hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Reljeefidel, kus figuurde taustaks on arhitektuur, on koonuvate joonte abil loodud sügavusillusioon. Reljeefid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad need kauni ja haarava jutustuse. 5. Vararenessansi kuulsaim skulptor oli DONATELLO (1386-1466). 6. Ta ühendab enda teostes antiigi traditsioonid uusaegse realismiga, rakendab taas kontraposti ja vabafiguuri (7. 2 meetri kõrgune marmorkuju Püha Jüri), teeb esimese vabalt seisva alastifiguuri pärast antiikaega (7. peaaegu elusuuruses pronksskultuur Taavetist). 8. Padovas täitis ta tellimuse, mis kujutas endast Veneetsia palgasõdurite pealikut - Gattamelata ratsamonument, mis on asetatud kõrgele alusele linnaväljakul. 9. Ta oli uusaja skulptuuris esimene kes, selle asemel et teha keskajal tuntud hauamonumente kuningates ja suurnikest, valmistab ratsakuju ja paneb
Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnareljeefid. MAJOOLIKATEHNIKA põletatud savireljeef kaetud värvilise glasuuriga, tuntumad meistrid LUCA JA ANDREA della ROBBIA. Taaselustus medalikunst.
· Käed kõrval või rinna ees. · Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. · Näol nn. salapärane arhailine naeratus. · Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. · Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). Klassikaline ajajärk 480-323 eKr · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Hilisklassika e. teine õitseaeg e. kaunis stiil 4. saj eKr · Taandub pidulik, enesekindel rahu · Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. · Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. · Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine · Õrnus leebus kunstis kaunis stiil
Selle sajandi esimest poolt võib nimetada arhailise stiili üleminekuks nn. klassikalisele stiilile või ka varajaseks klassikaks. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Järjest rohkem loodi vabalt seisvaid figuure. Kadus ka tinglikkus, mis oli iseloomulik idamaade ja osalt ka kreeka kunstile arhailisel perioodil, ning maksvusele pääses täiesti looduslähedane laad. Selle saavutamiseks aitas kaasa nõjajala-probleemi e. nn. kontraposti lahendamine. Nimelt oli ju sõjaväeline seisak üpriski ebatavaline asend, kuid see valitses arhailise aja skulptuurides. 5. sajandi alguses hakkavad aga sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele jalale, teine jalg aga lõdvaks jäetud. See näiliselt väike muutus oli aga suurte tagajärgedega. Jalgade erinev koormamine muudab paljude luude ja lihaste asendit kogu kehal ning nende muutuste arvestamine muutiski kujud enneolematult looduslähedasteks ja elavateks
musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega näol nn "salapärane arhailine naeratus" tavaliselt lokkisjuukselise soenguga Praxiteles. Knidose Aphrodite. Müncheno Glüpotek. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Lysippos. Sandaalisiduja. Louvre, Pariis. Hellenistlik skulptuur Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik.
Käed kõrval või rinna ees. Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. Näol nn. salapärane arhailine naeratus. Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud „arhailist naeratust” Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 3. Hellenismi ajajärk Taandub pidulik, enesekindel rahu Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine. Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil. Realism ja individualism. Luksuse eelistamine.
eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid Saksamaa mk ei huvitunud niivõrd ilu, kui inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Vanim trükitehnika oli puulõige, sügavtrükitehnika vasegravüür. Graafika andis kujutletavale kunstile enneolematult laia leviku ja muutis selle demokraatlikuks. Graafika oli enamasti usulise ja õpetliku sisuga. 2 Uuendused maalikunstis: ? 3 Renessanssiajastu skulptuur kontraposti rakendamine. Ilmalik portreekunst loodi realistlike individualiseeritud portreebuste. Väga polaarsed olid madonnareljeefid. 1 Da Vinci -Viimane söömaaeg, Itaalia 2 Michelangelo - Aadama loomine, Itaalia 3 A. Dürer Melanhoolia Saksamaa 4 P. Brueghel Talupoja pidu, Madalmad 5 Raffael Ateena koolis, Itaalia 6 Jan van Eyck Abielupaar, Madalmaad
kodude pühapaikades säilitati esivanemate kourosed- ning riides naiskujud kored. kujusid. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel Need pidid aga olema hästi täpsed ja ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki Augustuse kuju puhul. olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst)
vastanduvaid reegleid. Vertikaalse suuna asemel kasutati horisontaalseid suundi ning esimesed palazzod olid seetõttu üsnagi kohmaka välimusega. Vararenessanssi skulptuuris oli kuulsaim skulptor Donatello, kes järsult eraldus gootikast ning ühendas antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. Tema üheks tuntuimaks teoseks on Püha Jüri üle 2m kõrgune marmorist kuju. Donatello hakkas kasutama uuesti kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikuks. Teine Donatello kuulsaim teos on peaaegu elusuuruses pronksist “Taavet” 15. Sajandi maalikunstis oli levinud usulised teemad. Kasutati freskotehnikat ja temperavärve ning ka õlivärve. Murrangulise tähendusega vararenessanssi maalikunstis oli Masaccio looming, milles oli esmakordselt kasutusele võetud tsentraalperspektiiv. 16. Sajandil ehk kõrgrenessanssi ajajärgul sai arhitektidele püüdluseks suurejoonelisus vastukaaluks 15
rusikas. Ta kasutas peamiselt naasklit, mitte peitlit ning see oli pikk ja töömahukas protsess. Klassikaline ajastu Lisandusid ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Ei püütud nägudel tundeid luua, vaid eesmärk oli täiuslik kehaline ilu Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti asendit. (See on kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub) Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakusest tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Polykleitose ´´Odakandja´´ U 450- 430 e.m.a Rooma marmorkoopia Polykleitos on loonud kreeka sõdalase- atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed
Kuna tegemist on õlimaaliga, sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali, mis jookseb läbi maali. Maalis on kasutatud kolme püramiid struktuuri: esimese püramiidi moodustab Madonna koos lastega, teise püramiidi moodustavad Madonna jalg ja Jeesus ning kolmanda Jeesuse ja risti vahel olev ala. Primaarset püramiidi rõhutavad Madonna sügavsinine mantel ja kleit. Raffael on kasutanud kontraposti (keha on pööratud) ja on loonud mulje tasakaalutusest, et figuurid oleksid justkui liikumises. Jääb mulje nagu hakkaks Jeesus liikuma ristja Johannese poole, aga samas tundub, et ka vaataja poole. Raffael on kasutanud atmosfääri perspektiivi, mis muudab teose veelgi elavamaks ja usutavamaks. Kõik kolm karakterit on pärit Piiblist. Teosel „Madonna roheluses“ on kujutatud Madonnat, Jeesust ja ristja Johannest. Rist, mida ristja Johannes hoiab, kuulutab ette Jeesuse surma
õlimaaliga, sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali, mis jookseb läbi maali. Maalis on kasutatud kolme püramiid struktuuri: esimese püramiidi moodustab Madonna koos lastega, teise püramiidi moodustavad Madonna jalg (rõhutatud, et kompenseerida selle väiksust) ja Jeesus ning kolmanda Jeesuse ja risti vahel olev ala. Primaarset püramiidi rõhutavad Madonna sügavsinine mantel ja kleit. Raffael on kasutanud kontraposti (keha on pööratud) ja on loonud mulje tasakaalutusest, et figuurid oleksid justkui liikumises. Jääb mulje nagu hakkaks Jeesus liikuma ristja Johannese poole, aga samas tundub, et ka vaataja poole. Raffael on kasutanud atmosfääri perspektiivi, mis muudab teose veelgi elavamaks ja usutavamaks. II Sisemine analüüs ikonograafia, sümbolid Kõik kolm karakterit on pärit Piiblist. Teosel ,,Madonna roheluses" on kujutatud Madonnat, Jeesust ja ristja Johannest.
Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil
Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil
Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega 2. Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 3. Kreeka kunsti õitsengu periood. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Kunsti kandepind on sügav usklikkus. Tähtsaimad kunstikeskused - Ateena ja Sparta.
