MÄLESTUSED MINU EMA,TÄDI JA MINU KOOLIAJAST Minu ema tore mälestus oli see,kui igal kevadel veerandi lõpus toimusid klassiekskursioonid.Talle meeldis väga,et saab mööda Eestimaad ringi sõita.Kõige toredam reis,mis emal meelde jäänud on väike reis Karujärve äärde.Tol korral käisid nad ka ujumas.Minu ema polnud aga liiga hea ujuja,seega vaatas ta meeleldi kalda peal,kuidas teised ujuvad.Kuid poistele ju meeldib natuke kiusata tüdrukuid,hakkasid nad veega tüdrukuid pritsima. Kõik tüdrukud kiljusid, sest keegi ei tahtnud,et nende riided märjaks saaks.See oli üks tore mälestus,mis minu emale meelde oma koolipõlvest on jäänud.
Bernard Kangro Filip Taik 9.C klass 2014 Bernard Kangro oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 põlisesse Võrumaa taluperre. Nagu enamik maalapsi alustas ka Bernard talutöid karjaskäimisest Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid rohkelt looduselamusi tulevaste luuletuste ja romaanide jaoks. Ta õppis Kiltre algkoolis, Antsla kõrgemas algkoolis ja Valga gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Ülikooli ajal kirjutas ta ajakirjale "Eesti Kirjandus" kirjatööde kohta arvustusi. Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktori...
Toon kaks näidet elust enesest. Põhikoolis puutus ka minu klass kokku vaimse kooli vägivallaga. Kiusati ühte natukene teistest erinevat ja vaikset tüdrukut. Talle pandi krae vahele nuudleid, sõimatu kõige inetumate sõnadega, süüdistati kõiges mis klassis toimus. Mida aega edasi ja mida vanemaks ma sain seda rohkem hakkasin vaatama neid kiusajaid imelikult ja mõtlesin, et neil on midagi väga puudu. Ema rääkis ühe hirmsa loo oma kooliajast. Nimelt oli nende klassis tüdruk ,keda narriti. Põhiliselt tegid seda poisid ja üks aineõpetaja. Mis oli narrimise põhjus? Ema mäletab, et tüdrukut naerdi tema kõnnaku pärast, naerdi, et ta liiga vähe rääkis....Ja ei teagi miks teda narriti aga lihtsalt narriti. Mitte keegi ei astunud õnnetu tüdruku kaitseks välja. Kord käristas see tüdruk tunnis tindipaberit katki ja geograafiaõpetaja nägi seda ning ütles, et mis titelappe sa siin meisterdad, terve klass loomulikult naeris
Slide 1 Slide 2 Villu Tamme sündis 2. novembril 1963. aastal. Õppis ta 42. keskkoolis ja aasta ka teises tehnikakoolis. Slide 3 Esimene bänd on kooliajast ja selle nimi oli ,,TÜRAnn". Esimest korda esinesid nad aastal 1980. Ühel sõpruskohtumisel Leedu ja Läti koolidega. Nad esitasid kolm lugu, siis tiriti nad lavalt alla. Stiiliks oli loomulikult punk. 1982-87 oli Tamme Velikije Lukis. 1986-2012 on ta JMKEs. Villu Tamme ise ütleb, et JMKE on tegelikult rohkem Soome kui Eesti bänd, seal on palju esinetud ja ka plaadifirma on Soomest. Slide 4 Villu Tammet tuntakse rohkem punkari, kitarristi ja meediategelasena vähem aga luuletajana.
noori inimesi suurt stressi põhjustavate olukordade eest. Kui leidubki mingeid probleeme, tuleks varakult abi otsima hakata, sellega saab ära hoida asjaolude halvemaks muutumise. Milline poleks ka põhjus, kõige tähtsam on abi saamine. Koolistress käib kooliga kaasas ajast aega. Koolistressi põhjused seostuvad kõigepealt ealise arengu iseärasuste ja sotsialiseerumisega. Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma.
2.ELULUGU Hillar Mets sündis 15. Augustil 1954. aastal Tallinnas. Info vanemate kohta puudub. Tal on tütar oma abikaasa Kahti Metsaga. Tema esimene töökoht oli 1975. aastal filmistuudios Tallinnfilm. 1980ndast aastast töötab illustraatori ja karikaturistina. Esimese karikatuuri avaldas Hillar Mets 1978. aastal ajakirjas Pikker. Huvi joonistamise vastu tundis ta juba lapsena ning kõige rohkem sodis ta matemaatika õpikutele. Oma kooliajast mäletab, et oli algklassides usin õppija ja kõik muinasjuttude raamatud, mis raamatukogus olemas olid, said läbi loetud. Suuremates klassides aga istus ta taga pingis ning joonistas rohkem kui õppis. Ta on töötanud filmistuudios Tallinnfilm helitehnikuna, teatris Vanemuine kunstnikuna, stuudios Joonisfilm animaatorina, ajakirjas Pikker peakunstnikuna, 1990-ndatel aastatel oli ta vabakutseline illustraator. Praegu töötab ta AS Eesti Päevalehes karikaturist-illustraatorina.
kultuuriosakonna juht, Jõhvi gümnaasiumi õppealajuhataja ja direktori kohusetäitja ning Viljandi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oli komisjoni otsus üksmeelne. Iro sõnul näeb ta koolielu otsuste tegemisel tähtist rolli õpilasesindusel ning peab oluliseks, et õpilased saaksid õpikeskkonna kui ka õppekava teemadel kaasa rääkida. (Kann. Ain...) 6 Mälestusi kooliajast.. Esimese asjana tulevad mul pähe ikka rõõmsad ja lõbusad mälestused, aga see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt
millega selguks populaarsemad ajaviitmisviisid, enim huvi pakkuvamad tegevused ja hobid, millega noored tegeleda sooviksid. See aitaks kindlasti paljudel noortel leida selle tegevuse, mida nad juba kaua teha on tahtnud. Enamik ei tea, millised anded neil on ning need tuleks välja selgitada. Tuleks välja selgitada, milles on andekas ja milles mitte. Paljud minu tuttavad on läinud pärast keskkooli tegelema just selliste erialadega, mida nad tegid juba kooliajast. Ilma proovimata võib jääda talent märkamata, kuna keegi ei tea , et sul see olemas on. Noored peaksid tegelema hästi palju erinevate huviringidega, et välja selgitada mis on just see õige. Kuid paljud ei viitsi mitte millegagi tegeleda ning see tuleb viia noorteni, kuna noored on eesti tulevik. Noortel on, millega tegeleda ning ka potentsiaali, et need asjad millega nad tegelevad oleksid tulevikus tähtsad. Kuid vaja on seda rohkem noorte seas reklaamida nii , et see
terviseprobleeme- hingeline kriis. Tal aitas sellest välja tulla psühhoanalüüs. 46 aastal sai kirjanduse Nobeli preemia (Klaaspärlimäng). 62 aastal suri leukeemiasse. Alustas uusromantikuna ja uusekspressionismina. Tähelepanu võitis arenguromaaniga ,,Peter Camenzind" peategelaseks nooruk, kes ei suuda kohaneda elutingimustega ja otsib enda tõelist olemust. Talle iseloomulik kohanematus ja eneseotsing. Sai tuntuse saksa kultuuriruumis, aga ses polnud midagi väga uut v nii. Räägib ka kooliajast ja abielu raskustest. ,,Demian" inimese iseendaks saamine. ,,Siddharta" idamaise teemaga enese otsimine. ,,Stepihunt". ,,Nartsiss ja Goldmund" keskaja teema. ,,Klaaspärlimäng"- peateos, kõige mahukam 1943. aastal. Iseloomulik on kõrgema poole püüdlemine ja oma tee leidmine. Palju on kujunemisromaane, sageli on takistuseks kujunemisel väärarusaamad, vaimsed kammitsad. Omalt poolt uuendas kujunemisromaani autobiograafia lisamisega, kaasaegse psühholoogia sisse toomisega ja
klass teksa seelik ja vest, pluus sama ja keskkoolis oli ruuduline seelik ja pluus tume sinine. Oli kooliajal ka koolipidusid, kus alati oli kõigepealt mingi eeskava ja hiljem tants. Alati tantsiti poiss ja tüdruk omavahel.Tüdrukud istusid ja ootasid, millal poiss teda tantsima palub. Tähtpäevad koolis olid kõik nõukogudeaegsed. Punased pühadepäevad olid alati vabad. Maipühade ja Oktoobripühade ajal pidi alati osavõtma rongkäigust. Räägi mõni naljakas ja mitte naljakas lugu oma kooliajast. Kõige jubedam mida mäletan oli see, et kui õpetaja minu käest ragulka metallkonksud kätte sai ja mind pandi klassi ette seisma. Mul oli väga häbi. Naljakas oli see (tol ajal) kui algklassides üks poiss end tunni ajal täis pissis, nii et loikk oli lausa põrandal. Ema käis läbi kolm kooli. Alustas 8-klassisest koolist. Viiendas klassis sai valmis Kingisepa II keskkool ja siis jaotati õpilased ära. Ema oli ka sinna kooli kirja pandud, kuid vanaema arvas,
edev. Ta tuli ja istus laua taha minuga vastamisi ning pani oma käed mu kätele. Need käed, mis polnud kunagi olnud pehmed ja naiselikud, kuid alati õrnad ja soojad. Tekkis vaikus. Ma vaatasin neid käsi. Need olid vanad, vanemad kui see ajastu, millele ma ennist olin mõelnud, ning tabasin end taaskord minevikus tuhnimas. Ta oli mulle õpetanud rohkem kui keegi teine. Mida on mul Talle anda? Ta oli mulle õpetanud suhtumist. Kui ma olin väike tüdruk, rääkis ta mulle sadu kordi oma kooliajast kuidas tal kooliteel alati üks patsipael ära kadus, nii et tuli koju tagasi joosta, ilma patsipaelata ju kooli ei lubatud. Ta rääkis alati, kuidas koolis õpetajat kardeti ja austati, kuid mitte hirmust karistada saada, vaid aukartusest ja lugupidamisest vanema inimese vastu. Ma püüdsin alati olla samasugune alati austada ja lugu pidada inimestest, kes on minust targemad. Mis oli mul anda naisele, kes seda mulle õpetas? Samasugust lugupidamist. Ta oli mulle õpetanud stiili
Üksikisik ja ühiskond Ühe aasta tähenduse saame teada, kui küsime seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta oma kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb, kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond.
Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 2030 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44). Loomulikult ei ole see trend, vaid pigem indiviidi vabadus, mis annab võimaluse tegutseda vastavalt oma eelistusele, isikupärale ja kaasasündinud eripärale. Minevikku on jäänud paljude vasakukäeliste ebameeldivad läbielamised kooliajast. Kuuekümnendatel ja sellele eelnenud aastatel oli vasaku käega kirjutamine rangelt keelatud (Sovak 1968, 285; Laaksonen 1985, 9; Meyer 1998, 79). Naistekas Kuidas ise paremakäelisena lapsele igapäevatoiminguid õpetada? Paremakäelisel lapsevanemal saab üsna varakult selgeks, et vasakukäelisele lapsele tavapäraste toimingute õpetamine nõuab pisut rohkem pühendumist. Pükse jalga tõmmates hüppab ta tõenäoliselt vasakul jalal ja
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi
Teine elustaadium, kus puutume juba tugevamalt kokku sallivusega on kooliiga. Seal tuleb meil kõigil elada üle erinevad perioodid, kus me osaleme (kas tahtlikult või mitte) kellegi või millegi mitte sallimises. Näiteks on koolis ju palju erinevaid inimesi, erinevate iseloomudega. Sellest, kuidas keegi oma iseloomu ,,näitab" või tundeid välja elab, tekitab temast teatud arvamuse teistele. Seega kindlasti on igalühel mälestus kooliajast, kui ta kedagi koolis ei sallinud. Edaspidises elus toimub tolerantuse õppimine ,,omal nahal" ehk läbi oma kogemuste, kuna seda õpitakse tööl, ja ka isiklikus elus. Kokkuvõttes kõik need näited, on sallivus kui ühiskondlik väärtus väga tähtis. Olles tolerantsemad, võiksime me maailmas paljutki muuta.
pidanud tema hea maine hävitama ning nende endi lüüasaamine Orléansi all 5 poleks tundunud enam nii tähtis. Kuid legend oli tugevam – rehabiliteerimisprotsessil, mis toimus aastal 1456, tühistati süüdimõistev otsus ning taastati Jeanne d'Arc’i neitsi,- võitleja ja kristlaseau. 20. sajandi algul, 1909 aastal kuulutati Orléansi neitsi õndsaks ning 1920 aastal pühakuks. Kokkvõtteks: Valisin selle teema, kuna juba varasemast kooliajast saadik, kui tuli juttu Jeanne d'Arc’ist, paelus see teema mind väga, ning ka põhikoolis sai tehtud referaat tema kohta. On kohutavalt ebaõiglane, et alles hiljem peale tema hukkamist mõisteti ta õigeks, kuigi neiu soovis vaid päästa oma kodumaad võõra riigi ikke alt. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamat - „ Naised : maailma tuntumaid naisi ” Autor Sichtermann, Barbara 6 Wikipedia - https://et.wikipedia
Uuringutele toetudes väidan, et usk toimetulekusse ja õpitava tähtsusele mõjutab varasem kogemus õppeprotsessist ehk loodud seostest ajus. Näiteks: Kirsikal ei ole kombeks avaldada enda arvamust grupis. Ta hoiab end tahaplaanil ning tunneb ebamugavust kui tal palutakse kaasa rääkida või otsitakse vastust küsimusele. Seda seetõttu, et sel juhul suunduvad kõik silmapaarid temale ning tegib piinlik vaikusehetk, kuna Kirsika ei ütle midagi. Ta ei taha anda grupile vastust kuna kooliajast saati on ta tundnud, et tema vastustel pole kaalu või on need sootuks sisutühjad. Sellise tunde tekitas temas õpetaja kes teda vahetevahel nöökis klassi ees pisut vale vastuse eest. Tõestatud on samuti, et seosed mida oleme elujooksul ajus loonud pole kinnistunud igaveseks meie pealuu sisse. Uute kogemuste ja uue informatsiooniga muudame me seoseid luues oma ajus õpitu terviklikumaks või hoopiski vastupidiseks. John Briggs eristab 2 erinevat õppimisviisi: Pinnapealne õppimisviis- on
1977/78 õppeaastal tehakse koolimajas kapitaalremont . 1978/79 sügisel tulevad kooli 6-aastased n.ö 0-klass mis hiljem sai esimeseks klassiks ja sealt muutus ka klassi numeratsioon. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1998/99.õ.a jätkub koolimaja renoveerimine ja keskkool tähistab 50. Sünnipäeva ja lõpetab tegevuse ning alustab tööd Kilingi-Nõmme Gümnaasium. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 2. Intervjuu Intervjueeritav oli Kaja Voort, kes käis Kilingi-Nõmme keskkoolis 1980-1983. Kooliajast meeldivaks pidas ta kindlast purskkaevu ja raadiosõlme ning reljeefi enne aulat. Lemmik õppeaineteks tõi ta välja sõjalise ettevalmistuse, kehalise kasvatuse , joonistamise ja ajaloo. Põhjenduseks, miks ta valis just need ained olid erinevad aga üldjuhul siiski see, et tundides muutis õpetaja tunni huvitavaks ja pakkus ka endale huvi. Klassi kollektiivi pidas ta normaalseks ja huvitavaks kuid mainis ära, klassi poisid jagunesid veel omavahel
presidendiks. Ta kogus 53,82% valijate häältest. 5. novembril 1996 tehti Jeltsinile südameaordi ja koronaararterite sunteerimise operatsioon. Jeltsin jäi Venemaa presidendiks 31. detsembrini 1999, kuid tema tähetund jäi 1991. aastasse. Järgmiseks presidendiks sai Vladimir Putin. Isiklikku Jeltsin abiellus 1956 Naina (Anastassija) Jossifovna Girinaga. Tal on kaks tütart, Jelena ja Tatjana. Jeltsin tegeles kooliajast peale aktiivselt spordiga. Eriti võrkpalliga. Mängis kuni kolm õhtut nädalas tennist. Oli kirglik jahimees. Kuigi Jeltsin tegeles spordiga, oli tal kalduvus alkoholi kuritarvitada. Joomatuuride ajal oli ta korduvalt pikemat aega poliitiliselt areenilt lahkunud. Tunnustused 1981 Lenini orden Kaks Tööpunalipu ordenit (1971, 1974) Kaks ordenit "Austuse märk" (1966, 1981) Rahvusvaheline kirjanduspreemia "Capri90" 12
(väga raske nakatuda, sest mükobaktereid peaks olema miljon korda rohkem kui sissehingates) ning võimalik on ka tuberkuloosi põdeva ema loote nakatumine üsasiseselt (harva!). Mükobakteri sattumisel organismi vallandub rida kaitsereaktsioone. 6-8 nädalat pärast nakatumist kujuneb välja allergia mükobakteri suhtes ja tuberkuliintest muutub positiivseks. Tuberkuliintest kujutab endast mükobakterite ainevahetusproduktide väikeses koguses naha alla süstimist (kooliajast on see võib-olla meeles kui "hernekese" süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on). Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest. Esimest korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise. See on immunsüsteemi teatud rakkudest, tuberkuloositekitajatest ja nende vastu
Alustasin kooliteed suure õhinaga nagu enamik selles eas lapsi. Mõne aja möödudes muutus aga õhin tülpimuseks ning omajagu trotsi said minu poolt tunda paljud õpetajad. Abituuriumis olin endale juba teadvustanud, mis põhjusel ma vahel kooli vastu nii väga võitlesin. Mulle on alati meeldinud õppida, kuid kui ikka õpetaja on vastumeelt, siis ei kutsu ka tema antav tund osa võtma ning aine võib muutuda isegi vastumeelseks. Oma kooliajast mäletan paljusid jäiga ja nüri suhtumisega pedagooge, kes lämmatasid õpilases igasuguse vaimsuse ning sellega ka võimaluse areneda. Ülo Vooglaid on öelnud: "Haridus ei ole teenus. Haridus on subjekti üks karakteristikaid, nagu näiteks usk, armastus, töökus, ausus. Haridus on inimese kvaliteedi näitajatest üks. Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla kõigega, mis ette tuleb." (Pärnu Postimees, 2003) Kohati kardan, et võin oma eesmärkides olla naiivne,
Kui minu teha oleks, võiksid ja peaksid kehalise kasvatuse tunnid olema iga päev. Kuid need tunnid oleksid vabad normidest ja alandustest, nad oleksid täis liikumist ja liikumisest rõõmu tundmist. Sest mis siis ikka on kehalise kasvatuse tunni eesmärk, kas kasvatada inimesi, kes teavad, et nad kunagi poomil tasakaalu ei pea ja üle kitse hüpata ei julge. Või täiskasvanud, kes tunnevad trenni tegemisest rõõmu ja vajadust, sest see on neile juba kooliajast külge jäänud. 3
Kõik sealsed inimeseks imestasid ja jooksid minema. Nähtamatu pidi sealt lahkuma kuna kõik tahtsid teda kinni püüda. Tal oli vaja anilist kes tooks tema asjad sealt kõrtsust ära. Ta leidis ühe mehe kelle nimi oli Marvel. Marvelist ei olnud palju kasu kuna ta hakkas kartma ja põgenes Nähtamatu eest ära. Nähtamatu ei lõpetanud otsingut ja koputas suvalisele uksele. Juhuslikult elas seal dr. Kemp, kes oli Nähtamatu tuttav kooliajast. Ta rääkis Kempile kuidas ta nähtamatuks muutus. Ta oli enne teinud katse kassi peal. Kassil jäid ainult silmad nähtavale. Ta rääkis veel mis elu on ta pidanud nähtamatuna elama. Kõik ajasid teda taga. Öösel oli aga Kemp politseile kirja kirjutanud ja järgmisel päeval tuli politsei Kempi poole. Nähtamatu sai sellest lõpuks aru ja tal õnnestus põgeneda. Terve linn hakkas teda siis taga ajama. Nähtamatu oli endast nii väljas ,et ta tappis ka Wicksteedi. Peale seda ta saatis
