Herbert George Wells (4)

Sisukord
Sissejuhatus 3
Herbert George Wells 4
Looming 5
Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid 6
Veel teoseid 7
Nähtamatu 9
„Nähtamatu“ sisuülevaade 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud allikad 12
Lisa 1 13

Sissejuhatus

Ma valisin selle teema, sest ma olen selle kirjaniku kohta varem midagi kuulnud ja tahaksin tema kohta rohkem informatsiooni teada saada. Ma tahan saada lühikest kirjeldust tema loomingust ja elust. Lähemal uurima ma üht tema teost, milleks on ,,Nähtamatu“. Teosest tahan ma saada näitematerjali oma lõpukirjani tegemiseks. Allikateks ma kasutan ma internetti ja raamatuid.

Herbert George Wells

Herbert George Wells (vaata lisa 1) oli inglise kirjanik ja ühiskonnakriitik. Ta sündis 21. septembril 1866 Bromleys Kenti krahvkonnas. Tema isa oli ametilt aednik, hiljem väikepoepidaja ja kriketimängija, ning ema teenija ja majapidajanna. Herbert George töötas nooruses riidekaupmehe ja rohumüüjana, töö vahepealt õppis Midhursti gümnaasiumis, kus pälvis hea õppeedukuse tõttu õpetajate poolehoiu. Kirjanduslikud huvid tärkasid tal aga lugemisest ja raamatute uurimisest.
Pärast kooli lõpetamist siirdus Herbert George Londonisse poodnikuks, ent võitis siis stipendiumi Londoni Royal College of Science ´isse. Seal õppis ta zooloogiat Thomas Henry Huxley käe all, muu hulgas tegi kaastööd kolledži ajakirjale. Ta kaitses bakalauruse kraadi Londoni ülikoolis 1890. aastal.
Huxley arvates võinuks Wellsist saada maailmakuulus bioloog , selle asemel hakkas ta tööle kooliõpetajana ning koostas Henley koolis õpetades bioloogiaõpikuid. Ületöötamise tagajärjel ta haigestus tiisikusse ja oli sunnitud suunduma Lõuna-Inglismaa ravile . Haigus jättis Wellsi rahapuudusesse ja tervise taastudes läks ta ajakirjanikuks ning kirjutas 1895 . aastal oma esimese raamatu.
1890. aastal abiellus Herbert George oma nõo Isabel Mary Wellsiga, kuid see abielu lõppes nelja aasta pärast lahutusega. 1895. aastal abiellus ta kirjaniku Amy Catherine Robbinsi, ühe oma endise õpilasega. Neil oli kaks last. Amy Catherine suri 1927. aastal. Elu lõpupoole sai Wellsi elukaaslaseks Maria Zakrevskaja.
Wells on näidanud üles suurt ühiskondlikku aktiivsust. Ta käis 1920. ja 1934. aastal Venemaal, ta on vestelnud Lenini, F. D. Rooseveldi ja Staliniga. Kahe viimasega kohtudes ilmnes talle, et tema ideaali mõistlikust Maailma-ühendriigist pole määratud täituda. Ning see mõjus temasse masendavalt. 30-ndate aastate lõpus sai ta tuntuks oma aktiivse fašismivastase hoiaku poolest.
H. G. Wells suri 13. augustil 1946 Londonis.

Looming

Wellsi kirjanikutee algas 1895. aastal. Selle tee võib tinglikult jaotada kolmeks: loodusteaduslikud sotsiaalkriitilise värvinguga ulmeromaanid (1895-19049, realistlikud romaanid (1905-1930-ndad), hilisemad sotsioloogilised pessimistliku kallakuga romaanid. Ta on kirjutanud ka hulga vaimukaid novelle , ilukirjanduse kõrval esseesid ja ülevaateteoseid. Kokku küünib Wellsi teoste arv üle saja.

Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid

„Ajamasin“ („The Time Machine,“ 1895; eesti k. 1924),
„Doktor Moreau saar“ („The Island of Doctor Moreau,“ 1896),
„Nähtamatu“ („The Invisible Man,“ 1897 , eesti k. 1913 ja 1966),
„ Maailmade sõda“ („The War of the Worlds,“ 1898; eesti k. 1911 ja 1929),
„Esimesed inimesed Kuul“ („The First Men in The Moon ,“ 1901, eesti k. 1929),
„Õhusõda“ („The War in The Air,“ 1908; eesti k. 1914).

