100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisukiizumiisu
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5. 4. saj enne kri
saj- 18. saj I pool) Euroopa poliitiline elu oli rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia., õukonna elulaad nõudis palju raha. Barokk- kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barroco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Kujunes välja profesionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks
Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli
loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti) ja figuuriõpetus Euroopa muusika on arened ikka tuge otsinud muusikaväistelt aladelt, aga seda eriti barokis, sidudes enanst tugevasti retoorikaga. Muusikas kasutatajse juba varasemalt piltilkest ja afektidest inspireeritud motiive. Tekstist lähtuvad motiivid saavad kompostisiooni aluseks. Otseside sõna ja heli vahel barokis, 17.saj algul näeme selle olulsit ümberväärtustamist Baroki esteetikale on tüüpiline kasutada musikalis-retoorilisi figuure kuulaja suunatud mõjutamiseks. Figuuride otsene eesmärk on teha nähtavaks afekt, teksti mõttesisu, sõnade kogu tähendus. Teoreetilisites töödes on kõnealust kompsositsioonisüsteemi kirjeldanud põhiliselt sakslased, 3 kasutati seda kõikjal(mujal ilmselt suuline õpetus).
Scarlatti, Händel, Bach. Ilmalik laul Saksamaal tekib monoodilise stiili tulekuga generaalbassi saatega ilmalik laul, millest areneb klassitsismi ja romantismi klaverisaatega soololaul. Ka mitmehäälne generaalbassiga ilmalik laul, tihti instrumentaalsete ritornellidega stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella. Meistrid: Schein ,Albert,Krieger. Lk.11 5.Instrumentaalmuusika baroki ajal. a)Muusika soolopillilise ricercar, cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat. b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera, sonata da chiesa(trisonaat).Concerto grocco, soolokontsert. Auturid:Frescobaldi, Buxtehude, Froberger, Coupern, Rameau, Telemann, Bech, Händel, Corelli, Domenico Scarrlatti. Instr. m. hoogustus . 17.asj., eesotsas itaalased. Viiuli võidukäik. Orelimuusika- vokaalpalade töötlused, esimesed iseseisvad orelipalad Veneetsia, saksa, inglise, heliloojetelt
mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades
17. sajandi keskpaiku oli ooper juba leidnud kindla koha muude kunstiliikide hulgas. Tema õitseng sai alguse Veneetsias. Piisab, kui öelda, et sajandi lõpul oli tolles150 tuhande elanikuga linnas 16 ooperiteatrit. Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muus.line jutustus, lauludraama, muus.line draama, draama muus.ga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muus.ga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muus.teos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuus. poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuus. intonatsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid