Mozart ja tema tuntumad ooperid (0)

3
Mozarti ooperid
Mozart on üks suuremaid ooperiheliloojaid läbi aegade, tema tuntumad teosed on teatrite püsirepertuaaris tänaseni.
Ta on komponeerinud 22 erinevas žanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid „Esimese käsu kohustus“ ning „Apollo ja Hyacintus“ ( helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303
Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid – baroki- ja klassitsismi ning erinevad žanrid – opera seria , opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid „Mitridate, Pontose kuningas“ ja „Lucio Silla“, samuti üks viimaseid – „Tituse halastus “.
Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) „Haaremirööv“ (tuntud ka kui „Röövimine serailist“)
Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit „ Figaro pulm“, „Don Giovanni “ ja „Cosi fan tutte “ („Nii teevad kõik „)
Võrreldes barokk -ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna , krahv ja krahvinna“Figaro pulmas “, Leporello , Masetto . donna Anna ja Elviira, don Giovanni „Dan Giovannis“, ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid – Sarastro , Papageno , Papagena „Võluflöödis“. Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister – kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse .
Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste erinevaid tundeid samaaegselt väljendavaid ansambleid.
„Figaro pulma“ kirjanduslikuks aluseks on prantsuse kirjaniku Beaumarchais`(bomaršee) ühiskonnakriitiline näidend. Sündmused leiavad aset krahv Almaviva õukonnas ühe ööpäeva jooksul, just enne krahvi toapoisi Figaro ja tema pruudi, krahvinna toatüdruku Susanna pulmi . Sündmuste konflikt seisneb selles, et krahvile on hakanud meeldima väga kenake, hakkaja ja nutikas Susanna ning krahv tahab teda oma toapoisilt üle lüüa (üheks ööks – nn. esimese öö õigus). Krahvi sümpaatia ei ole jäänud märkamata krahvinnale, kes on seepärast õnnetu. Nutikas Susanna oskab aga igas situatsioonis leida lahenduse ja võidelda oma õnne eest.
Ooperis on terve ka rida eredate karakteriga koomilisi tegelasi (näit. krahvi noor paaž Cherubino) Kogu sündmustik areneb retsitatiivides, aariates, ansamblites mitmel tasapinnal. Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika .
„Don Giovanni“ süžee aluseks on vana hispaania legend küünilisest naistevõrgutajast don Juanist (itaaliapärane nimi on aga don Giovanni) ja sümboolsest tegelasest „kivist külalisest“ (Komptuuri elustuvast hauamonumendist), kes tuleb don Giovannit tema maiste pattude eest karistama.
Selles ooperist suhtlevad omavahel erinevatesse seisustesse kuuluvad inimesed: aadlisoost naised donna Elvira ja donna Anna (koos viimase peigmehe don Ottavioga) ning don Giovanni, teisalt tema teener Leporello, talupoegade hulgast pärit Zerlina ja tema peigmees - lihtsameelne Masetto. Nad kõik koonduvad tegevuse käigus ühisleeriks, et don Giovannile tema tegude ja ülbuse eest kätte maksta.
Selles ooperis, mida Mozart ise nimetas lõbusaks draamaks (dramma giocosa) on kõige huvitavamalt ühendatud opera buffa, opera seria ja Singspieli tüüpilsed jooned ning tulemuseks on väga haarav koomilis- traagiline lavateos .
Mozarti viimane ooper „Võluflööt“ on Singspiel, milles on ka opera seriale ja buffale omaseid jooni. See on muinasjutt -ooper, kus on vastandatud Öökuninganna kurjuse ja pimeduse ning targa ja õiglase valguseriigi valitseja Sarastro maailmad , milles elavad lihtsat inimlikku õnne igatsevad looduslähedased tegelased Papageno ja Papagena, prints Tamino ja Öökuninganna tütar Pamina , kes püüdlevad kõrgemate ideaalide poole. Nende saavutamiseks peavad nad läbi tegema mitmeid katsumusi.
Teose muusikaline materjal on väga rikkalik: siin on rahvamuusikale lähedasi numbreid (Papageno), kirikumuusikale omaseid koore (Sarastro ja preestrid ), klassikaliselt lihtsaid ja kauneid meloodiad (Pamina ja Tamino aariad). Mozart näitab taas, kui meisterlikult ta oskab erinevad stiilid siduda ühtseks tervikuks.