inimestele mõeldud ei ole. Ilmselt seesugused soovid tekitasidki kirja kirjutajas n-ö piirsituatsioone vajadust põgeneda tavamõistes suurepärastest olukordadest ja harmooniast, mida elu ikka ja jälle serveerida püüdis, ent tulutult. Teatud hetked lihtsalt anusid purustamist. Raamatut lugedes jäi veel mulje, et kirja kirjutajat on väga tugevalt mõjutanud ka lapsepõlv. Ikka ja jälle lipsavad raamatust läbi meenutused lapsepõlvekodust, vanaemast, kooliajast ning imepisikestest detailidest, mis hiljem teda läbi elu saatnud on ning oma jälje on jätnud. Olgu need siis kas lõhnavad õunad, vanaema Siberi-jutud, puupinkidega logisev rong või midagi muud, mida miski kuskil meenutama sunnib. Tundub, et raamat on kui paralleeluniversum, kus kõik mälestused, teod ja unistused põimuvad ning moodustavad kokku ühtlase massi ning tegude ja tagajärgede loogilised seosed. Miski,
Rääkis loo selleks, et äkki kirjanik sellest mingi mõttetera saaks, ent Sander ütleb, et lool peab olemas olema algus-, kesk- ning lõpppunkt, ent paraku sellel lool on vaid algus. Nii, et tuleb ära oodata teised kaks Laura lahkub. (Sander tõuseb, vaatab taskukella, kehitab tusaselt õlgu ning läheb akent allavaatamiseks uuesti avama; sel silmapilgul koputatakse ukse pihta. Ruttab avama; tulijale kätt vastu sirutades joviaalselt.) Sisse astub Tiit Piibeleht. Mehed on kooliajast juba vanad tuttavad. Mees on sattunud üle hulga aja linna. Räägivad veidi oma seiklustest, kui Sander kurdab talle oma muret. Juhtumisi on Tiit samuti kirjanik ning ta on nõus mehe hädast välja aitama. Tal juhtub olema just valmiskirjutatud raamat ,,Pisuhänd". Kuna mehe varasemaid töid väga hästi just kiidetud ei ole, ütleb Sander, et tema nime all leiavad tema tööd kindlasti suurt tunnustust, kuna tal on nii hea nimi. Sander pole
kodutöid, sinu meelest teenimatu tunnihinne, mõne õpetaja "heasoovlik" nägemus su tumedast tulevikust, kellegi nõmedad kommentaarid jms. Tere, koolistress... (1) Kindlasti on neidki, keda see koll kunagi pole kimbutanud. Neil pole ka kooliskäimise vastu ilmselt midagi ja nad oskavad võtta igast päevast kõik, mis võtta annab. Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupidi - vahest on kõik liiga kerge ja
Kuusisto, S. ( 2000) Pimedate planeet. Tallinn: Tänapäev 1. Raamat räägib meessoost isikust, nimega Stephen, kellel on nägemispuue. 2. Seda raamatut lugedes, saab teada, miks võib tekkida nägemispuue ( nagu antud tegelasel) ning miks oli viiekümnendatel ja kuuekümnendatel palju lapsi sündinud nägemispuudega. Raamat räägib nägemispuudega inimesest, kes nägi ja orienteerus põhiliselt varjude, valguse abil. Samuti ka tema elust- lapsepõlvest, kooliajast, probleemidest, esimesest armastusest, konfliktidest ,seiklustest ja suhtlemisest teistega. Ta on väga avatud suhtleja, tema suhtlusringkonnas on nii tavainimesi kui ka tähtsaid inimesi ja teadlasi. Vaatamata sellele, et tal on nägemispuue, lõpetab ta edukalt Ülikooli. Tal oli häbi tunnistada ühiskonnale, et ta on puudega, näiteks ei kasutanud ta pikemat aega pimedate jaoks mõeldud keppi ja juhtkoera, vaid seda ta
võrreldav Betti Alver. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Mariele meeldis klaverit mängida ja uisutada. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis, kus lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel. Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Underi lühikesest kooliajast on suhteliselt vähe andemid, ühtki dokumenti ega koolitunnistust ei ole säilinud. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse Siuru rühmitusse ja pahempoolsesse poliitilisse väljaastumisse Tarapita. Maria Under oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige.
6 3. MUUD TEADUSLIKUD SAAVUTUSED Mendelejevit tuntakse tänapäeval kõige paremini perioodilisussüsteemi leiutajana, siis tegelikult ta keemiku karjäär oli päris pikk protsess enne tema peamise avastuseni. Tõsi küll, kolmekümne aasta jooksul pärast perioodilisussüsteemi leiutamist, Mendelejev ise meenutas, et tema karjääri jooksul on olnud imeline järjepidevus juba kooliajast ja muud erimahulised perioodid, mis hõlmasid erinevate keemiliste ainete omaduste ja perioodilisusseaduse omavahelisi suhteid. Mendelejev mainis Karlsruhe kongressi nagu kuningliku sündmust mis juhatas ta aatommasside ja keemiliste omaduste sarnasusteni. Mendelejevi kärjaari puhul on mitmekesisus üks tema silmapaistvam omadus tema tegevuste puhul. Keemiateaduse puhul, Mendelejev tegi mitmesuguseid panuseid.
SISSEJUHATUS Valisin referaadi tegemiseks just August Strindbergi ja tema teose ,,Preili Julie", sest valimise hetkel tundus autori nimi kuidagi tuttav, kuid ei meenunud ühtegi fakti selle rootsi kirjaniku kohta, mis tekkitas tahtmise rohkem tema kohta teada saada. Minu referaadi eesmärk ongi saada ülevaade Strindbergi eluloost, isiklikust elust ja teostest ning täpsemalt analüüsida näidendit ,,Preili Julie". Esimeses peatükis annan ülevaate Strindbergi lapsepõlvest, kooliajast, töökohtadest, abieludest, poliitilistest vaadetest ja kirjutusstiilide ning zanrite kohta. Eraldi on küll välja toodud lapsepõlv, kuid kõik ülejäänud alateemad tema elus on kõik ühe pealkirja alla pandud nende tiheda seotuse tõttus Strindbergi elus ja loomingus. Järgneb ülevaade autori teostest koos ilmumisaastatega. Kolmas peatükk on pühendatud Strindbergi tuntuimale näidendile nimega ,,Preili Julie", kus analüüsin selle tegelasi, sisu ning toon välja teose põhjal tehtud
Metoodika on iga õpetaja enda valik. Valikuid on selles vallas palju, nt loeng, probleemõpe, avastusõpe, kogemusõpe, rollimäng, grupitööd, diskussioon, praktika ...(1) Igale klassile sobivad erinevad õppemeetodid. Õpetaja peab õppetööle lähenema mitmekülgselt, et lastes huvi hoida, kuid samas ei tohi ka mingi kindla metoodikaga üle pingutada, kuna see võib tekitada vastupidise reaktsiooni õpilastes (huvi kadumine, tüdimus). Konkreetne näide on tuua oma kooliajast. Keemia õpetaja andis meile igasuguseid erinevaid aineid omavahel segada ning vajalikud vahendid mille abil katseid koostada ning me pidime ise koos klassikaaslastega arutades ja katsetades määrama erinevad alused. Tegelikult oli väga huvitav ja palju paremini õpetav lisaks kuivale jutule ka katseid praktikas proovida. Minu klass oli selline tegutsejahingega ja igasugused praktilised väljakutsed olid meile meeltmööda.
Saatuslik reis 10. klassis käis Ita kaardimoori juures. Ta mäletab ennustamisest vaid ühte seika. Kaardimoor ütles: ,,Laps, te saate elus palju reisida!" Tookord mõtles Ita, et rääkigu pealegi, kuhu tema ikka reisida saaks. Ometi on need sõnad kindla peale täide läinud. (1) Ita on tundnud ennast kõige kodusemalt Inglismaal, kus ta käis kinoliidu kaudu. Inglismaa ja inglise keel on talle kogu aeg meeldinud, juba kooliajast, aga inspiratsioon rohkem teada saada tuli muidugi põhiliselt tänu suhtlemisele Karliga. Saladuslik ja saatuslik Karl Humer, peaaegu unenäoline tegelane kesk nõukogude tegelikkust, on samuti Ita ,,reisitrofee". (1) Ita tutvus Karliga 1962. aastal turismireisil Ungarisse, kus Draamateatrist oli direktor, Ita ja näitlejanna Ellu Puudist. Nagu ikka sellel ajal taheti õhtuti kambakesi väljas käia, klapiti
KOKKUVÕTE.................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Alljärgnevat referaati kirjutama hakates seadsin endale eesmärgiks tutvuda teemaga, mis puudutab Pythagorase koolkonda. Kooliajast tuttav Pythagorase teoreem tekitas huvi selle teemaga põhjalikumalt tutvuda. Referaat koosneb kolmest osast. Esimeses osas räägin Pythagorasest tema elukäigust ja isikust, teises osas toon välja pütagoreismi perioodid ja räägin põhjalikult tema koolist, kolmandas osas on toodud Pythagorase ning tema õpilaste tõekspidamisi ja Pythagorase tsitaate. Kokkuvõttes avaldan oma arvamuse sellest, mida andis mulle käesoleva referaadi ettevalmistamine.
nakatuda, sest mükobaktereid peaks olema miljon korda rohkem kui sissehingates) ning võimalik on ka tuberkuloosi põdeva ema loote nakatumine üsasiseselt (harva!). Mükobakteri sattumisel organismi vallandub rida kaitsereaktsioone. 6-8 nädalat pärast nakatumist kujuneb välja allergia mükobakteri suhtes ja tuberkuliintest muutub positiivseks. Tuberkuliintest kujutab endast mükobakterite ainevahetusproduktide väikeses koguses naha alla süstimist (kooliajast on see võib-olla meeles kui "hernekese" süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on). Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest. Esimest korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise. See on immunsüsteemi teatud rakkudest,
toomkoolides kvadriiviumini s.o. aritmeetika, muusika, geomeetria ja astronoomia õppimiseni. Mehaaniline ja dogmaatiline õppeviis oli endiselt au sees. Kahjuks ei saa mööda sellest, et tuima päheõppimist tuleb ka tänapäeva koolis ette. Mulle vähemalt tundub, et kui võõrkeele tunnis antakse õpilasel koduseks ülesandeks 50 sõna tuimalt pähe õppida, siis on kasutegur aktiivses keelekasutuses küsitav. Aelius Donatase grammatika sõnasõnaliseks päheõppimiseks kulus suur osa kooliajast. Meenub oma kooliaeg, mil tuli pähe õppida grammatikareegleid nii emakeeles kui ka võõrkeeles. Õpetamise puhul ei olnud välistatud ka õpilaste kehaline karistamine. Selle iseloomustamiseks võib ära tuua fakti, et koolmeistrile anti pidulikul ametisseseadmisel tema kutse sümbolina vitsad ja kepp.(Andresen 1997, 58) Uued pedagoogilised tõekspidamised, mis hülgasid vana askeetliku suuna, pääsesid maksvusele kõigepealt Itaalias
Vanemad ja perekond viha kiusamise suhtes ning empaatia ohvri vastu 1. aste Kiusamise juhtum Ohver tunneb end ebaturvaliselt Kiusajaks ei pruugi olla vaid eakaaslased Kõik tahaksid uskuda, et on vaid häid, lastest tõesti hoolivaid õpetajaid õnneks suurem osa õpetajatest ongi. Siiski teavad paljud inimesed juba kooliajast, et kõik õpetajad ei pruugi sellised olla. Tihti on õpilasi kiusavad õpetajad kõigile teada, neist räägitakse õpilaste seas omavahel ning nad ei meeldi eriti kellelegi. Väga harva julgetakse sellistest õpetajatest aga rääkida täiskasvanutele, kuna nende käitumist peetakse ähvardavaks kui mitte otseselt siis vähemalt kaudselt. Juba päris väiksed lapsed saavad aru, et õpetaja süüdistamine kiusamises
Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti
juurde lihtsa aurustamisaparaadi karburaatori. Mootori, mida sai seada veokile, ehitas ta alles 1885. a. Selle mootori võimsus oli 12 hobujõudu. Novembris 1885. a. sõitis Daimler juba oma mootoriga varustatud vankris töökoda ümbritsevas aias ringi (8, lk128; vt lisa 9.). Kui jääda ajalise järjestuse ja tõe juurde, siis tuleb öelda, et sammu mootoriga kaksrattast kolme rattaga mootortõllani ei astunud mitte Daimler, vaid Benz (2, lk 37). Benz, kes oli kooliajast saadik kirglik jalgrattur, otsustas kolmel rattar veereva sõiduki kasuks. Ees oli väike kergesti juhitav ratas. Kaks korda suuremate tagumiste rataste vahel, seega sõiduki tagaosas, paiknes rõhtsa hoorattaga mootor. Jõudu kandis nagu jalgrattalgi üle kahekordsete lülidega kett. Tagarataste ees paiknev kahekordsete vedrudega, polsterdatud ja seljatoega iste sarnanes kutsaripukiga. Tõlda ise nimetas leidur ise naljatades ,,Benzineks" (2, lk 39; vt lisa 10.).
tunne tõelist huvi inimese vastu, see on talle parim tunnustus, võimalda kaaslasel palju rääkida, eriti iseendast. See julgustab ja innustab teda ning rajab alguse paremale mõistmisele, ära mitte mingil juhul nääguta teiste inimeste kallal, sõbralik ilme ja naeratus on heasoovliku suhtumise selgeim märk, kombekus ja taktitunne võimaldavad vältida või vähemalt leevendada 90% arusaamatustest. 2.7. Koolistress Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarvud kuidagi meelde ei tahtnud jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10 – 11 tunnini (Elenurm jt 1997: 41). Koolistressi põhjusteks on: alaväärsuse ja kibestumise tunne,
Olen huviga jälginud Kristina saavutusi Torino ja Vancouveri olümpial ning koos eestimaalastega tundnud tema saavutuste üle uhkust. Kui Vancouveri olümpia peaks jääma Kristinale viimaseks, siis on ka võidetud hõbemedal uhke lõpp tema sportlasekarjäärile. Uurimustööd kirjutades sain kasutada raamatuid, mis küll kirjeldasid peamiselt Torino olümpiamänge, kuid just see olümpia oli Kristina jaoks kõige ,,kuldsem." Kristina lapsepõlvest, kooliajast ja isiklikust elust enne sportlaseteed on väga vähe kirjutatud. Tööks vajalikku materjali leidsin ka internetist, ajalehtedest, ajakirjadest ja televisioonist. Loodan, et minu uurimistöö annab hea ülevaate Eesti parima naissportlase Kristina Smigun- Vähi teekonnast olümpiakullani ja on abiks neile, kes soovivad spordis suurepäraseid tulemusi saavutada. KASUTATUD KIRJANDUS Delfi spordiportaal. Kristina Smigun-Vähi naaseb tippsporti!: http://sport.delfi.ee/news/suusa-
"Järgmine voor". 2014. aasta kevadel liitus Mihkel Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideeris kohe ka riigikokku, kuhu ta 2015. aastal 3229 poolthäälega pääses. Oma elu jooksul on saavutanud ta palju- rääkides väikese Eesti kontekstis. Tuntus üle eesti, on rajatud edukas tele-, kirjaniku- ja muusikakarjäär ning nüüd lisaks saab oodata teda poliitikas imesid tegemas. Oli plaan kirjutada eraldi teemana ka tema lapsepõlvest ja kooliajast, mille kohta internetist väga laialt infot ei leia, seega kontakteerusin uurimistöö asjus teist korda Mihkel Rauaga (eelnevalt küsisin poliitikasse mineku põhjuseid ja sain 20 vastuseks lingi "Pealtnägija" saatelõiguga) ja sain vastuskirja: ,,ei ole mul kahjuks aega kirjutada oma lapsepõlvest,, (vt lisa 1). Riigikogulase elu on vist väga mugavaks läinud. Arvestades ka seda, et ta ise lubas aidata. Nagu üks sõber ütles:
Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt pidid nad riietuma kellekski. Lisaks toimus veel klassiõhtutel ägedad showd. Näiteks, nagu 21 missi ja misteri valimine. Nad käisid tihti ka kolhoosis. Seal nad otsisid tihti põldudelt hiired ja panid tüdrukutele need taskusse. Tal rohkem teisi eredaid mälestusi ei ole kooliajast. Foto 12. Fr R Kreutzwaldi nim Võru I Keskkooli lõpuklass. Klassijuhataja Milvi Alvela. Kuuendas reas vasakult esimene Valev Lebreht. Foto pärineb Valev Lebrehti fotokogust. Ta lõpetas 67. lennu 1987. aastal. Keskkooli lõpetas ta samasuguste hinnetega nagu põhikooligi. Hoolsus ja käitumine olid head. Peale keskkooli lõpetamist oli kaks valikut: minna sõjaväkke või kuhugi edasi õppima. Muidugi ei tahetud kohe sõjaväkke minna, vaid viivitada niikaua kui oli võimalik
Paul Verlaine (1844-1896) Temal on kahesugune elu olnud. Kõigepealt sünnib ta kehva sõjaväelase perekonda, lõpetab korralikult kolledzi ja kahekümneselt sai tööle Pariisi linnavalitsuses. Võttis naise, nii nagu ikka peab olema ja elas niisugust väga rutiinset ametnikuelu. Kõik oli nagu välispidiselt olemas. Kohati, kui perel käisid külalised, siis vahel sokeeris neid, et deklareeris oma mässumeelseid vaateid. Luuletab ta salaja ja rohkem sahtlisse. Tegeleb sellega juba kooliajast pelae. 1871. Aastal teatavasti on Pariisi kommuun, kohtuvad Pariisis kaks meest, Verlaine ja Artur Rimbaud. Algabgi teine elu, avastab esiteks, et ta on hoopis seksuaalne sättumus, lahkub oma pere juurest ja koos Rimbaud'iga matkab läbi Euroopa. Suured armastajad, aga ka luules niisugune aeg, et inimesed tarbivad üsna palju kõikvõimalikke drooge, oopiumi, absinti, hasisis, ei mõelda sellegi peale, et ohtlikud. Iseloomult hästi tundeline inimene ja kõige rohkem maailmas kartis üksindust
Ajakirja seisund oli selleks ajaks kindlustumas: esimesed kitsamalt suunitletud erialaajakirjad ilmusid ajalehtede lisadena, kuid 1911 ületas iseseisvate ajakirjade arv ajalehtede arvu (1914 oli 30 ajakirja kõrval 12 lisalehte). Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson 1868 1941 Sündis Viljandimaal Mursi talus põlise taluperemehe pojana 22. dets 1868. Peres oli 9 last. Isa suri varakult. JT õppis rääkima alles 3aastaselt, lugema hakkas 10aastaselt. Tema kooliajast teatakse, et oli vagune ja tark poiss, kes oli rohkem omaette ega teinud teiste poistega eriti tegemist. Õpetajatega aga sattus pidevalt vastuollu seoses oma eestimeelsuse (tema eeskujuks oli C. R. Jakobson) ja eesti keeles rääkimise pärast. Hiljem tema Jakobsoni-vaimustus jahtub selle demagoogiliste võtete pärast võitluses J. Hurdaga. Lugupidamine Jakob Hurda vastu aga tõusis. Jaan Tõnisson lõpetas Tartu Ülikoolis õigusteaduse. K. A. Hermann kutsus ta kohe
annaabi.ee 
