Interneti-leheküljel ja Euroopa Nõukogu Tallinna infotalituse koduleheküljel kohtulahendite tõlked eesti keelde. 2 1. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on rahvusvaheline asutus, mis võtab teatud kindlate tingimuste olemasolul vastu kaebusi isikutelt, kes väidavad , et on rikutud nende Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga kehtestatud inimõigusi. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste konventsioon on rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud ainult Euroopa Nõukogu liikmesriigid (kõik Euroopa Nõukogu 47 riiki). Konventsioon, millega
Keemiarelvad Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal
Tallinn 2010 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile.Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände, puhke ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse
Võrdsed võimalused meestele ja naistele. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse volinik. Eesti Vabariik ühines ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga 26. septembril 1991. Konventsiooni eesmärk on tagada võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse põhimõtte austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus. Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette abielupoolte võrdõiguslikkuse (paragrahv 27). Euroopa sotsiaalharta, millega Eesti on ühinenud, sätestab mees- ja naistöötajate õiguse saada võrdse töö eest võrdset tasu.
ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Eesti lipu heiskamine ÜROs Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Lapse õiguste konventsioon Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal ÜRO Peaassambleel. Aastal 2009 on konventsiooniga ühinenud 191 riiki (kõik riigid peale USA ja Somaalia). Ühtki teine ÜRO inimõiguste-alast dokumenti ei ole nii laialdaselt heaks kiidetud. Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal ning samal aastal hakkas konventsioon ka Eesti suhtes kehtima. UNICEF Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (algselt ÜRO Rahvusvaheline Laste Hädaabifond) on aastal 1946 ÜRO Peaassamblee loodud hädaabifond, mille eesmärgiks oli varustada
aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kokku kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni väljatöötamine ja see rahvusvaheline lepe võeti vastu 17. juunil 1994.a. Pariisis. Mis on bioloogiline mitmekesisuse ja miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast eluslooduse liigilist mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogiline
loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights) (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid).(Pisuke 2004) WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 (Pisuke 2004). WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. Aastal (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile (Õunapuu 2008) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: - autoriõigus,
rõhutamiseks. Ramsari konventsioon määratleb märgaladena soid ja veealasid(nii looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii seisu-kui vooluveelisi), kaasa arvatud kuni 6 m sügavune meri (Primack jt., 2008). Eestis pakuvad peale soode märgaladena huvi rannikumeri, rannaniidud ja-roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega (Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008). Riigikogu ratifitseeris Eesti ühinemise Ramsari konventsiooniga 20. oktoobril 1993 ning kokkulepe jõustus meil 29. juulil 1994 (Kuresoo, 1998).
Avamerel rakendatakse avamerevabadust vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt. See loodi, sest oldi teadlikud, et maailmamere probleemid on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda tervikuna ning ajendatuna soovist vastastikuse mõistmise ja koostöö vaimus lahendada kõik mereõiguse küsimused ning olles teadlikud konventsiooni ajaloolisest rollist rahu, õigluse ja progressi säilitamisel kõigi maailma rahvaste jaoks. Konventsiooniga reguleerimata küsimustes juhindutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest ÜRO mereõiguse konventsioon tagab nii ranniku- kui ka sisemaariikidele muu hulgas: a) meresõiduvabaduse; b) ülelennuvabaduse; c) kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabaduse; d) tehissaarte ja muude rahvusvahelise õiguse alusel lubatud rajatiste ehitamise vabaduse; e) kalapüügivabaduse; f) teadusuuringute vabaduse, võttes kõikidel juhtudel
· Sellistele sidepunktidele ja IAEA kesksele punktile peab olema pidev juurdepääs. · Iga osalisriik teeb Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA-le) ning vahetult vôi IAEA kaudu teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. · Sellistele sidepunktidele ja IAEA kesksele punktile peab olema pidev juurdepääs. Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooniga nõustumise seadus · Jõustumise kuupäev 07.05.1994; RT2 1994, 8, 26 · Vastu võeti aastal 1986 pärast Tsernobõli tuumaelektrijaama avariid, käesoleva konventsiooniga luuakse teavitamise süsteem tuuma õnnetustest, mis võivad põhjustada rahvusvahelist kandumist üle riigipiiride, mis tähendavad kiirgusohtlikust teistele riikidele. Liikmelisus · Otsuse vastuvõtmise kuupäev: 26. september 1986 · Vastuvõtmise koht: Viin, Austria
reguleerija ja puhta vee säilitaja. Ramsari konventsioon 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on:
2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel sõlmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas eutrofeerumist, maapinnalähedase osooni teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist keskkonda. Algselt sõlmiti see lepe keskkonna hapestumise pärast Euroopas ja Põhja- Ameerikas.Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi piiramist ja vältimist. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, peavad vähendama oma riigi õhusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tähendab ka seda, et kõik liitunud riigid ei tohi oma õhusaastet suunata naaberriiki ega kahjustada sellega teise riigi keskkonda. Genfi konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa riigid, v.a Albaania. Genfi konventsiooni osapoolte kohustused: inimese kaitsmine õhusaate eest,õhusaaste vähendamine,muutuste pidev jälgimine,informatsiooni
Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994. Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ning esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Washingtoni konventsioon ehk CITES Cites ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta. Konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992. aastal. CITES'i eesmärk on
Põhiprintsiip Tuumaseadme rikke või radiatsiooniohu esinemisel tuleb konv.-ega ühinenud riigil: 1. Sellest viivitamata teavitada IAEA-d (Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuuri) 2. Teha teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. Taust · Konventsioon allkirjastati Viinis, peale 1986 a. aset leidnud Tsernobõli tuumaelektijaama riket. · Eesti ühines selle konventsiooniga 1994. aastal. · Tuumarelvariigid (Hiina, Prantsusmaa, UK, USA ja Venemaa) on nõustunud teavitama IAEA-d ka tuumarelvakatsetustest. · Hetkel liitunud 109 riiki Kasutatud kirjandus · http://www.envir.ee/52244 · http://www.iaea.org/Publications/Documents/Conve · http://www.greenpeace.org.uk/nuclear · Google pildiotsing Tänan tähelepanu eest
hingamisteede haigused ja kopsude vastupanuvõime vähenemine LAHENDUSED · Saasteainete heitmete koguste kasvu vähendamiseks ja vajalike abinõude rakendamiseks kirjutati Genfis 1979. aastal alla piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (nn Genfi konventsioon), mis jõustus 1983. aastal. Eestis tegutsetakse selle konventsiooni raames alates 1980. aastast, kuna endine NSV Liit oli konventsiooni üheks osapooleks Praeguseks on konventsiooniga ühinenud kõik Euroopa riigid, välja arvatud Albaania. · Parem linnaplaneerimine vähendada autode hulka kesklinnas ningsoodustada ühistransporti ja kergliiklust. · Vältida aktiivseid tegevusi suure saastatusegapiirkonnas · Heitmekaubandus
o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Ida- Virumaal Jaama küla taga metsas. o Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal, võttes sellega endale kohustuse pakkuda pagulastele kaitset. o Esimesed varjupaigataotlejad paigutati elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. o Keskus mahutab endasse need pagulased, kes on olnud sunnitud põgenema kodumaalt Euroopasse. o Pagulaste arv on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud. o Keskusesse on võimalik mahutada kokku kuni 35 pagulast. Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus.
Rahvastikuprotsessid maailmas. Pagulusprobleemid Läänemaa Ühisgümnaasium 2014 Pagulane Isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma Rass, usk, rahvus, poliitiline seisukoht Puudub oma riigi kaitse Eestis 3-aastane elamisluba Maailmas on praegult ligikaudu 22 milj. pagulast 90% pagulastest elab arengumaades Pagulus Eestis Miks on Eestis vähe pagulasi? Eesti liitus ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga 1951.aastal Kokku olnud 468 taotlust 2014.a seisuga Kehv ligipääs keeleõppele Raskus töökohti leida Registreeritud elukoha puudumine Väikese sotsiaaltoetuse puhul liigutakse Eestist Soome Varjupaik pagulastele Euroopa suurimad paguluslained Pärast I ja II Maailmasõda Külma sõja lõpul Jugoslaavia sõja ajal Põhjuseks oli majandusliku ja poliitilise elu allakäik, kriisiolukord Riigid, mis on saanud rahvusvahelise kaitse Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2...
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega)
lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed õigused. Kõik lapsed on võrdväärsed ning neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikule maksimaalsele arengule. Lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse. Igal lapsel on õigus nimele, kodakondsusele ja identiteedile. Lapsel on õigus sõnavabadusele, õigus võtta vatu ja edasi anda informatsiooni
kahju tekkimisele eelnevalt ei olnud keegi veekogu seisundit hinnanud? Kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt määratud, lähtutakse veele tekitatud kahju hindamisel eksperdiarvamusest. Arvesse tuleb võtta pinnaveekogule tüübiomase võrdlusveekogu seisundit, survetegurite olemasolu ja nende eeldatavat mõju, pinnaveekogu üldmuljet ning ökoloogilise seisundi üldkirjeldust. 12. Millal ühines Eesti Rotterdami konventsiooniga ja mille kohta see konventsioon käib? Eesti liitus konventsiooniga 13. juunil 2006. Rotterdami konventsioon loob seaduslikult siduvad kohustused rakendada eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri, mis võimaldab ametlikult teada saada ja teatavaks teha importivate riikide otsuseid selle kohta, kas nad soovivad saada edaspidi teatavate kemikaalide saadetisi, ning tagada, et eksportivad riigid neid otsuseid järgivad. Konventsiooni eesmärgiks on edendada jagatud vastutust ning soodustada poolte koostööd ohtlike
koobaste varisemisoht. Ohuteguriks on ka inimeste teadmatus nahkhiirte eluviisist, elupaikadest ja kaitseabinõudest. Hävinud või muul viisil kahjustatud on poegimiskolooniate varjepaiku. 6 Liigi kaitse korraldamine Rahvusvahelistest lepetest hõlmavad meie nahkhiiri Berni konventsioon (1979), Bonni konventsioon (1979) ja Euroopa nahkhiirte kaitse leping (1991). Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga kuid pole ühinenud Bonni konventsiooniga. Samas on Eesti ühinenud Bonni konventsiooni all sõlmitud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). Euroopa Liidu õigusaktidest käsitleb nahkhiiri loodusdirektiiv (1992). Euroopa Liiduga liitudes muutus selle põhimõtete rakendamine Eestile kohustuslikuks. Spetsiaalselt nahkhiirte kaitsele on pühendatud Euroopa nahkhiirte kaitse leping (EUROBATS, 1991), mille artikkel III sätestab järgmist: Peamised kohustused Iga liikmesriik:
Viimastel aastatel toimub Eestis igal kevadel maikuus prügikoristusaktsioon ,,Teeme ära!". Tänu sellele on saadud paljud kohad puhtamaks. ,,Teeme ära!" on levinud Eestist ka teistesse riikidesse. Loodust hävitab inimene ka metsa maharaiumisega. Uutele maadele rajatakse suuri tehaseid ning korter- ja elumaju. Nende pealt soovitakse teenida suurt kasumit. Looduse hoidmiseks on paljud riigid liitunud konventsioonidega. Näiteks on Eesti liitunud Natura 2000 ja Rio konventsiooniga. Rajatud on ka loodusparke ja matkaradu, et tutvustada inimestele loodust ja äratada nende huvi selle hoidmise vastu. Inimesed on aja jooksul unustanud looduse tähtsuse. Looduse kaitsmine peaks olema üks inimeste prioriteete. Tänu loodusele on elu Maal võimalik. Paljud riigid näevad vaeva, et loodust kaitsta, kuid samuti inimesed ise saavad selle jaoks palju ära teha. Poleks loodust, siis poleks ka meid.
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Farmaatsia instituut Nikolai Hodosevits Euroopa farmakopöa: saamislugu ja sisu Tartu 2013 Mõiste *Euroopa farmakopöa (The European Pharmacopoeia) ravimainete kvaliteedinõuete- ja analüüsmeetodite kogumik *Seadusandlik iseloom *Kõik ettevõtted, asutused ja seotud ravimitetööstusega inimesed peavad täitma neid nõudeid Eesmärk Euroopa farmakopöa eesmärgid: 1. tagada tööstuslikult toodetud abiainete, toimeainete ja ravimpreparaatide ohutus ja kvaliteet 2. luua ühtsed ravimpreparaatide kvaliteedinõuded Euroopas 3. kaasa aidata farmakopöa kasutajate koostööle, rahuldada nende vajadusi EDQM EDQM - European Directorate for the Quality of Medicines = Euroopa Ravimite Kvaliteedi Direktoraat. Endine Euroopa Farmakopöa ...
(wiki 3) 3.1 Ajalugu, kasutamine ja tagajärjed Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri ca 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925
Kalev Uiga (A00947) 21.01.07 Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar) Eesti keskkonnaga seotud andmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik ...
ARHUSI KONVENTSIOON ÜLIÕPILANE · Konventsioon loodi 1998 aastal 25. juunil Århusis Taanis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmete poolt · Eesti liitus konventsiooniga samal kuupäeval. · Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. · Eesti ratifitseeris konventsiooni 6.juunil 2001 aasta. · Põhinõudeks võimudele on aruannete koostamine ning tegevuse avalikustamine. KONVENTSIOONI KOLM PÕHIÕIGUST 1. Keskkonnainfo kättesaadavus (igasugune info nii kirjalikult, suuliselt, visuaalselt jms, mis kajastab inimest ümbritsevat ja mõjutavat keskkonda). 2
2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit Põgenike arv suureneb pidevalt kliimamuutuste tõttu: loodusvarad vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad. * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste reziimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) Pagulus Eestis Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249 varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2), Tadzikistan (1), Uganga (1), Sudaan (1), Iraak (1), Somaalia (1), Nigeeria (1), Türgi (1), kodakondsuseta (1). Menetlusskeem
14 14 http://www.horisont.ee/node/1851 Osoonikihi kaitse Erinevad riigid on läbi viinud paljusid erinevaid kokkuleppeid, et säästa osooni kihti edasist hõrenemest ja aidata selle taastumist. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi.15 Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende
Kumb põhimõte on olulisem: kas mittesekkumine teiste riikide siseasjadesse või inimõiguste kaitse? Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste teadlikkusele oma õigustest. Kõigi Eesti Vabariigi põhiseadusega ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõiguste rikkumise korral on isikul õigus pöörduda nii õiguskantsleri kui ka kohtu poole. Kuid kõige enam vajavadki seda kaitset just mittedemokraatlike riikide elanikud. Praegu on üks kõige kriitilisemaks riigiks Põhja Korea. Elanikel pole võimalik oma kodukohast lahkuda ja vabalt ringi liikuda, kõikjal kontrollitakse dokumente ja liikumislube. Sunnitöö, poliitilised repressioonid, religioonide keelamine, inimkaubandus, piinamine, vägistamine, mõrvad- see on igapäevane elu Põhja- Koreas. Sealset olukorda on meedias raske kajastada, sest informatsiooni on vähe. Ometigi on meieni jõudnud õõvastavaid dokumentaalfilme, mis p...
Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel on õigus omale arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada, kuid tuleb austada teiste inimeste õigusi. Igal lapsel on õigus haridusele, kuid samal ajal on tal kohustus koolis käia. Lapsel on õigus tervise kaitsele, kuid tal on kohustus oma tervis hoida. Lapsel on õigus olla oma ema ja isaga koos isegi siis, kui nad ei ela koos
teadlaste soovitusi ja uuringuid. NAFO reguleerib järgmisi kalaliike: krevett, meriahven, süvalest, kalmaar, ameerika karelest, ruske soomuslest, tursk ja moiva Praegu kuulub NAFO-sse 18 liikmesriiki ja need on järgmised: Kanada, Kuuba, Taani (Fääri saared ja Gröönimaa), Eesti, Euroopa Ühendus, Prantsusmaa (St. Pierre ja Migeloni saared), Island, Jaapan, Korea, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Bulgaaria ja Rumeenia. (Anon., 1998) Eesti ühines konventsiooniga "Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas" 31. augustil 1992. aastal, saades täieõiguslikuks NAFO liikmeks. NAFO liikmesriigid on konventsiooniga Ühinemisel võtnud omaks teatud protseduurireeglid ja kohustused. Konventsioonist tulenevalt on Eesti võtnud endale muuhulgas kohustuse korraldada oma lipu all sõitvate laevade tööd NAFO regulatsiooni alla jääval alal, vastavalt NAFO poolt kehtestatud nõuetele ja eeskirjadele. WTO
veerandit maakera kogupindalast. Neil aladel elab umbes viiendik maakera rahvastikust. Kõige rohkem kannatavad kõrbestumise tõttu Sahara ümbrus, LähisIda, Kesk ja LõunaAasia, Austraalia, USA lääneosa, LõunaAmeerika lõuna ja idaosa ja Mehhiko. Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust).
Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu on mitmete aastate vältel aktiivselt tegelnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega kohalikul ja regionaalsel tasandil. Mõned faktid Eesti võrdõiguslikuse saavutamisest: Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. 26. septembril 1991 ühines Eesti Vabariik naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga. . 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO inimõigusalastele konventsioonidele. Eesti kohustus sellega võrdõiguslikkuse põhimõtet ka praktiliselt ellu rakendama. 1999. aastal otsustas Eesti liituda Euroopa Liiduga, kus naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimused moodustavad sotsiaalpoliitika ühe selgepiirilise valdkonna. Eelkõige puudutab see võrdväärse töö eest võrdse tasustamise küsimusi, naiste ja meeste
Võrdõiguslikkus on Eesti ühiskonnas tekitanud eriti palju diskussiooni just viimasel ajal. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alla saab lahterdada võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Esimest korda sai võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks naiste konverentsil 1989. aastal. 26. detsembril 1991 ühines Eesti Vabariik naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga. 1999. aastal otsustas Eesti liituda Euroopa Liiduga, kus naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimused moodustavad sotsiaalpoliitika üle selgepiirilise valdkonna. Eesti Riigikogu võttis Soolise Võrdõiguslikkuse Seaduse vastu 7. aprillil aastal 2004. See puudutab võrdväärse töö eesti võrdse tasustamise küsimusi, naiste ja meeste võrdset kohtlemist tööelus ning töö-ja pereelu ühitamise probleeme.
arvutidiskettide ja rõivaste puhastusel; tulekustutites jne (Jürgens i.a). Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid (Parts i.a). Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt
Pagulased Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süür...
1.VIHAKÕNE DEFINEERIMINE Eesti põhiseaduse paragrahv 45 punkt 16 kohaselt: ’’Ei ole olemas ühtset vihakõne definitsiooni. Kvalifitseerimine sõltub isikutest, teemast, situatsioonist ja riigi ajaloost ja olukorrast. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) rakendab sellises olukorras artiklit 17 – õiguste kuritarvitamise keeldu ja artikklis 10 (lg 2) sätestatud piiranguid (konventsiooniga kaitstud väärtusi). [3] Vihakõne ehk vaenu õhutamine on mõiste, mida kasutatakse sageli, ent mitte alati ei saada sellest ühtemoodi aru. Tegemist on kontseptsiooniga, mille osas puudub ka rahvusvaheliselt ühene konsensus. Vihakõne on keeruline ja erinevaid arvamusi tekitav küsimus, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdisktsioonid käsitlevad erinevalt. Vihakõne on äärmiselt kontekstispetsiifiline nähtus, mis sõltub nii keskkonnast, kõnelejast kui auditooriumist. Vihakõne defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas: • väljaöeldu sisu...
suurendavad suremust nälga ja haigustesse. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi, põhjustades üha uusi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme. Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust). Endiste viljakate põllumajandusmaade kõrbestumine on teiste ebasoodsate keskkonnategurite kõrval alatoitumise üheks (kuigi kaugeltki mitte ainsaks) põhjuseks. Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas,
kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. [1] ,,Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele." [1] 1.ÅRHUSI KONVENTSIOONI KOLME SAMBA SÜSTEEM Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks on sätestatud kolm menetluslikku põhiõigust- Konventsiooni kolm sammast, mida iga osapool peab tagama ja milleks on õigus
tõsta teadlikkust Euroopa kultuurilisest identiteedist ja mitmekesisusest ning seda soodustada; leida ühiseid lahendusi väljakutsetele Euroopa ühiskonnas; tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Inimõigused Euroopa Nõukogus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et konventsiooniosaline (riik) on rikkunud talle konventsiooniga tagatud õigusi või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus);
mis on kasutusel rahvusvahelises kaubanduses ·laialdaselt kasutusel üle maailma, eriti Euroopas ·neutraalsed, st. kuna ICC ei ole äriühing pole ICC vastutav ka tarneklauslite kasutamisest tingitud tagasilöökide eest ·katab kogu teekonna ja on detailselt lahtimõtestatud ja kirjeldatud ·paindlikud st. müüja ja ostja otsustavad ja lepivad kokku millist neist antud olukorras kasutada ·kohaldatav ÜRO "Lepingu Seadusega" rahvusvahelisest kaubandusest, sünkroonis Viini Konventsiooniga ·Väljendatud kolme ladina trükitähega. Kindlasti ei tohiks: ·võtta tarneklauslit kui seadust, sest ICC on erasektori organisatsioon ja ei oma seadusandlikku võimet, alati tuleb tarneklausel lepingus välja kirjutada ·kasutada tarneklauslit üksinda vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga ·läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes kuna osad klauslid määravad ära ka kauba eest tasumise viisi ·tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle
nälga ja haigustesse. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi, põhjustades üha uusi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme. Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust). Kõige rohkem on kuivanud, põllumajanduseks ja inimeste elatamiseks kasutuskõlbmatut maad ÜRO andmetel Aafrikas, kus erinevad kuivad piirkonnad moodustavad kaks kolmandikku kogu kontinendist. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas
vara kaitsele, perekonnale jt ... Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid. mida kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsioon, milline roll on selle juures Euroopa Inimõiguste kohtul See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma kaitse all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused. Euroopa Inimõiguste kohus valvab konventsiooniga tagatud õiguste järele. 3.RELIGIOON: mõisted religioon, ateist, agnostik ning juutlus ja hinduism Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Ateist on jumala ja usu eitaja, usuvastane. Agnostik on inimene , kes arvab , et lõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu pole võimalik väita, kas jumal on olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid
HELCOMi eesmärgid: - merepõhja puutumatuse taastamine ja säilitamine sellisel tasemel, mis tagab ökosüsteemide toimimise; - elupaikadele, kaasa arvatud nendega seotud liikidele omane, valdavatele füsiograafilistele, geograafilistele ja ilmastikuoludele vastav levik, rohkus ja kvaliteet ning - veekvaliteet, mis võimaldab säilitada või taastada ökosüsteemi puutumatuse, struktuuri ja toimimise. Kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga seisneb HELCOMi Läänemere mitmekesisuse soodsa kaitsestaatuse üldine eesmärk järgmises kolmes ökoloogilises sihis: - looduslikud mere- ja rannikumaastikud; - jõudsalt arenevad ja tasakaalus taime- ja loomakooslused ning - elujõulised liikide populatsioonid. Ettepanekud Toetused kaluritele hülgekindlate püügivahendite soetamiseks, hülgepeletite soetamiseks, püügialuste uuendamiseks, alamõõdulisi kalu säästvate püügivahendite soetamiseks
tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal Taanis Århusis. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. [1] Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama. Nendeks on keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Lisaks määrab konventsioon kindlaks kohustused, mis riikidel on oma kodanike ees. Konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele. [2] Konventsioon käsitleb keskkonna-alase informatsiooni avalikustamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist, üldsuse informeerimist ja kaasamist keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse ning üldsuse esindajatele nii info kättesaadavuse ja kaasamise alaste
mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas eutrofeerumist, maapinnalähedase osooni teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist keskkonda. Algselt sõlmiti see lepe keskkonna hapestumise pärast Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi piiramist ja vältimist. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, peavad vähendama oma riigi õhusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tähendab ka seda, et kõik liitunud riigid ei tohi oma õhusaastet suunata naaberriiki ega kahjustada sellega teise riigi keskkonda. Genfi konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa riigid, v.a Albaania. Genfi konventsiooni osaliste kohustused: Inimese kaitsmine õhusaate eest Informatsiooni vahetamine
7. Brüssel II (1974), 8. München, Saksamaa (1977), 9. Culham, Ühendkuningriik (1978), 10. Brüssel III (1999), 11. Alicante, Hispaania (2002), 12. Frankfurt, Saksamaa (2002), 13. Luksemburg II (2004), 14. Brüssel IV, Belgia (2007). Koolide tegevust rahastavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid. Euroopa Kooli lõputunnistust tunnustavad kõigi liikmesriikide ning ka paljude teiste Euroopa ja kolmandate riikide kõrgkoolid. Eestil avanes võimalus Euroopa Kooli konventsiooniga ühineda pärast liitumist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Eesti lapsed õpivad viies linnas: Luksemburgis, Brüsselis, Alicantes, Münhcenis ja Vareses. Kõik koolid avaldasid 2004. aasta suvel valmisolekut õpetada Eesti õpilastele eesti keelt emakeelena. Esimesed Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele õpetajad alustasid tööd Luksemburgi I EK-s nooremas kooliastmes (alates 2007. a sügisest) ja Brüsseli II EK vanemas kooliastmes (alates 2008. a sügisest)
konventsioon, RT II 2000, 4, 25) peetakse üheks esimeseks rahvusvaheliseks kokkuleppeks piiriülese õhusaaste ohjamiseks. Piiriülesele õhusaastele hakati teadlaste poolt tähelepanu juhtima juba 1960. aastate lõpus, kuid konkreetsete sammudeni selle piiramiseks jõuti alles 1979. aastal, mil allkirjastati Genfi konventsioon, mis jõustus rahvusvaheliselt 16. märtsil 1983. aastal. Eestis tegutsetakse kooskõlas selle konventsiooniga alates 1980. aastast, kuna endine NSV Liit oli konventsiooni üheks osapooleks. Praeguseks on konventsioonil 49 osapoolt. Tänaseks on koostatud 8 protokolli, millest Eesti on seni ühinenud järgmistega: väävli heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähemalt 30-protsendilise vähendamise protokolliga, mis on koostatud 1985. aasta 8. juulil Helsingis (ühinemise seadus võeti vastu 19. jaanuaril 2000, RT II 2000, 4, 25 )
mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000. See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992. Berni konventsioon - Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon. Konventsioon loodi 1979. aastal ja astus jõusse 1. juuni 1982. Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon - korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Võeti vastu 1974. Eesti liitus 1992. Bonni konventsioon - Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki
3. Missugune on ekvatoriaalvööndis maailmamere soolsus? Miks? Keskmisest madalam. Kuna seal on palju sademeid, sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine väike. 4. Mis on Ramsari konventsioon? Mis on Gdanski konventsioon? Ramsari konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgaladesäilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine ehk kaitsta märgalasid (sood, madalad mageveekogud ja vähem kui 6m sügavused merealad) ja selle kaudu eelkõige veelinde. Gdanski konventsiooniga asutati rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC). Kõnealune organisatsioon on Balti mere püügipiirkondade juhtimise eest vastutav piirkondlik kalandusorganisatsioon. Tegeldakse Läänemere kalapüügikvootide jaotamisega, mis tagab kalavarude piisava uuenemise. 5. Millega tegeleb HELCOM? HELCOM komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