Triumfikaared- ehk võidukaared on ühe või kolme kaaravaga suur kivisein. Term- saunad (Caracalla kuulsaim) 5. Rooma skulptuur vs kreeka skulptuur(sarnasused/erinevued)- Rooma võttis väga palju kreeka kunstist üle. 6. · Kirjelda Rooma skulptuure- näo kujutavad inimeste iseloomu ja meenutavad inimesi kes kunagi Roomas elasid. Mitte nagu kreeekas kus tehti inimesed ilusamask ja ninad otse. Kontraposti asend. 7. · Kirjelda Pompei seinamaale- 1) fantastilise arhitektuuri stiil: seintele on maalitud viilusd ja aknad kuid tegelt seinad on sirged. Ruumiliselt joonistatud nagu et näeksidkõrvaltänavasse.sinepikollane 2)kandelaabrite stiil(suur küüünlajalg): punased pompei seinad, kujutatud et inglipoisid tegelevad millegagi. 3)müstika stiil: oranzikas punane. Pühitsemine. värvikas Varakristlik kunst
Tehniliselt kasutati ka materjali liitmist, alati polnud kujud tahutud ühest suurest kiviplokist. Arhailisest ajajärgust on enim alasti noormeeste ja maani riietes naiste kujud. Sel ajajärgul sai alguse ka suuremõõduliste pronksskulptuuride valmistamine. 5. saj e.m.a toimus murrang Kreeka skulptuuris. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus, kujudest kadus jäikus. Esile kerkis looduslähedane laad, lahendati nn. kontraposti probleem. Kujud ei seisnud enam vaid sõjaväelalsikus valveseisangus, vaid võisid ka nõjatuda rohkem ühele jalale või olla keerukates poosides. Inimkeha erinevates poosides kujutamine nõudis kunstnikelt mitmete probleemide lahendamist. Skulptorid mõõtsid inimkeha, uurisid lihaste pingestatust erinevates poosides. Kuulsaim teos sellest ajast on Myroni ,,Kettaheitja" , Poykleitose ,,Odakandja" Ka arhitektuuriga seotud skulptuuris toimus samasugune muutus.
vahele paigutati pilastrid Itaalia skulptuur 15.saj. *Lorenzo Ghiberti(1378-1455)- tegi 28 kullatud pronksist reljeefi (kujutasid Vana Testamendi sündmusi), 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi)- kullatud uks avaldas Michelangelole suurt mõju nimetas seda Paradiisi väravaks. *Donatello- skulptuuri kuulsaim meister, erineb gootikast ja ühendab antiigi uusaegse realismiga. Teosed- Püha Jüri( 2 m. kõrgune marmorkuju, rakendatud kontraposti), Taavet( 1. vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega), Padovas püstitas Gattameleta ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj.
ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Frienze toomkirik 7. Kuhu paigutati nüüd skulptuure? Võrdlus gootikaga. Kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Võrreldes gootikaga kaunistati kirikuid rikkalijult kujude ja reljeefidega. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks-erinevalt gooti skulptuuidest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. 8. Leonardo da Vinci mitmekülgne looming-iseloomusta ja too näiteid. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Leonardo lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhetest. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi üks
Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Pea pikkuse moodustas 1/7 kogupikkusest Polykleitose ,,Odakandja" ja 1/8 Lypsippose ,,Kaapijal". Rooma arhitektuur. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks
eespool 5) tõsised näod, suunurgad veidi ülespoole irve. 6) imelikud lokid. Enamasti kujutati alasti noormehi e kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e koresid. Ilmekaim skulptuur: ,,Vasikakandja". 5 saj. eKr toimus suur muudatus: klassikaline ajajärk: 1) õpiti väga täiuslikult kujutama inimkeha õiged proportsioonid, loomulikud liigutused ja näoilmed, valitsema hakkas looduslähedane stiil. 2) lahendati nõjajala e kontraposti probleem tasakaalupunkt vajab tuge, nõjatudes ühele jalale tekib tasakaal. 3) skulptuure oli võimalik keerata ja anda neile keerukaid poose. Nt: Myron ,,Kettaheitja". Kujunesid välja mitmed koolkonnad, mille keskusteks olid Ateena ja Sparta. Ateena meistrite töid iseloomustab: 1) suurem liikuvus 2) kujutati sportlasi, sõdalasi 3) poosid olid jäigemad. Tähtsaim Sparta meister: Polykleitos, tema tuntud töö ,,Odakandja". Kreeklased kasutasid väga peent tehnikat
Alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kujudes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Kourosèd kehastavad kreeka ühiskonnas ideaalset sõjakangelast ja sportlast. Selline keha oli ka jumalatel. Mehe ideaalikehastas alasti atleet, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. Kouros Kore KLASSIKALINE PERIOOD Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukaid liigutusi. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale). Kujud olid väga looduselähedased ja veenvad. Odakandja Myroni kettaheitja EHITISEGA SEOTUD SKULPTUURID Eelistasid kõrgreljeefi. Figuurid katavad osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid kivist rohkem välja raiutud kui tagumised (ruumilisuse efekt). Reljeefidel kujutatakse peamiselt võitlusstseene ja tegelased on mütoloogiast. Ateena Parthenoni tempel MAALIKUNST
Firenze toomkirik Leidlaste Kodu 7. Kuhu paigutati nüüd skulptuure? Võrdlus gootikaga. Kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Võrreldes gootikaga kaunistati kirikuid rikkalijult kujude ja reljeefidega. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks-erinevalt gooti skulptuuidest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. 8. Leonardo da Vinci mitmekülgne looming-iseloomusta ja too näiteid. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Leonardo lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhetest. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi üks olulisemaid
inimese füüsilisele välimusele, mitte ainult vaimsele. See on väga tihedalt seotud arhitektuuriga. 14.-15.sajandil muutuvad skulptuur ja maalikunst iseseisvaks. Gooti skupltuuridel on inimeste näol näha õnnist tunnet. Kõrggootika- inimesel on olemas keha (st et keha on nähtav riiete alt), ja pole enam tihedalt seotud arhitektuuriga. Õiget anatoomilist liikumist kehas sees ei ole ja sellepärast püütaksegi liikumise väljendamiseks panna nad S- poosi ehk gooti poosi. Kontraposti veel ei kasutata. Itaalia: Iidse Rooma traditsioonid ühendatakse gootikaga. Erilisi muutusi ei toimu. Saksamaa: Saksamaa skulptorid õppisid Prantsusmaal, gooti skulptuur on Saksamaal varem. Saksamaal ei ole skulptuur seotud arhitektuuriga. See on tihti tundeküllasem ja see paistab silma Kristuse kannatuslugude kujutamisel või kui käsitletakse Neitsi Maarja teemasid. Gooti maalikunst: Sellekõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraazikunst. Kuna seinapinda oli
Naise ilu seostus riiete, ehete ja soenguga Skulptuur klassikalisel ajastul Kujud realistlikud, näol selge ilme. Kujunes välja nn. Klassikaline näotüüp, puudus isikupära (tähtis väline külg, mitte sisemus). Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised. Skulptur Polykleitos töötas välja selle aja ideaalse inimese proportsioonid. Nt. Tema töö “Odakandja”. Kuju loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. Kontraposti: keha toetus ühele jalale, teisele ainult nõjatus, figuur liikuvam. Skulptuur klassikalisel ajastul Kujudele osati anda kõige erinevaid poose. Nt. Myroni “Kettaheitja”, asend on väga liikuv Krüselefatiintehnikas skulptuurid – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. Reljeefid
- ,,Genti altar"; meeletud detailid, üks tükk kadunud. - Emotsioonid näos - Must-valge tehnika: Grisailles - Kuulsaim baroki arhitekt Bernini (skulptuurid) 9. Albrecht Dürer - ,,taaveti kuju" kontraposti asend ja keha pööre + näos suured emotsioonid - Graafika (trükitehnika) - Tähtsaim barokne arhitektuurne ehitis: Versailles'i loss - ,,Ema portree", ,,melanhoolia" (kuulsaim), ,,autoportree kristusena". - Pole vetse ega vannitube ei pestud 10
Sinna ehitati võimsad piilarid. Kuulsaimad GOOTI katedraalid; Prantsusmaa- Pariisi- NOTRE- DAME, REIMSI KATEDRAAL, AMIENSI KATEDRAAL(sodiaagi märgid), RUVENI KATEDRAAL. Skandinaavia- UPPSALA TOOMKIRIK, Inglismaa- WESTMINSTER ABBEY, SALISBURY KATEDRAAL, CANTERBURY KATEDRAAL. Itaalias- DOODZIDE PALEE. JOONIS kesklööv, külglööv, tugipiit, tugikaar, fiaal. GOOTI kunstis inimese kujutamisel kõige olulisem- (püüdsid jäljendada tugijalaga e. kontraposti) Figuurid muutuvad realistlikumaks, jääb pikaks venitatud S kujuline figuur. Peatähelepanu kätel ja näol. GOOTI kujurite lemmikteemad.- Skulptuurid räägivad inimestest, piibliteema, teemad seotud õndsustundega, Maarja lapsega, Kristuse kannatuslood, Saksamaal seotud piinade- ja kannatuslugudega. Klaasimaal Vitraaz- tähtsaim tegelane- suuremalt kujutatakse.PROFAALEHITISED -ELAMU, SAKRAALEHITISED-
Arhailine skulptuur: · jäigad poosid, käed rusikas, üks jalg eespool, suunurgad ülespoole suunatud · kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid · üks tuntumaid skulptuure on ,,Vasikakandja" · Egiptuse kunsti mõjutused Klassikaline skulptuur: · õpiti kujutama inimkeha täiuslikult · õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused · looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased.
