tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus
Otsustusvõimetud inimesed on nõrgad. Eksimine on inimlik ja läbi selle õpitaksegi vigadest. „Head tehes saadakse heaks.“ (lk220) Sellele lausele ei ole mul midagi lisada, just nii ongi. Oman seliseid sõpru, kelle pealt peegelduvad täpselt sellised omadused. Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et nendes arenenud riikides, kus antud seadus juba 70ndatel vastu võeti, on antud teemaga liiga kaugele mindud. Üks asi on see, kas võrdõiguslikkuse tagamisega tõepoolest liiale on mindud, kuid kindlasti on enamik eestlasi kuulnud jutte sellest, kuidas Rootsis sulatavad naised lõunaks mikrolaineahjus valmistoitu ja mehed
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................
neid valdkondi hästi. NT: eskimod ja lumi. Eskimotel on palju sõnu erinevate lumevariantide tähistamiseks. Kuna neil on terminoloogia olemas, seega suudavad nad nt jäävälja näha väga erilisena. See hüpotees mõjutab keele mõju mõtlemisele ja tunnetusele. Kolmas loeng Difusionism Püüdis välja pakkuda suuri seletusi kogu ühiskonna kirjeldamiseks. Idee on selles, et kultuurinähtused levivad ühest arengust teise. Kultuuride muutumisel põhiline mehhanism on laenamine, üks ühiskond laenab teiselt. Selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Kolm koolkonda: *Briti koolkond(Manchesteri koolk) – Smith, Perry, Rivers. Idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos ühe korra ühes kohas ja levib üle maailma. Maailmas on üks kultuurikolle, kus on kõik kult nähtused tekkinud ja levinud üle maailma. NT kõik kultuurinähtused on tekkinud muistses Egiptuses ja levivad üle maailma. Kultuurinähtused siiski levivad ja laenavad teistelt, aga millisel määral
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Modernsus toetub väitele, et maaima muutumine on areng PAREMUSE POOLE. Trad. arvab aga, et igasugune muutus on juba taandareng. Modernsus arvab, et arengu taga on universaalses seadused. Traditsionaalsus ütleb aga, et normid sätestab igipõline kord. Modernsus ütleb, et maailma võib ja tuleb seletada MÕISTUSE ABIGA. Traditsionaalsus ütleb aga, et maailmakorra on paika pannud maaväline jõud. Modernsus arvab, et juhtmeroll peaks kuuluma kõrgemale tasemele jõudnutele. Nt. üksikisik Traditsionaalsus aga ütleb, et juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa. 5 26. Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? Modernsus on LAIEM MÕISTE. Modernism on KITSAM MÕISTE. Modernsus on uus maailmanägemise paradigma, väljendub kõigil elualadel. Modernism on uus KUNSTILISE maailmanägemise viis. Modernsus on juurtega renessansis, rakendunud valgustusajastul- PRANTSUSE
Kõik kommentaarid