Ülevaade Gustav Ernesaksa eluloost ja loomingust (0)

Gustav Ernesaks 
(12. detsember 1908 Perila Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja  koorijuht , pedagoog, ühiskonnategelane, muusikakirjanik, laulutaat . Laulupidude traditsiooni väärtustamine, üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatriooni aastatel.
Lõpetas TallinnaKonservatooriumi  1931 .aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna.
Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele . 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor . Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas , Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja.
Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige.
Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993
Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 300 ringis , üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Lisaks on kirjutanud ka soolo - ja lastelaule ja ka muusikalisi lavateoseid ehk oopereid. Lastelaulude kogumikud: „Lõoke,“ „Ööbik,“ „Pääsuke“. Tuntuimad laulud on „Rongisõit“ ja „Kati karu“. „Kolm kihulast“
Kõla ideaal on enamasti romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Koori ideaal on oreli lähedane.
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad  koorilaulud , neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula  tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.
Tuntuimad humoorikad laulud on „Mind kutsuti pilma“ ja „Näärisokk“
Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna .
Lüürilised laulud peamiselt naiskoorile „ Sireli , kas mul õnne,“ „Sinu aknal tuvid ,“ „Meelespea,“ „Kutse“
Palju loodusteemalisi laule, nt “Rabamaastik,” “Külm,” “Päike vajus pärnapuule”
Koorisüit(teos, milles on mitme erineva karakteriga osad) „Kuidas kalamehed elavad“, sealt laul „Laine tõuseb, laine vaob“
Väga tekstitundlik, valib, kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailide peale. Nt Juhan Liiv, Kersti Merilaas, Juhan Smuul.
Ooperitest tuntuim on „Tormide rand“. Lisaks: „Püha järv,“ „Tule ristsed“. Koomilised ooperid nt „Käsikäes“ ja „ Kosilased Mulgimaalt“.