Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Keemiarelvad I maailmasõjas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keemiarelvad I maailmasõjas #1 Keemiarelvad I maailmasõjas #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Termomeeter Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Eesti II maailmasõjas

Eesti II maailmasõjas Kuigi Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks, sõdisid eestlased nii natsliku Saksamaa, kommunistliku Venemaa kui ka soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Eestis tekitas suuri vastuolusid 30.

Ajalugu
thumbnail
13
ppt

Eestlased 1. maailmasõjas

Eestlased I maailmasõjas Tauri Busch 10B TTG Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 meremiini 1917

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud II maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse pooleks sajandiks. Eestlastel tuli võidelda erinevates sõjavägedes .Valikuid ei olnud palju ­Eestlaste armee, Saksa armee, Punaarmee. Punaarmeesse läks üldiselt väga vähe vabatahtlikke, sellepärast saadeti sundolukorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes saadeti üle kogu NSV Liidu . Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti vangilaagritesse ning ehituspataljonidesse , kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel kaks-kolmandikku mobiliseerituist. Suurima panuse II maailmasõja võitlustes Eesti riigi ja rahva eest andsid eesti mehed Saksa vormis. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult, lootusega kätte maksta Punaarmeele

Ajalugu
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

I maailmasõda · FAKTID: · Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: ­ purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik ­ nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: ­ võitlus turgude,

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas

Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sisse- tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti meeste vaba valiku võimalusi veelgi rohkem. Punaa

Eesti ajalugu
thumbnail
1
doc

Muudatused Esimeses maailmasõjas

sagedasemaks. Samuti Esimeses maailmasõjas kasutusele võetud tsepeliine kasutati esimeses tsiviilisikute pommitamises, kui Saksamaa ründas aastate jooksul korduvalt Inglismaad, üritades kahjustada nende strateegilisi objekte. Sakslased olid esimesed diisel-allveelaevad välja töötanud juba aastal 1913, kuid sõjas kasutati neid esmakordselt 1915, kui Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud. Sakslased uputasid Inglismaa läheduses kõik alused, teiste seas ka luksusliku ,,Lusitania" koos 1198 reisijaga. Kuigi allveelaevad olid aeglased ja suutsid korraga vaid mõned tunnid vee all olla, olid nende torpeedod väga tõhusad. Sõja jooksul uputati kokku 192 laeva. Esimeses kõiki suurriike hallanud ja 1918. aastal lõppenud sõjas hukkus 10 miljonit inimest, 20 miljonit sai vigastada. Pidev sõjatehnika arendamine võimaldas erinevaid relvi kasutades massiliselt vaenlasi hävitada, neid ootamatult õhust rünnata ja nende järgi luurata

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja alguseks peetakse üldiselt 1939 1. septembrit, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga.

Ajalugu



Lisainfo

Slaidšhow kahe slaidiga, millest üks sisaldab keemiarelvade kasutamist kokkuvõtvalt ja teise slaidi peal on pildid keemiarelvadest

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun