindel kostüüm, väljakujunenud näitlejavõtted ja kõnelaad. Noored armastajad olid küll süzeelises mõttes peategelased, aga laval jäid tavaliselt tahaplaanile. Tähtsam oli tegelaste
võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata – kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla – küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada.
kangelastele ja valitsejatele Skaldid islandi kutselised laulikud Trubaduur Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik Truväär Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulik Minnesinger Saksamaa rüütlilaulik Fablioos Prantsusmaa rahva seas ülipopulaarne lühike värssjutustus, mis oli loodud rahva lõbustamiseks. Sisuks argielu sündmused. Elurõõmus, naljakas. Kasutatati vanasõnu ja kõnekäände. Lõppes püandiga. Svank sarnane fabliooga, ainult Saksamaal. Tegelased koomilised tüübid, sotsiaalse suunitlusega. Skolaarikud,kleerikud üliõpilased, nn vabad mõtlejad, hetke nautijad Vagandid vabad mõtlejad, kes kirjutasid oma luulet
· Romanss armsama sõtta või merele saatnud neiu kabelaul 12. Linnakirjandus tekkis 13. sajandil. Väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve. Kirjutasid peamiselt kirjanikud, kuid ka tavakodanikud. Mõned zanrid: · Fabiloo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsialse suunitlusega lõhike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja
Näitekirjanduse esimeseks võrseks oli liturgiline traama. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal ja osatäitjad olid vaimukad. Liturgilise dramakõrval hakkas arenema ka ilmalikdraamakirjandus. 12-13 sajandi müsteeriumides esinesid juba tavalised linnakodanikud. Näiteks müsteerium kujutas endas Aadama mängu, Kaini ja Aabeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Seda teost iseloomustad dialog ja huvitavad koomilised karakterid. Teine näidendi liik miraakel arenas eriti Prantsusmaal. Allikaks oli siin legendid jumalaema ja pühakute imetegudest. Miraakleid esitatti turuplatsidel, maalilistes kostüümidse ja ja rohke butafooriga. Pärast varasel keskajal populaarseks saanud narripühade keelustamsi 15. sajandil jätkasid nende traditsioone teiste üritustega. Frass oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenev 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks
ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste erinevaid tundeid samaaegselt väljendavaid ansambleid. ,,Figaro pulma" kirjanduslikuks aluseks on prantsuse kirjaniku Beaumarchais`(bomarsee) ühiskonnakriitiline näidend. Sündmused leiavad aset krahv Almaviva õukonnas ühe ööpäeva
lõpuks Carmeni tappa. Ka peale seda keeldub Carmen Jose juurde tagasi minemast ja Jose tapabki ta. Carmeni tegelaskujus kajastub protest väikekodanliku silmakirjaliku moraali vastu ja võitlus inimeste tunnete vabaduse eest. See ongi andnud Carmeni kujule vabadust ja vabadusjanu üldistava tähenduse. "Carmenist" on aja jooksul leitud paljutki ootamatut ja ebatraditsioonilist: aariate asemel olid elavad stseenid ja laulud, tõsised ja lõbusad, traagilised ja koomilised stseenid põimusid omavahel, muusika oli lähedane hispaania rahvamuusikale, kõlas isegi ehtsaid rahvaviise. Kõik see oli tollel ajal traagilise sisuga ooperis uudne. Tänapäevani on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid maailmas läbi aegade.Selle katkendeid võib kuulda tihti raadios, filmides või kontserdisaalides Kasutatud kirjandus: 1. http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/bizet.html 2. http://www.mfiles.co.uk/composers/Georges-Bizet.htm 3. http://www
mitte panna, kuna need sisaldavad transrasvu, mis on suuremas koguses laste tervisele kahjulikud. Mõne päeva pärast oli ajakirjandus pulvil artiklitest, kus väieti, et Evelin Ilves ründab Kalevi kommitehast ja selle töötajaid. Ka pool aastat hiljem ei ole sumin proua Ilvese ümbert suubunud. Naeruvääristatakse nii tema korpulentset keha, riietumisstiili kui ka tulist huvi spordi ning toitumise vastu. Meedia puhub intrigeerivad ja koomilised teemad üles, jättes samal ajal tõsisemad probleemid nagu laste rasvumine ning vähene spordiharrastus tahaplaanile. Mille kohta meeldib inimestele kõige enam lugeda? Aga muidugi skandaalide. Ning meedia pakub lugejale seda, mida lugeja kuulda tahab. Seda on eriti hästi näha tänapäeva ,,online" ajakirjades, kus iga klikk maksab. Kui varem oli inimestel üldjuhul ajaleht koju tellitud, siis käesoleval ajal loevad paljud ajalehti vaid internetis, kus leht
"Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega. Kuid "Suves" ei suutnud Luts saavutada "Kevade" kunstilist taset; pinnalisust ning mõttelist vaesust korvavad küll oskuslik situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika rakendamine. "Suves " omandab Kiir kandvama osa ja satub karikatuursesse valgusesse. "Kapsapää" esietendus 1912 tõi Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. Teoses kujutatud koomilised situatsioonid heidavad valgust peremehe ja popsi vahekordadele külas, miljöö ja elupildid on ehtsad ning tüpiseeriva üldistusjõuga. Humoristlik-vestelist suunda jätkas Luts pool-anekdootlikes ühevaatuselistes naljamängudes "Ärimehed"(1913), "Pärijad"(1913), kus olustikul ja faabulal on etendada põhiline osa. 20-ndail ja 30-ndail aastatel olid Lutsu jutustuste põhitemaatikaks väikekodanlus ja linnaelu pahed, variatsioonid elu vaeslastest, taustaks aguli varjuküljed
Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode stiil on jõuline ja keel mahlakas, värvikust lisavad rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud švank, mis põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid. Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada ka allegoorilisust. Allegooriat ehk abstraktse mõiste piltliku kujutamist võib leida „Rebaseromaanis“ samuti ka „Roosiromaanis“. Keskaja kirjandus on kui ajastu peegeldaja, kuna selle aegne kirjandus kirjeldab kõike seda, mis keskajal toimus. Teosed justkui peegeldavad ajastu õhkkonda.
täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu kirjutada, lubades talle kopsakat vaevatasu. Tiit Piibeleht Sandri koolivend
6 sekstett 7 septett 8 oktett 9 nonett 5. HÄÄLELIIGID Naised: Sopran - kõrge naishääl, lüüriline Koloratuursopran eriti kõrge naishääl, kes on võimeline väga kiiresti ja kergelt laulma keerulisi, tehnilisi käike Metsosopran keskmise kõrgusega naishääl, karakteriga naise roll Alt madal naise või poisi hääl, ooperis pole Mehed: Tenor kõrge meeshääl Bariton keskmine meeshääl, koomilised rollid Bass madal meeshääl, aeglase ja väärika muusika esindaja 6. OOPER, BALLET, MUUSIKAL, OPERETT Sarnasused: Ooper ja ballett mõlemas on avamäng, vaatused, pildid. Muusikal ja operett kasutatakse lavakõnet Erinevused: Ooper Lavateos solistidele, koorile ja orkestrile. Koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi
Bizet suri südameataki tagajärjel 1875.a suvel. LOOMING. Bizet on kirjutanud muusikat mitmes zanris(orkestriteosed, klaverimuusika, laulud), kuid tema pärusmaaks sai siiski ooper(ligi 30). Kahjuks ei olnud ooperid tema eluajal kuigi edukad. Tema eeskujudeks olid tol ajal populaarsed Prantsuse ooperiloojad C. Gounod, Leo Delibes, C. Saint-Saens, J.Massenet,kuid nende teosed olid lüürilisemad või siis koomilised. Bizet muusika kandis endas küll Prantsuse ooperi traditsioone, kuid oli mõjutatud ka Itaalia ja Saksa eeskujudest, eriti Verdist ja Wagnerist, olles seega jõulisem ja realistlikum, kui tollasele ooperipublikule vastuvõetav oli. Bizet jäi terve elu otsijaks, muutis tihti oma otsingusuundi ning oli võrdlemisi ebakindel natuur ja väga tundlik kriitika suhtes. Suurimaks saavutuseks Bizet loomingus on ,, Carmen",( algselt mõeldud ooperina,kuid võeti dialoogid
6)Commedia dell' arte. Iseloomulikud jooned on kindlad tegelaskujud, tavaliselt ka enmvähem samasugune süzee. Välja kasvanud rahvuslikust laadapalaganist, kevadistest karnevalidest kõrgetasemeline teatrivorm. Sisaldab bufonaadi, tantsu, muusikat, pantomiimi, akrobaatikat, näitlejate soolonumbreid. Nimetatakse ka maskikomöödiaks, süzeekomöödiaks, itaalia komöödiaks. Põhitegelased: maskid tegelaskujud kolmes rühmas: 1)teenrid 2) koomilised vanamehed kahte tüüpi. ¤ tüüp Brighella(nutikas, intriigimeister) ¤ tüüp 2, nt Truffaldino, Pulcinella, Arlecchino(lihtsameelne, kohmakas) 3) armastajapaarid. Igal ühel välja kujunenud kindel kostüüm, kõnelaad ja näitlejavõtted. Veel tegelasi: Dottore(doktor), teenijannad, zannid, koomilise vanamehed, Il Capitam Spaventa(Kapten Hirm), Tartaglia. 7)Reformatsioon ja Martin Luther
Süzeed olid enamasti ajaloost pärit, aga ka antiikmütoloogiast ja rüütlilugudest. Oopereid kirjutati tellimustöödena. 19 sajandil paistsid silma Itaalia ooper igaks hooajaks moodustati uus trupp, eesmärgiks oli panna publik ooperit kuulama ja jälgima. Kujunevad välja peategelaste paarid, kus naispeaosatäitja pidi olema süütu, õrn ja noor neiu. Häälelt oli ta sopran, meespaariline tenor. Tekkis tenorikultus. Enamasti tegutsesid Itaalia teatrid õukondade juures. Olid koomilised ooperid, tõsised ooperid ja pooltõsised ooperid, mille lõpp oli alati õnnelik. Prantsuse ooper tekkis lüüriline ooper ehk muusikaline draama. Prantsusmaal oli kasutada parim lavatehnika. Saksa ooper Richard Wagner. Vene ooper psühholoogilised ooperid süzeed vene eluolust.
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Itaalia ooperis kujunes välja kaks suunda
Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikal...
Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest. Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate sektorite juhatajad jne, kes andsid põhilise marksistlik-leninliku filosoofia alase trükitoodangu või olid selle vastutavad toimetajad. Koomilise kategooriat ennast defineeriti kui ,,olukorda, kuhu satuvad huumorimeeleta ülemused".5 1 Naer totalitaase filosoofia vastu. Leonid Stolovits. Akadeemia 21
"Rebaseromaan" - loomaeepos, mille kirjutamisest võttis osa mitukümmend autorit, kes andsid oma panuse. Selles esineb nii huumorit kui satiiri. 10. Keskaja draama – algus, žanrid; teater - 10-11 sajand kujunes välja liturgiline draama. Piibliteksti esitati lauldes ja kasutati dekoratsioone. Näitlejad olid vaimulikud. 12-13 sajandil tekkisid müsteeriumid, kus näidentites mängisid juba linnakodanikud. Tõsisemate žanrite kõrvale arenesid välja ka koomilised näidendid. 11. Renessanss – mõiste, aeg, olemus - Renessanss (taassünd ) tähendab Euroopas üleminekut keskajast uusaega, vabanemist kiriku võimu alt. Algas u 14.saj lõpul ja kestis 16.saj lõpuni. 12.Petrarca, sonett. "Laulude raamat" - Petrarca on renessanssi algusaja poeet, kes tundis huvi antiikkultuuri vastu. Sonett oli pärast antiikaega esimene luuležanr, mida esitati muusikalise saateta. Soneti esitajal peab olema kõlav ja selge hääl. Soneti viimane värss sisaldab puänti
maade ooperiteatrites ning nad vaimustavad publikut neis peituvate eetiliste probleemide sügavuse, humanismi ning oma tänapäevaliku kõlaga. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt
Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu). Fablioo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest, lõpus on loomoraal Svank põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid ,,rebaseromaan" paarisaja aasta jooksul kogutud lood ,,roosiromaan" mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Tegelased inimlikud omadused Skolaarikud kooliga seotud inimesed, esimesed linnakirjanikud Vagandid antiikluule motiivide taastajad (laulsid veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest) Gaudeamus üliõpilaslaul Francois Villon (u. 1431 u. 1465) Keskaja suurim poeet, moodsa prantsuse luule eelkäija
Viiulivirtuoos. 19. sajandi orkestrižanrid, programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', 'Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum', 'Reekviem' Ooper 19. sajandil (Itaalia) Gioacchino Rossini – Kirjutas oopereid (suurimad kordaminekud koomilised ooperid). Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline
-lk 101 , -Veneetsiast ooperikeskus (toretsev, rikkam) -1637 avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano (seni toimusid ooperid aadlipaleedes) -veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive, kergelt haaratava meloodiaga aariaid + virtuoossed kaunistused. -suurejoonelised dekoratsioonid, lavaefektid -võimsad lahingustseenid, laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvel lavale laskuvad jumalad jm. -tõsistes ooperites koomilised tegelased ja stseenid -Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris
Paljudel puhkudel ei puudu neilgi maagiline mõte. Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Allikas 1 Maagilist algupära võib ka leida imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Allikas 1 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG. Loomanimeliste tantsude kohta on ka enim alust arvata, et need võisid algselt omada rituaalset tähendust, mille nad küll 19.sajandiks olid kaotanud ja muutunud naljategemiseks. Sama võib öelda ka mitmesuguseid töid jäljendavate tantsude kohta
patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see realistlikum lähenemine lühi zanritesse-naljanitesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt. Fiblioo - Prantsusmaal, rahva lõbustamiseks loodud lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Elurõõmus, stiilne, jõuline, mahalakas. Svank - Saksamaal. Fiblooga sarnane ja sellest mõjutatud. Põhineb rahvapärimustel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Kuulsaim svank Strickeri " Papp Amis". Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks on allegoorlisus (mõistukeelsus, sümbolism). Esindavad "Reinuvader rebase seiklused". Loomeepos jutustab allegoorlises vormis kavalast rebasest kelle pärast kannatavad kõik loomad. Ta röövib, tüssab, petab, vägistab. Seal jutustuses võib lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused. "Rebaseromaan" on olnud hiljem
Uued kandumine ja parkide suuremad mastaabid. Vanade kõverjoonelised kompositsioonid, vähe. Parterid värvilised sordid. Loodusteadused Prantsusmaale vallikraavide eelkindlustuste ornamendid (vt araablased) liivakatted. arenevad. kasutamine kompositsiooni osadena, aia piireteks või veekogudeks. Saksamaa, Austria, Eeskujud ja aednikud Itaaliast. Koomilised motiivid, idamaiseid Hekklabürindid eksitamiseks, Sama. Holland eeskujusid metallist linnud- pügatud loomamotiivid loomad, üllatus-purskkaevud. hekkskulptuurid. Barokk 16.-18. saj: Suurejoonelisem Prantsusmaal. Louis Palee kõrgemal astangul, ansambli Vormiaktiivsus, lilli vähe. Sama.
3nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. Pikad diagonaalid inimestest. Tegi ka portreesi. Rubens oli haritud inimene ning reisis palju. Tal oli palju õpilasi. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tselluliit saavutatigi. Tema õpilane oli ka A. van Dyck. Van Dyckil olid olulisemad paraadportreed. Sellisel pildil pidi inimene olema suursugune, meeldiv ja täiuslik. Flaamlased tegid pilte ka lihtrahvast. Tegijad olid lihtrahva joonistamisel A.Brouwer (koomilised pildid tal.rahv. pidudest) ja J.Jordaenss (liialdatud ja robustsed pildid talup.-st) Hispaania. Diego Velazques. Ta oli Hisp. õukonna kunstnik. Maalis väga realistlikult ja sellepärast said paljud ta pildid suure kriitika osaliseks. N: "Sevilla veemüüja". Ta ei joonistanud hoolega igat karva välja, vaid oluline oli tabada inimese iseloomu. Püüti anda edasi liikuvust ja dünaamilisust. Teine selle aja tegija oli B.E.Murillo. Ta joonist. palju relig.sisuga pilte, oluline oli liikuvus
inimestest, kes soovisid kuulata tema seisukohti kunstist ning lugusid tema noorusajast. 1829. aastaks oli Rossini kirjutanud 38 ooperit, ta oli oma karjääri lõpetamas. Gioachino Rossini suri novembris 1868, olles 76-aastane. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule. Itaalia valitsuse nõudmisel maeti tema säilmed ümber Santa Croce basiilikasse. 6 KOKKUVÕTE Rossini ooperid on rõõmsad, koomilised, alati teravmeelsete karakterite ja imetlusväärse muusikaga. Rossini ooperid on väga mängulised, kuid nendes on ka palju irooniat ja kerget sarkastilisust, ta ei võta ühtki asja üksüheselt, surmtõsiselt. Rossini armastab groteskseid situatsioone. Ta kirjutas ja õukonna tellimusel, aga tema muusika läks hinge rahvale. Tema muusika õpetab meile muusikalise nalja võimalikkust ja paneb lauljad raske valiku ette, sest Rossini laulja peab olema ka hea näitleja, mitte ainult laulja.
ka järgnevate sajandite heliloojate loomingusse. 17. sajandi lõpul tekib Itaalias Napoli ooperi koolkond. Valitses keskpaigani enamuses Euroopa linnades. Kaunis hääl, laul- Bell canto ideaaliks. Napoli koolkonnas olid suure tähelepanu all naisosatäitjad- primadonnad ja meesosatäitjad primaunod. Lavalist tegevust peaaegu ei olnud. Tähtsad olid rikkalikud efektid ja kostüümid. Tõsise ooperi kõrval opera Seria. Koomilised ooperid- opera duffo. Intermeedium- lavastati ooperiga seotud naljanumber. Helilooja Scarlatti kirjutas üle 114 ooperi ja üle 800 kammerkantaadi. Barokkajastu vokaalmuusika jaguneb kolmeks: 1. kirikumuusika. Kontsertstiili tulek 16.-17. sajandi vahetusel päädis sellega, et Monteverdilt ilmub esimene tõsiselt võetav vaimulike laulude kogumik ,,Maarja vespel" (1610). Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester
paastu algust tähistav vastlakarneval. Siis püüti võimalikult palju süüa, ei koguda rammu 40-päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gild või tsunft osles karnevalil tavaliselt omaette üksusena, gildi- või tsunftivanemate juhatusel.kuna paastu ajal oli suguelu keelatud, siis olid vastlad ülemeelikud selleski vallas: rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veerevatel vankritel. Osal näitemängudel oli ka sügavam usuline taust. Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli tekste illustreerivaid pantomiime. Aja jooksul kasvasid etendused sedavõrd, et neid hakati mängima kirikuesistel platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kaotamata siiski lõplikult seost pühakirjaga.
OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod,
Süit- Mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Sonaat- Sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile. 4-osaline. Võib olla erandeid viiuli samalaadsete vormide puhul, kus on klaverisaade. Oratoorium- Vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. Näiteks Haydni ,,Tobia tagasitulek", Mozarti ,,Kahetsev Taavet" ja Beethoveni ,, Kristus õlimäel" Opera buffa Koomilise sisuga ooper, koomilised tegelased. Tegelased on madalast seisusest, käitumine ja lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Aristokraatlikule ooperile vastanduv mängulaad. Ilmalikud ja reaalsed teemad. Näiteks Giovanni Battista Pengolesi ,,Teenia-käskijanna". Opera seria- Valitses 18. sajandi alguses Euroopas. Itaalia tõsine ooper. Zanri väljapaistvaim helilooja Händel. Näide Gay ja Pepuschi ,,Kerjuse ooper", mis pani aluse inglise laulumängule.
Shakespeare`i draama ,,Torn" selgelt tuntavaid mõjutusi. Murdoch kirjutab intelligentsist intelligentsile, huvitudes eelkõige eetika ja esteetika probleemidest, mida ta lahkab professionaalse filosoofi tasemel.Kirjaniku produktiivsus on hämmastav: tema 21., autobiograafia sugemetega romaan pealkirjaga ,,Filosoofia õpilane" ilmus 1983. a. Murdochi arvukaid teoseid on nimetatud psühholoogilisteks detektiivromaanideks, milles omavahel mänglevalt põimuvad koomilised, kummalised ja hirmsad sündmused, moodustatdes ühtse sümboolse struktuuriterviku. Murdochi teoste tegelaskond kuulub enamuses varaka keskklassi ja intellektuaalide kilda. Et kirjanik on ühtlasi filosoof, peegelduvad tema filosoofilised vaated ning nende muutumine ka tema loomingus. 50. aastate teostes on enim tajutav varase J. P. Startre`i mõju. Murdoch on kirjutanud ka traktaadi ,,Sartre romantikust ratsionalist". 60. aastail, mil Murdoch lõi oma
Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks. Mees palub Tiidul raamatu kirjutada, lubades talle kopsakat vaevatasu. Piibeleht
annaabi.ee 
