Muusikaajalugu (0)

Barokiajastu heliloojad : Johann Sebastian Bach , Georg Friedrich Händel.
Viini klassikud: Franz Joseph Haydn , Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven .
Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett .
Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad , ning ühise bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved.
Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo ). Sonaaditsüklid: kolme osalised.
Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles.
Missa : katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia (jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma.
Neuma : neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid.
Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud , kes panid kirja esimesed laulud.
Menestrel e. žonglöör: alamast seisusest rändmuusikud.
Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi.
Motett : kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust.
Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal
Madalmaade koolkond: tänane Belgia, Holland, Luksenburg ja Kirde-Prantsusmaa. Määras ligi kahe sajandi vältel kogu
Lääne-Euroopa muusikastiili. Pani aluse harmoonisüsteemi kujunemisele.
Spinett e. virginaal: pisike klavessiin, kandiline kastike, enamasti jalgateta, seepärast pandi ta tavaliselt ka laua peale.
Tšembalo- klavessiin, klaveri eelkäija. Pinisev kõla, mis kustub kiiresti.
Viola da gamba: mängiti põlvedel või põlvede vahel.Viola da braccio-pill toetus õlavarrele. Poogenpillid.
Polüfoonia: kõik hääled võrdsed ja iseseisvad
Monoodia :ühehäälne meloodia , millega käib tavaliselt kaasa ka harmooniasaade.
Bassia continuo e. generaalbass- ( katkematu bass ). Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniaseade, mis lähtus ülekirjutatud bassihäälest.
Da capa aaria : aaria, mis koosneb kolmest lõigust (ABA vorm). Suuremates vokaalteostes väljendab aaria mingi muutumatut tundeseisundit ja kui teoses on tegevustik, siis aaria ajal see seiskub.
Retsitatiiv: kõnelähedane laul
Ooper : kunstiline kavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst , tants, muusika . Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised.
Opera buffa: koomiline ooper. Opera seria: tõsine ooper
Oratoorium - ulatuslik kontsertteos solitidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega
Passioon: Jeesuse kannatuslugu. Oratooriumi tähtsaim alaliik .
Kantaat: mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. Koosnes: retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väiksese ooperistseeniga.
Vonverto grosso : üks kontserdi erivorm , kus suurem grupp ühineb väiksemaks lõiguti, teda kõlaliselt täiendades.