Massihävitusrelvad (1)

Tallinna Nõmme Põhikool
Massihävitusrelvad
ajaloo arutlus
Koostaja : xxx
Klass: 9b
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus .........................................................................................................................................3
1. Aatomipomm .....................................................................................................................................4
1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed........................................................................................4
2. Bioloogilised relvad..........................................................................................................................5
2.1 Bioloogilise relvana kasutatud haigused....................................................................................5
2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine................................................................................................5
2.3 Bioloogiliste relvade kasutamise tagajärjed................................................................................5
3. Keemiarelv .........................................................................................................................................6
3.1 Ajalugu, kasutamine ja tagajärjed................................................................................................6
3.2 Kaitsevahendid ...........................................................................................................................6
Kokkuvõte............................................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8
Massihävitusrelvadeks nimetatakse suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid.
Töös on eraldi välja toodud massihävitusrelvade kolm liiki: aatomipomm, bioloogilised relvad ja keemiarelv. Tulenevalt nende liigitusest nimetatakse massihävitusrelvi ka ABC-relvadeks(inglise keelest atomic, biological ja chemical lühend). Arutluse teemaks valisin massihävitusrelvad sellepärast, et teada saada millisteks õudusteks on inimesed võimelised.
Järgmistes lõikudes proovin vastuseid leida küsimustele: kuidas on neid ajaloos kasutatud, missugused on tagajärjed ja kas nende kasutamine on õigustatud.
1. Aatomipomm
Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid).
Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel. Näiteks tänapäeva termotuumapomm , mis kaalub umbes üks tonn , vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke.(wiki 1)
1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed
Tuumapommi on kasutatud kõigest kaks korda. 1945. aastal heideti nad Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile. Pommid olid niivõrd mõjusad, et Jaapan, kellel varem polnud mõtteski alistuda, otsustas paaripäevase mõtlemise järel alla anda. Seega sai läbi ka siiani suurim sõda läbi aegade.
Võib vaidlema jäädagi, kas tuumapommide kasutamine oli õige. Paljud väidavad, et kui neid poleks kasutatud, oleks USA Jaapani alistamiseks pidanud ette võtma maismaainvasiooni (vägivaldse sissetungi) ning võib vaid ette kujutada, kui suurte inimkaotustega see oleks lõppenud. Samas aga leiavad paljud, et selline mõtteviis ei õigusta midagi ning tuumapommi kasutamine on igal juhul räige kuritegu . Ühes asjas ollakse aga ilmselt ühel meelel – tuumapommid hoiavad inimkonda tõeliselt hirmu all. Ehk tänu nendele ongi suuremas osas maailmas pärast Teist maailmasõda valitsenud rahu – hirm tuhandete tuumapommide plahvatamise tagajärgede ees on liiga suur. (mees.eu/tuumapomm)
Tänapäeval on tuumarelvad olemas mitmel riigil.
20.10.1999 väitis "Washington Post" , et Külma sõja ajal paigutas USA salaja 15 välisriiki tuhandeid tuumarelvi. Seda, et nende maal asuvad aatompommid, ei teadnud isegi nende riikide juhid. Nende 15 riigi seas olid ka Maroko ja Hiina.(õhtuleht/21.10.1999)
2. Bioloogilised relvad
Bioloogiline relv on haigusttekitavad mikroorganismid või nende mürgid või toksiinid , mis leiduvad looduses ja mida võib kasutada sõjalisel eesmärgil või terrorismi vahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks.
Bakterioloogiline relv ja bioloogiline relv ei ole sünonüümid. Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi. Bakterioloogiline relv on bioloogilise relva alaliik .
Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana- Kreekast . Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele.
Bioloogiliseks relvaks sobivate haigustekitajate väljasõelumist ja nendega katsetamist alustati eri maades 1950. aastatel. Töö oli kiire ja korralik. Juba 1970. aastate alguseks oli see relvaliik välja töötatud ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisutatud.(wiki 2)
2.1 Bioloogilise relvana kasutatud haigused
Väidetakse, et hiljuti liikvel olnud linnugripp (H5N1) oli ka bioloogiline relv.
Linnugripp ise avaldus juba ammu , kuid ta ei ohustanud kunagi otseselt inimest. Linnugripi viirus avastati möödunud sajandi 60. aastatel, kuid alles mõne aasta eest tekkis selle uus tüvi H5N1, mis kandub edasi inimesele ja on 80 protsendil juhtudest surmav.
Asjaolule, et tüvi on kunstliku päritoluga, viitab koguni mitu fakti. Suurem osa surmadest on registreeritud Kagu-Aasias, aga just seal paikneb enamik biotehnoloogiaga tegelevate kontsernide baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud , mis on üpris hämmastav, sest ka seal leidub rändlinde, keda loetakse selle ohtliku haiguse kandjateks.( ekspress /linnugripp)
Sama väidetakse ka Siberi katku ja seagripi kohta. Nimelt liigub Internetis palju infot sellest, et seagripp on inimeste poolt tekitatud bioloogiline relv. On ka räägitud, et seagripi saab alles siis, kui lasta end vaksineerida. Kas seagripp on siis tavaline haigus või puhas ravimifirmade äri? - Sellele küsimusele ei ole veel vastust leitud, kuid igaüks võib oma seisukoha võtta.
2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine
Bioloogilist relva kasutatakse põhiliselt suurte vägede koondamispiirkondade suhtes nii rinde piirkonnas kui ka tagalas, suurte poliitiliste, administratiivsete ja sõjalis-tööstuslike objektide puhul,aga ka intensiivsetes põllumajanduspiirkondades.(hot/militaarõpeABK)
2.3 Bioloogiliste relvade kasutamise tagajärjed:
Hulgaliset inimohvreid ja vigastatuid, kuid ka loomade ja taimede hävimine. Samas kui võrrelda bioloogilist relva tuumarelvaga on bioloogilise rünnaku sooritamine lihtsam kui tuumarünnaku sooritamine.
3.Keemiarelv
Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid , lennukipommid, mürsud, miinid, granaadid jpm. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda.(wiki 3)
3.1 Ajalugu, kasutamine ja tagajärjed
Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu.
1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri ca 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses (nt. Jaapan Hiina vastu) kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960ndatel sünteesiti VX gaas , 1970ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt. USA Vietnamis ja Iraagis ). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks:20.märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ning umbes 5000 sai mürgituse. Venemaa kasutas fentanüülgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangidraama lahendamisel 26. oktoobril 2002, kus ohvreid oli üle saja.(wiki 3)
3.2 Kaitsevahendid
Keemiarelva kaitsevahenditena kasutatakse gaasimaski, ABK-ülikonda, naha ja riietuse degaseerimist, vastumürgi süstimist ning kohest evakuatsiooni.(wiki 3)
Kõik massihävitusrelvad on sarnased selle poolest, et tagajärgedeks on tohutult palju süütuid inimohvreid ja rohkelt vigastatuid. Isegi kui ei oleks olemas massihävitusrelvi, on meil ikkagi olemas tavarelvastus, mis võib tekitada sama suure kaose kui massihävitusrelvad.
Sissejuhatuses esitatud küsimusele, kas massihävitusrelvade kasutamine on õigustatud, võin ma kindlalt vastata ei, see ei ole mingit moodi õigustatud, sest peale erakordselt tugeva füüsilise toime on neil ka suur moraalne ja psüühiline mõju.
Enne selle arutluse valmimist ei osanud ma arvatagi, et massihävitusrelvi on ajaloos nii mitmeid kordi kasutatud ning et nende tagajärjed nii rängaks võivad kujuneda.
Ma väga loodan, et ajaloos aset leidnud õõvastavad sündmused ei kordu ja massihävitusrelvade kasutamine kaob täielikult.
Kasutatud kirjandus
Aatomipomm:
wiki 1 =( http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumapo mm)
mees.eu/tuumapomm =[ http://www.mees.eu/artikkel/jubedad-tapavahendid.html (7.oktoober 2009) ]
õhtuleht/21.10.1999 =[ http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=84953 (1999)]
Bioloogilised relvad:
wiki 2 =( http://et.wikipedia.org/wiki/Bioloogiline_relv )
ekspress/linnugripp= [ http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/linnugripp---surm-katseklaasist.d?id=27679367 (10.juuli 2008)]
hot/militaarõpeABK = ( http://www.hot.ee/militaaroppematerjal/ABK.html )
Keemiarelv
wiki 3 =( http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv )