10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Termomeeter
Õppematerjali autor
Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri ca 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad
Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. a kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1,3 miljonit inimest ja suri keskmiselt 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni
juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus
tuulel kanda. Mürgid võivad organismi tungida läbi naha, limaskestade, sissehingamisel või seedeelundkonna kaudu, lämmatavad mürgid ainult hingamisteede kaudu. 10 Ajalugu Keemilised ained olid kasutusel juba muinasajal. Kasutati taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi, nooli ja suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegipoolest kasutati keemiarelva esimeses maailmasõjas. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski kasutas itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis). Keemiarelvi teises maailmasõjas ei kasutatud, olgugi et sakslastel oli suurtes kogustes keemiarelvi. Peale sõda uputati keemiarelvad Biskaia lahte, Põhja- ja
kasutasid vaenlaste vastu puidu, väävli ja pigi põletamisel saadavat suitsu (Kaup, 2003). Peale selle puhkes Ateenas epideemia, mis tappis tuhendeid inimesi. Arvatakse, et sellega olid seotud ka spartalased, kes mürgitasid ateenalaste kaevud (Johnson). Võib öelda, et mitmekülgsete keemiliste relvade kasutamine on täpselt sama vana kui süstematiseeritud sõjategevus ise. Inimesed, kellel puudusid algteadmised nii keemiast kui bioloogiast, suutsid oma kavalusega tagada selle, et keemiarelvad on ühed kõige populaarsemad relvad tänapäevani. Teadusalased saavutused on olnud ühiskonnale nii kasuks, kui kahjuks. Keemiarelvad on nii palju kasutatud just sellepärast, et nad on väga efektiivsed ja üpris odavad (Nõmm, 2008). Mürkide laastav toime võib kesta aastakümneid (Williams, 2013), rääkimata otsestest tagajärgedest, kus suurel hulgal inimesi sureb silmapilkselt (Nõmm,2008). Keemiarelva, kui massihävitusrelv, sai oma alguse I maailmasõja ajal. Sünnipäevaks loetakse
Esimene maailmasõda 8.b Algus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit sõdurit. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid