Tallinna
Nõmme Põhikool
Massihävitusrelvad
ajaloo
arutlus
Koostaja :
xxx
Klass: 9b
Tallinn
2010
Sisukord
Sissejuhatus
.........................................................................................................................................3
1. Aatomipomm .....................................................................................................................................4
1.1
Tuumapommi kasutamine ja
tagajärjed........................................................................................4
2. Bioloogilised
relvad..........................................................................................................................5
2.1 Bioloogilise relvana kasutatud
haigused....................................................................................5
2.2 Bioloogiliste relvade
kasutamine................................................................................................5
2.3
Bioloogiliste relvade kasutamise
tagajärjed................................................................................5
3. Keemiarelv .........................................................................................................................................6
3.1
Ajalugu, kasutamine ja
tagajärjed................................................................................................6
3.2 Kaitsevahendid ...........................................................................................................................6
Kokkuvõte............................................................................................................................................7
Kasutatud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
muuring
Õppematerjali autor
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks.
1 Läänemaa Ühisgümnaasium Uurimistöö Massihävitusrelvad Klassid: 10-SST,R,H Juhendaja: Ragnar Kruusimaa Nimed: Demi Link, Rainis Altmeri Alex Liibert, Haapsalu 2016 2 Sisukord: Sisukord.........................................................................2 Bioloogiline relv............................................................3,4 Kaitsevahendid.............................................................5,6 Tuumarelv....................................................................7,8 Keemiarelv.................................................................9,10,11 Lisad..............................................................................12,13 3 Bioloogiline relv
Jüri Gümnaasium KEEMIARELV Referaat Dan Glosin 11.R klass Juhendaja: Hellar Lill Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid................................................................5 1.
Õhuvägi- kaitsta õhuruumi. Soomusvägi- kaitsta jalaväge Jalavägi- kaitsta piire Suurtükivägi Poineerivägi- teede korrashoid Õhutõrje- lennukite ja kopteriga kaitsmine Sidevägi Eesti Kaitseliit Eesti Kaitseliidu ülesanded on liita rahvast ja panustada riigi kaitsesse. Kaitseliidus on vabatahtlikud. 28.10.2015 Ohutustehnika ja relvaõpe Kontroll Kõige tähtsam ja esimene asi on relvakontroll. Tuleb vaadata, et relv ei oleks laetud, enne selle käsitlemist. Kontroll tuleb läbi viia enne harjutuse või õppetunni algust ja kui relv seisab relvakapis või relvaruumis. Relv peab olema alati ettenähtud kohas, kas siis relvakapis või relvaruumis. Relvale tuleb teha kontroll ka peale harjutuse või õppetunni lõppu. Samuti ka enne ja pärast laskmist. Relvade käsitlemine Relva on keelatud käsitleda, kui pole saanud enne vastavat õpet. Keelatud on omada relva või laskemoona ilma loata. Relva suunamine
(Loide) Esimene termotuumapomm plahvatas 1. november 1952. Seda pommi katsetas USA (Nov. 1, 1952 | First Hydrogen Bomb Test, 2011). Vesinikupommi on maailmas katsetanud ainult kuus riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ning India. (Vaher, 2012) 1.2 Neutronipomm Erinevalt vesinikupommist on neutronipomm väikese võimsusega tuumarelv. Neutronpommi ametlik nimetus on suurendatud kiirgusjõuga relv. Pommi idee on tappa kõik elusolev, samalajal jätta linnad ja ehitised suhteliselt terveks. Neutronipommi erinevuseks teistest tuumarelvadest on neutronkiirguse suurem osakaal ning lööklaine, radioaktiivse saaste ja soojuskiirguse väiksem osakaal relva toimes. Joonis 2. Energia levik aatom- ja neutronpommi plahvatusel, 1999. Neutronipomm leiutati 1958. aastal Ameerika ühendriikide Lawrence Livermore'i Riiklikus Laboratooriumis
.........18 Okupatsiooniarmee kohalolek ...................................................................20 2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid ................................................. 22 Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad ................................................... 22 Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil ..................................................... 23 Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorism ja massihävitusrelvad ..................................................................25 Relvakonfliktide ja sõdade tunnused ....................................................... 26 3. Eesti riigikaitse üldine korraldus ...................................................... 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Raul Maasik Mürkgaaside kokkupuuted inimestega Uurimistöö Juhendaja:Anu Mägi õpetaja Järva Jaani 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele:.....................................................................................7 1.3.Kodukeemia gaasid................................................................................................................8 1.4.Militaarsed mürkgaasid........................................................................................................10 2. Uurimi
(kaasa arvatud Tokyo) evakueerimist. Radiatsiooni pärast ei saaks 6375 varrast ühises hoiubasseinis pidevalt jahutada, nad lõhustuksid ning kogu inimkond oleks tuhandeid aastaid ohustatud. Kuigi avalikkust rahustatakse väidetega nagu ookeani jõudev radiatsiooni kogus lahjeneb ning pole lõpuks piisavalt tugev, et inimest ohustada, ei tasu unustada, et radiatsioon ladestub toiduahelasse pikema aja jooksul ning koguneb nii taas suurtes kogustes. 3.1.2.3.Tuumapommid ja -relvad Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel (lisa, pilt 3). Selle tagajärgi on näha jällegist Jaapanis, seekord aga Hiroshimas ja Nagasakis. 3.1.2.3.1. Hiroshima “1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid