1970-1980.-ndate aastate koolielu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

poliitilistel põhjustel 200 õpetajat, 1951. a. esimesel poolel veel 439. Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud ja kogemustega kaadrist on pärast sõda niigi puudus, ignoreerivad mõned üksmeelsemad koolikollektiivid vallandamiskäske ja represseerimisele kuuluvad õpetajad töötavad edasi, kuni oht 1954. a. kaob. Rohkem on selliseid julgeid koole 6 maakohtades. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud

Ajalugu

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Sellega lõppes ka haridustee. 2.3. Töö ja oma pere12 Minu vanaemal vedas ja ta sai kiirelt tööd, kuna põhikooli ajal meeldis ta vene keele õpetajale ja vene keele õpetaja sokutas ta samasse kooli arveametnik-asjaajajaks. Seal ta ei teeninud kuigi palju ja kuna töötasu oli väike, vahetas ta töökohta. Ta sai tööd (ETKVL) Jõhvi ehituskonotris kassapidajana ja hiljem raamatupidajana. Seal ta teenis juba palju rohkem, aga mõnede aastate pärast, kui vanaema oli juba 22 aaastane sai ta pearaamatupidajaks ja siis ta sai juba palka 800 rubla kuus. Ta sai endale päris palju lubada. Kahjuks kolme aasta pärast see kontor likvideeriti ja ta jäi tööta. Ta tuli elama Võrru. Jõhvist Võrru, sest talle meeldis väga siin. Võrus oli ta natukene aega tööta, aga mõne kuude pärast sai ta tööd ETKVLi ehituskontoris pearaamatupidaja asetäitjaks. Kahjuks paari aasta pärast ETKVLi ehituskontor likvideeriti ja ta pidi vahetama

Uurimustöö

8

doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rang

essee konkurss

26

doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4. Mälestused koolielust Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete avamine, tarkusepäev, viimane koolipäev, õpetajate juubelid, Helvi 50. juubel, mida pidasid kolleegid kõige ilusamaks. 55 sünnipäeva üllatus-kogunemine Lille tänava koolimaja saalis.Õpetajate peod, kus humoorikate etteastetega esinesid õpetajad Ivi ja Tõnu Tuvike jt. Kooli atmosfääri kujundajateks olid direktor Kalju Teras, võimekad õppealajuhatajad eri aegadel G.Karu, A.Tuula, A.Roosipõld, L

Uurimistöö

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Esimene direktor Leidi Schmidt läks pensionile 1. veebruaril 2018. Läänemaa Ühisgümnaasiumi uueks direktoriks sai Ain Iro, kes on varasemalt olnud Haapsalu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juht, Jõhvi gümnaasiumi õppealajuhataja ja direktori kohusetäitja ning Viljandi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oli komisjoni otsus üksmeelne. Iro sõnul näeb ta koolielu otsuste tegemisel tähtist rolli õpilasesindusel ning peab oluliseks, et õpilased saaksid õpikeskkonna kui ka õppekava teemadel kaasa rääkida. (Kann. Ain...) 6 Mälestusi kooliajast.. Esimese asjana tulevad mul pähe ikka rõõmsad ja lõbusad mälestused, aga see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll

Ühiskond

26

rtf

Loovtöö

Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik?  8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult

Eesti keel

19

doc

Olav Ehala elulugu

Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008  SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................

Muusika

31

docx

Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium.

küsitluse. Viimases, neljandas peatükis toon ülevaate selle kohta kuidas on Arvo Pärti erinevates meediaväljaannetes esindatud. Lisades uurimistöö lõpus on toodud pildid Arvo Pärdi nooruspõlvest, inimestest ning kohtadest, mis on temaga seotud. Loomulikult ka erinevad artiklid Arvo Pärdi kohta. Töö panin kokku Arvo Pärdi koolikaaslaste mälestuste ning raamatute ja ajaleheartiklite põhjal. Lisaks koostasin küsitluse. Suurim raskus oli see, et puudus materjal Rakveres elatud aastate kohta. 3 4 1 ELU JA LOOMING 1.1 Lapsepõlv ja koolitee Arvo Pärt on sündinud 11. Novembril 1935. Aastal Paides. ,,Paide on üks väike linn, mis asub Eesti keskosas ning mis ei ole väga palju muutunud sellest ajast, kui mina seda mäletan. Elu kulges seal rahulikult ja lihtsalt," on Arvo Pärt Paide kohta öelnud.[9,lk 19] 3-aastaselt kolis Pärt Rakverre, kus ta 1945. Aastal Rakvere Muusikakooli astus, Arvo oli sel ajal 7-aastane.

Uurimistöö

Kommentaarid (0)