Veel teoseid

„Inimjumalad” („Men Like Gods ,” 1923; eesti k. 1968)
„Ajaloo peajooned” („The Outline of History,” 1932 eesti k. 1939)
„Ann Veronica” (1909)
„Armastus ja härra Lewisham” („Love and Mr Lewisham,” 1900; eesti k. 1936)
„ Christina Alberta's Father “ (1925)
„The World of William Clissold“ (1926)
„ Meanwhile “ (1927)
„Mr Blettsworthy on Rampole Island“ (1928)
„The Open Conspiracy“ (1928)
„The Science of Life“ (1930)
„The Outline of Man's Work and Wealth “ (1931)
„The Shape of Things to Come “ (1933)
„What Are We To Do With Our Lives ?“ (1933)
„ Star -Begotten“ (1937)
„The New World Order“ (1940)
„Crux Ansata“ (1943)
„The Secret Places of the Heart “ (1922)
„The Food of the Gods and How It Came to Earth“ ( 1904 )
„Kipps: The Story of a Simple Soul “ (1905)
„A Modern Utopia“ (1905)
„In the Days of the Comet“ (1906)
„The Future in America“ (1906)
„Faults of the Fabian “ (1906)
„Socialism and the Family“ (1906)
„ Reconstruction of the Fabian Society“ (1906)
„This Misery of Boots“ (1907)
„New Worlds for Old“ (1908)
„First and Last Things“ (1908)
„Tono-Bungay“ (1909)
„The History of Mr. Polly“ ( 1910 )
„The Sleeper Awakes (1910) – („A When the Sleeper Wakes,“ parandatud väljaanne)
„The New Machiavelli “ (1911)
„The Country of the Blind and Other Stories“ (1911)
„The Door in the Wall and Other Stories“ (1911)
„Floor Games “ (1911)
„ Marriage “ (1912)
„ Little Wars“ (1913)
„The World Set Free“ (1914)
„The Research Magnificent“ (1915)
„God the Invisible King“ (1917)
„War and the Future“ (1917)
„The Soul of a Bishop“ (1917)
„When the Sleeper Wakes“ (1899) (hilisem väljaanne „The Sleeper Awakes,“ 1910)
„Love and Mr Lewisham“ (1900)
„Anticipations“ (1901)
„The Discovery of the Future“ (1902)
„Mankind in the Making “ (1903)
„ Twelve Stories and a Dream “ (1903)
„Certain Personal Matters “ (1897)
„The Crystal Egg – short story“ (1897)
„The Star – short story, Graphic, Christmas “ (1897)
„The Red Room “ (1896)
„The Wheels of Chance“ (1896)
„The Plattner Story, and Others “ (1897)
„The Wonderful Visit“ (1895)
„The Stolen Bacillus and Other Incidents“ (1895)
„The Chronic Argonauts“ (1888)
„Textbook of Biology“ (1893)
„Honours Physiography“ (1893)
„Select Conversations with an Uncle “ (1895)

Nähtamatu

1897. a ilmunud “Nähtamatu” on faustlik lugu teadlasest, kel õnnestub paremate katsejäneste puudumisel iseend nähtamatuks muuta. Paraku tundub meetod olevat ühesuunaline ning sel on kehv mõju teadlase niigi õrnale vaimsele tervisele. Korduvalt ekraniseeritud ulmepõnevik ilmus esmakordselt eesti keeles juba 1908. aastal Päevalehes Marta Bekkeri tõlkes pealkirjaga “Nägemata inimene”.

„Nähtamatu“ sisuülevaade

Griffin ehk Nähtamatu- Kui ta inimeste sekka läks siis ta kandis pead ümbritsevaid sidemeid , salli, mis varjas tema suud , kübarat, prille ja pikka mantlit , et keegi ei saaks aru, et ta on nähtamatu. Ta oli teadlane , kes oskas hästi keemiat. Talle meeldis alati olla üksinda ja tahtis privaatsust. Ta oli töökas ja läks kergelt endast välja.
Ühel veebruari päeval ilmus Mrs ja Mr halli kõrtsu tundmatu mees. Ta oli ennsat pea laest jala tallani kinni mässinud. Ta soovis endale tuba, et olle üksinda. Mr. Hall tahtis teada mis on temaga juhtunud aga võõras ei tahtnud kellegagi rääkida ja sulges end tuppa . Vältimaks teistega kokkusaamist, käis ta harva väljas. Kuid uudisimulikud külaelaniked ei jätnud teda rahule ja ühel päeval ta näitas kõrtsus, et ta on nähtamatu. Kõik sealsed inimeseks imestasid ja jooksid minema. Nähtamatu pidi sealt lahkuma kuna kõik tahtsid teda kinni püüda. Tal oli vaja anilist kes tooks tema asjad sealt kõrtsust ära. Ta leidis ühe mehe kelle nimi oli Marvel . Marvelist ei olnud palju kasu kuna ta hakkas kartma ja põgenes Nähtamatu eest ära. Nähtamatu ei lõpetanud otsingut ja koputas suvalisele uksele. Juhuslikult elas seal dr. Kemp , kes oli Nähtamatu tuttav kooliajast. Ta rääkis Kempile kuidas ta nähtamatuks muutus. Ta oli enne teinud katse kassi peal. Kassil jäid ainult silmad nähtavale. Ta rääkis veel mis elu on ta pidanud nähtamatuna elama. Kõik ajasid teda taga. Öösel oli aga Kemp politseile kirja kirjutanud ja järgmisel päeval tuli politsei Kempi poole. Nähtamatu sai sellest lõpuks aru ja tal õnnestus põgeneda. Terve linn hakkas teda siis taga ajama . Nähtamatu oli endast nii väljas ,et ta tappis ka Wicksteedi. Peale seda ta saatis Kempile kirja kus ta oli öelnud, et ta tapab Kempi. Kemp lukustas end majja. Hiljem Kemp väljus majast ja hakkas tagaajamine. Lõpuks sai Kemp Nähtamatu kätte ja üks tööline virutas talle labidega pähe nii, et too suri ära. Pärast Nähtamatu surma muutus ta jälle nähtavaks.

Kokkuvõte

Selle referaadi koostamisel sain ma teada palju huvitavat Wellsi kohta. Kui ma varem teadsin ainult mõnda üksiku fakti, siis nüüd om mul lühike ülevaade tema eluloost ja teostest. Tema teos ,,Nähtamatu“ oli väga huvitava sisuga raamat ja see meeldis mulle väga. Veel ma tahaks lugeda tema raamatut ,,Ajamasin“, mis tundub ka sama huvitav raamat olevat.

Kasutatud allikad

http://www.hot.ee/janedakodu/page17.html
http://raamat.epl.ee/index.php?raamat=65
Eesti Päevalehe romaaniklassika teos „Nähtamatu mees“ 2008
http://www.epl.ee/artikkel/431618
http://en.wikipedia.org/wiki/H._G._Wells
Kalevi Kvell. 1995. Ajamasin, Maailmade sõda: Herbert George Wellsist. Tallinn: Eesti raamat.243-247

Lisa 1