Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üksikisik ja ühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Üksikisik ja ühiskond
Ühe aasta tähenduse saame teada, kui küsime seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta oma kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist . Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb , kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond.
Ajaga koos on muutunud ühiskonna mudel. Samuti on ajaga muutunud inimeste õigused ja rollid. Vanasti olid naised selleks, et hoida kodu korras, aidata oma meest ja kasvatada lapsi. Mehed olid oma maja peremehed, keda kõik kuulasid ja austasid . Näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses „Tõde ja õigus“ oli peategelase Andrese eesmärk luua 19. sajandi Eestimaal kodu ja viljakas põllumaa oma järeltulevale põlvele. Oma eesmärgi teostamiseks tegi ta palju tööd ja käskis ka pereliikmetel raskeid töid teha. Andres kurnas suure töötegemisega ära nii oma lapsed kui ka naise, kes lõpuks hinge heitis. Suur töötegemine peletas lapsed kodust ära. Andres nägi, kuidas lapsed ükshaaval lahkusid ja mõistis, et tagasi nad enam ei tule. See oli hind, mis ta maksis oma unistuse täitumise eest. Tänapäeval on meest ja naiste roll ühiskonnas muutunud. Ühiskonnas valitseb võrdõiguslikkus, kus siis naised ja mehed tohivad töötada ühel ja samal ametikohal.
Maailmas elab umbes kuus miljardit inimest. Kõik need inimesed on erinevad ja neil kõigil on oma koht ühiskonnas. Minu koduks on Eestimaa. Võib öelda, et Eesti mured on ka minu mured. Aastal 2009 räägiti palju eestlaste alkoholitarbimisest. Nimelt tarbis iga eesti elanik aastas 10,2 liitrit puhast alkoholi. See tähendab seda, et puhast alkoholi tarbis ka vastsündinu. See on üks suuremaid probleeme praeguses Eestis, aga mida saab teha ära üksikisik, et seda probleemi lahendada. Hando Runneli luuletuse „Muuda ennast“ esimene salm algab sõnadega: „ Muuda ennast, muutub maailm, mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu; kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu !“ Mina arvan, et Hando Runneli öeldud sõnad vastavad tõele. Eesti probleemi saaks lahendada kui üksikisik muudaks oma harjumusi seoses alkoholi tarbimisega. Muutes ennast,saab vaikselt alustada ka oma sõprusringkonna muutmist. Juba ammusest ajast on teada tõsiasi, et sõbrad mõjutavad üksteist. Mina arvan, et kui üks inimene ringkonnas ennast muudab ja teistele ka head nõu annab läheb eneseparandamine aina edasi. Sellega tuleb nähtavale üpris võimas pragu . Võib öelda, et üksikisikust võib alguse saada midagi suurt ja tähtsat.
Praegu õpin ma Tallinna pedagoogilises seminaris lasteaia õpetajaks. Mina arvan, et lasteaia õpetajatel on suur roll ühiskonnas. Lasteaedade eesmärgiks on toetada lapse vaimset ja sotsiaalset arengut, et kujuneksid eeldused koolis õppimiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Need on eesmärgid, mida peab täitma lasteaia õpetaja. Maailm vajab järeltulevatpõlve, sest siis saab maailm edasi toimida. Eelkõige vajab uut põlve ühiskond, sest inimestel on suur osa ühiskonnas. Mina kui tulevane lasteaia õpetaja annan oma panuse ühiskonna toimimisele, kui teen oma tuleavast tööd hästi. Ma pean olema valmis, et lapsed, kes kunagi minu käe alt lahkuvad saavad siin ilmas hakkama. See ongi minu kui üksikisiku panus ühiskonna toimimisele.
Ühiskond on suur ja lai mõiste ning üksikisik on üks pisike osa sellest. Aja möödudes muutub ühiskonna olemus ja koos sellega muutub ka inimese roll ühiskonnas. Mina arvan, et inimene üksi ei saa midagi muuta vaid saab anda oma panuse, et midagi muutuks.
Käroly Järfpolt LÕ-12
Üksikisik ja ühiskond #1 Üksikisik ja ühiskond #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor menolope Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Otsustusvõimetud inimesed on nõrgad. Eksimine on inimlik ja läbi selle õpitaksegi vigadest. „Head tehes saadakse heaks.“ (lk220) Sellele lausele ei ole mul midagi lisada, just nii ongi. Oman seliseid sõpru, kelle pealt peegelduvad täpselt sellised omadused. Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS

Alusharidus
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et nendes arenenud riikides, kus antud seadus juba 70ndatel vastu võeti, on antud teemaga liiga kaugele mindud. Üks asi on see, kas võrdõiguslikkuse tagamisega tõepoolest liiale on mindud, kuid kindlasti on enamik eestlasi kuulnud jutte sellest, kuidas Rootsis sulatavad naised lõunaks mikrolaineahjus valmistoitu ja mehed

Asjaajamine
Jalgsema küla ajalugu
38
doc

Jalgsema küla ajalugu

Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................

Ajalugu
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
58
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

neid valdkondi hästi. NT: eskimod ja lumi. Eskimotel on palju sõnu erinevate lumevariantide tähistamiseks. Kuna neil on terminoloogia olemas, seega suudavad nad nt jäävälja näha väga erilisena. See hüpotees mõjutab keele mõju mõtlemisele ja tunnetusele. Kolmas loeng Difusionism Püüdis välja pakkuda suuri seletusi kogu ühiskonna kirjeldamiseks. Idee on selles, et kultuurinähtused levivad ühest arengust teise. Kultuuride muutumisel põhiline mehhanism on laenamine, üks ühiskond laenab teiselt. Selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Kolm koolkonda: *Briti koolkond(Manchesteri koolk) – Smith, Perry, Rivers. Idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos ühe korra ühes kohas ja levib üle maailma. Maailmas on üks kultuurikolle, kus on kõik kult nähtused tekkinud ja levinud üle maailma. NT kõik kultuurinähtused on tekkinud muistses Egiptuses ja levivad üle maailma. Kultuurinähtused siiski levivad ja laenavad teistelt, aga millisel määral

Antropoloogia
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........

Eesti keel
Sissejuhatus kultuuriteooriasse
15
doc

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Modernsus toetub väitele, et maaima muutumine on areng PAREMUSE POOLE. Trad. arvab aga, et igasugune muutus on juba taandareng. Modernsus arvab, et arengu taga on universaalses seadused. Traditsionaalsus ütleb aga, et normid sätestab igipõline kord. Modernsus ütleb, et maailma võib ja tuleb seletada MÕISTUSE ABIGA. Traditsionaalsus ütleb aga, et maailmakorra on paika pannud maaväline jõud. Modernsus arvab, et juhtmeroll peaks kuuluma kõrgemale tasemele jõudnutele. Nt. üksikisik Traditsionaalsus aga ütleb, et juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa. 5 26. Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? Modernsus on LAIEM MÕISTE. Modernism on KITSAM MÕISTE. Modernsus on uus maailmanägemise paradigma, väljendub kõigil elualadel. Modernism on uus KUNSTILISE maailmanägemise viis. Modernsus on juurtega renessansis, rakendunud valgustusajastul- PRANTSUSE

Sissejuhatus kultuuriteooriasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun