Pisuhänd E. Vilde (0)

E.  Vilde  ”Pisuhänd”  
 
1. Näidend kajastab 1920. aastate elu. Kirjelda tolleaegset 
kultuuri- ja kirjanduselu. Too välja ka probleemid. 
Pere vanem tütar  Matilda  nõuab oma mehelt, kirjanikukuulsust ja  õhutab  teda kirjandusvõistlusest osa 
võtma, kuna Sander enne abiel umist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Ti dule saabki Sander 
romaani eest aasta kirjandusauhinna. 
Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti 
jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha 
ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 
2. Analüüsi  Sandri  ja Matilda suhteid. Too näiteid. 
Matilda on rahulolev vaid si s, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga 
väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta  Sandrit  raamatut kirjutama, et 
nende  osaliseks  saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise 
tal aalune. Si s kui Matilda käskis oma mehele kirjutada raamatut, si s Matilda ütles, et ta ostis oma 
mehe raha eest. See näitab tema  suhtumist  mehesse. 
Mingil määral sarnaneb naine oma  isale  – tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi 
üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma  noorema  õe, Lauraga. 
 
3.  Ärimees  Westmann- äri suurus, tarkus, positsioon 
ühiskonnas. Võrdle tänapäevaga. 
Vestman  on tark, elukogenud, haritud ja kri tiline ning väga enesekindel ärimees, kes on  harjunud  
saama kõik, mida ta tahab. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta li gub paremate tehingute 
suunas. On suutnud elus läbi lüüa – nagu ta ise öelda  armastab , on ta „Vestman Vestmani uulitsast”. 
Tark ja  Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. 
Äri suurust näitab tema äritegevus Peterburis ehk tema äri laienes.  
Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kri tiline. 
 
Tänapäeval inimesed on samasugused. inimesed tahavad palju võimu ning  arvavad , et see on tähtis. 
Ka tänapäeval on sel iseid ameteid mida peetakse naisetööks jne. Näiteks juuksur või lapsehoidja.  
 
4. Ärimees  Piibeleht - kuidas temast ärimees sai, motiivid, 
tegutsemine. Võrdle tänapäevaga. 
Ti t Pi beleht – mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud, lööb läbi oma 
kavalusega, tehes silmad ette ni  Sanderile kui vanale Vestmanile endale.  
Ti t oli kõik teised ülekavaldanud, saades omale Vestmani tahetud maad ning lisaks veel  palus  Ti t 
Vestmanni noorema tütre Laura kätt.   
Ta teab, et Vestmann ei taha perekonda veel üht kirjanikku. Ti t otsustab kasutada kunagi koolivenna 
antud lahkeid lubadusi abiks ol a ning esitab oma soovid Sandrile. Sander keeldub, kuid nutikas 
Pi beleht  on õppinud  kasutama  ärimaailma võtteid.  
Väljapressimise ja ärimahhinatsioonidega jõuab ta oma  eesmärgini  - kosib Laura, Pi beleht  laseb  
Sandril endale krundi osta Vestmani  rahaga  ning vana Vestmann kuulutab ta rõõmuga väimeheks ja 
pärijaks.   
 
Kahjuks, aga ka tänapäeval on sel iseid inimesi​ –​ väljapressijaid, mahhinaatoreid ja kavalaid.  
 
5. Luuletaja Sander. Too näiteid. 
Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. 
Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid  plaane  ning 
võimalusi oma kavatuste täidevi miseks. 
Sander on libekeelne ning armastab luisata – kõike seda oma eesmärkide el uvi miseks. 
Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes 
on  noormees  ettevaatlik ning üritab  pruudi  isale igal võimalusel meelejärele ol a – küsimärgi al  on ju 
tema rahaline kindlustatus.  
Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised.  Matilde  sunnib oma meest raamatut 
kirjutama ning alandliku kodulooma  kombel  näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide vi a. Matilde 
on huvitatud avalikust heakski dust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada.