Muusikal (0)

Muusikal
Kujunemine:
Nimetatakse ka Ameerika pinnasesse ümberistu-tatud operetiks. Tekkis 20. saj esimesel poolel USA-s New Yorgis . Keskuseks on südalinnas asuv Broadway tänav, kus asub ligi 40 suuremat professionaalset muusikaliteatrit. 1943 tuli lava-le ülimenukas Rodgersi-Hammersteini muusi-kal „ Oklahoma “ Kesk-Lääne osariigi uudismaa- farmerite ja kauboide elust. Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes „ West Side Story“ New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis žanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End.
Ülipopulaarne žanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda.
Kunstiliigid :
1) süžee – kirjandusteos või igapäevaelu kajas -tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto . Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse .
2) muusika ehk helikunst – hetkel moesolevas muusikastiilis ja helikeeles. Kujunemise ajal oli selleks sving ( jazz ), hiljem pop- ja rockmuusika .
3) tants ja lavaline liikumine, mille loob koreo-graaf.
4) draama – kõnedialoogid ja näitlemine
5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus, kostüümid)
Koostisosad:
1. Solistid – poplauljad, kes esitavad meelde-jäävaid poplaule. Peaosatäitjad peavad oskama väga hästi näidelda, tantsida ja laulda . Taustaks mängib elav ansambel . Populaarsemad numbrid kõlavad sageli raadios, TV-s ja kontsertidel.
2. Šõu – vaatemängulisus, mille tagavad täna-päevased heli- ja valgustehnilised võimalused.
3. Tegevus - laul, tants ja liikumine on võrd-väärsed ja täielikult ühte sulanud. Liikumine – märksa keerukam kui operetis . Täieliku vaba-duse selleks annavad peamikrofonid. Ei pea etenduma alati teatris, vaid võib ka mujal saalides.
4. Massimeedia – paljud filmid on vändatud muusikalide põhjal ja vastupidi.