Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost..
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust
Hetge vaid mõni mälestus kestab kuid on neid ,mida minna ei lasta! Mälestused on elus enesest juhtunud erinevad,õnnelikud ja mitte õnnelikud juhtumid ja sündmused.Mälestused ei unune ,kui sa neid ei unusta ja kui need on sulle tähtsad ja olulised.Mõni mälestus võib jaada igavesti meile meeldi,kui mõni mälestus võib ka kesta ainult mõned tunndi,kui sedagi.Igal inimesel on vähemalt mitu mälestust ,nagu ka minul,milles ma kohe rääkima hakkangi. Esimene mälestus,mis mulle meenub ,on see kui me käisime kanuudega sõitmas.Meil oli väga tore ja huvitav
Edasi läks elu vähehaaval natuke paremaks. Kolhoosis hakkas vanavanaema veidi rohkem teenima ja nad said peale leiva ja piima ka liha ja veel midagi paremat lubada. Keskkoolis käis vanaema kaks aastat ja siis katkestas selle,et tööle minna ja emale abiks olla.Tööle läks vanaema Põllumajandusministeeriumi. Algul oli ta seal sekretär ja masinakirjutaja ning hiljem kaadrialal töötaja.Õppima hakkas vanaema õhtukeskkoolis, et saada keskharidus.Linnas elas ta tädi juures. Nädalavahetustel ning puhkuse ajal käis maal emale abiks. Kõik puhkused oli vanaema oma ema eest tööl lüpsjana kolhoosilaudas. Tol ajal lüpsti veel käsitsi.Tema emal oli grupis neliteist lehma ja lüpsti veel kolm korda päevas. Vanavanaema sai siis puhata natuke ja hinge tõmmata. Peale selle oli vanaemal ka veel oma lehm, kellele tuli heina teha. Tuli üheaegselt tööl käia ja õppida veel ka õhtukeskkoolis.
jäid nad ilma, sest raha vahetati väga vähe ainult mõni inimene järjekorrast sai, II korral läks aga ema õde üksinda, oli järjekorras kolmas inimene, kes veel valuutat vahetada sai ja see oli õnn, sest järgmiseks päevaks oli neil juba ärasõidu piletid olemas: Leningradi rongiga, sealt edasi Hamburgi. Tol ajal välismaa tundus nii kättesaamatu ja ilus. Kõik letid olid kaupa täis, kui meil valitses poodides tühjus. Just enne ema ja tädi sõitu oli toimunud Saksamaa ühinemine. Saksa DV ja Saksa LV sai ühtne Saksamaa. Käisid ka Berliini müüri vaatamas, mis oli maani maha lõhutud. Natukene siis Berliini müürist : Berliini müüri nimetus antifasistlik barjäär oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid.
Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama
Kõik kommentaarid