Kaskpostil kujutatud kroonitud Neitsi ja Jeesuslapse juures olevail palestikel kujutatakse stseene Kristuse sünnist ja lapsepõlvest: paremal Maarja kuulutus ja külastus ning vasakul templisse toomine. Need kaheksa erineval ajal valminud figuuri kuuluvad 13. Sajandi prantsuse skulptuuri meistriteoste hulka. Visitatsiooni kujutav kuulus seeria, kahe raseda naise, Maarja ja Eliisabeti kohutmine, on vormilisest küljest keskaegse antiigist inspireeritud skulptuuri kõrgem tase. Naised seisavad kontraposti võttele iseloomulikes poosides palestike sammaste ees, millele nad üksnes kergelt toetuvad. Vanem naine, Eliisabet, viipab tervituseks, kuid näib ootavat, kuni Maarja pöördub tema poole. Nende rõivad lao tuvad keha ümber sügavate liikumist tulvil voltidena. Mainitud kahe figuuri ja nende kõrval paikneva ettekuulutuse stseeni Neitsi ning vastasoleval uksepõsel kujutatud templisse toomise stseeni Siimeoni vahel on terav stilistiline kontrast
Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle kreeka ühiskonnas: Skulptuur klassikalisel ajastul Kujud loomulikud, igast küljest vaadeldavad, näod tõsised ja rahulikud. Kujunes välja nn. klassikaline näotüüp, puudus isikupära. Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised Looduslähedane kujutamisviis. Kõige loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. kontraposti: keha toetus ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ainult nõjatus (nn, nõjajalg), figuur liikuvam Skulptor Polykleitos töötas välje selle aja ideaalse inimese proportsioonid. Nt. tema töö „Odakandja“. Kujudele osati anda erinevaid poose. Nt. Myroni „Kettaheitja“, asend väga liikuv. Hellenistlik skulptuur Rõhutati kannatusi, traagikat, seda väliselt, siseelu ei kujutatud. Rohkem liikumist.
pronksukse -tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi (figuurid on kujutatud realistlikumalt kui gootikas) Telliti veel idapoolne kahe poolega uks - 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi) -Michelangelo nimeta seda Pariisi väravaks Donatello -ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga -Püha Jüri- üle 2m marmorkuju; kasutas kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikumaks - "Taavet"- pronksist, peaaegu elusuurune; kujutatud võitjana; esimene vabalt seisev alastifiguur peale antiikaega; vastandlik keskaja kunstile, sest imetletakse nooruslikku kehailu - Gattamelata ratsamonument- Verrocchio - valmistas samuti Taaveti pronkskuju - kavandas Colleoni ratsamonumendi -Levis ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid
Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailised kujud olid enamasti eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajajärgu omi sai vaadelda igast küljest. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti. 5. Amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. Kaunistamiseks kasutati musta- ja punasefiguurilisi stiile. 6. saj eKr algul hakati kasutama mustafiguurilist stiili. Kujutised olid mustad ja need maaliti savipinna punakale foonile. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kujutamist ainult piltkujutiste äärel. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimese anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6. saj
Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega paleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Palazzo Rucellai Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,,Paradiisi värav" Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430. valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Esimene vabaltseisev aktifiguur pärast antiiki. ,,Gattamelata ratsakuju" Padovas palgasõdurite pealikule. Masaccio(1401-1428) Andis maalidele ruumilisuse ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Püha kolmainsus" (fresko) · Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik. Rikaste erakunstnik.
välisilmes avalduva loogika ja terviklikkusega. Templitest räägitakse kui ühest orgaanilisest tervikust, milles kõik üksikosad oma vältimatut tähtsust omavad ning koos nendega moodustub üks täiuslik tervik, millele ei saa midagi lisada ega midagi ära võtta seda kahjustamata. Selle ajajärgu kujudel võrreldes arhailise ajastuga kujutatakse keerukamaid liigutusi, ka on kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust". Hakatakse kasutama ka kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. KLASSIKALINE ARHAILINE Hellenistlik kunst Vana-Kreeka kunsti perioodidest viimane- on väga mitmekesine. Seda sel põhjusel, et kui Makedoonia 4. Sajandi II poolel e.Kr
Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Lorenzo Ghiberti (1378-1455)- ta tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas (nt:"Paradiisi värav"). Tema tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse paradiisi väravateks. Donatello (1386-1466)- kasutas kontraposti ehk nõiajalga. 1430. aastal valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. See oli esimene aktifiguur pärast antiikajastut. "Gattamelata ratsakuju" Padovas on valmistatud palgasõdurite pealikule Gattameatale. Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsetan ja kordumatute indiviididena. Ka pühakte kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Kasutatud materjal: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss
kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas. Lorenzo Ghiberti võitis Firenzes kujurite võistluse. Tema elutööks sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Tema töö jagunes vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuem uksepaar tuli nii kaunis, et Michelangelo nimetas seda hiljem "paradiisi väravaks". Teine kuulus skulptor Donatello kasutas kontraposti ehk nõiajalga. 1430. aastal valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Kuulsa skulptori Donatello "Taavet" on esimene alastisammas pärast antiikajastut "Gattamelata ratsakuju" Padovas on valmistatud palgasõdurite pealikule Gattameatale. Donatelloga võrdväärne on Andrea del Verrocchio, sest ka temal on "Taavet" ning ka tema lõi teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht Colleoni monumendi Veneetsias.
Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised. Võitlusstseenid,mütoloogia,kangelased. Ateena Parthenoni tempel. *Pheidias Akropoli skulptuuride peamine autor. 4.saj eKr taandub pidulik, enesekindel rahu. Muutub vormilt mitmekesisemaks ja enesekindlamaks. Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas) lisati inimlikku,maist ilu.
Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas kujutatakse taimelehti väga loodusetruult. Inimese kujutamisel on endiselt tähtis hingeelu avamine, kuid süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. 2. Muutused kõrggootika skulptuuris: Vabafiguurid. Rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad endiselt kogu keha. Kontraposti ei jälgitud, kuid tekkis S- tähte meenutav gooti poos. Figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, väljendatakse suursugust kuid samas lahket väärikust. Figuur õhkab siirast usutunnet, selgust ja kindlust. 3. Vitraazikunsti üldiseloomustus: Klaasimaal. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribid, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Väiksemad detailid kanti klaasile värviga. Värvid olid kirkad
Skulptuur jaguneb: I arhailine e vanemajajärk, vabad figuurid- 1)Kore- riietatud naised, ehete ja uhke soenguga meeleolu rõõmus ja pidulik. 2)alasti mehed, sõjakangelased ja sportlased. (mõlemal oli egiptuse kunsti mõju) II klassikaline. Vabafiguuris toimusid muutused. Tardunud poos kadus ja inimesi hakati kujutama liikuvana. Figuuride ilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikuks. Elavuse saavutamiseks hakati kasutama ka nn kontraposti- keharaskus ei lange seistes mõlemale jalale ja nõjatub teisele. Kujunes klassikaline näo tüüp: kitsas nina, laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane. 1) Polykleitos "Odakandja"(Sparta skulptor 5. saj eKr) kreeka sõdalaste ideaal
Gooti stiil soosis kunstis looduse jäljendamist. Ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Kõrggootikat näitavad Reimsi ja Amiens`i katedraali figuurid. Erinevates poosides kujutatud peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Kuna keskaegsele kunstnikule oli esmatähtis nägu ja selle ilma, siis anatoomia täpne arvestamine polnudki oluline. Seetõttu pole figuurides näha kontraposti jälgimist ning selle kajastusena tekkis S-tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, kõik väljendavad suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirast usutunnet ja kindlust. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva, vaid suurnike pildid hilisgootika ajal nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks saab lugeda klaasimaali, vitraazikunsti
· Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina · Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal · Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud · Kettaheitja on ka väga kummalises poosis · Hästi on välja töödeldud sportlase lihased · Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine · Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti · Kuju püstihoidmine on oluline probleem kontraposti küsimus · Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks · Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid · Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos · Ta oli Pheidiase kaasaegne ning olevat Pheidiast kunagi isegi võitnud · Polykleitose kujud on üksteisele küllaltki sarnased kogu sparta koolkonna viga · Sparta koolkonnas tehti edasi alasti mehekujusid
KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurist on ÜSNA HEA ülevaade, kuna neid on säilinud tänu Rooma kopistidele ehk kopeerijatele. Nimelt roomlased hindasid kõike, mida kreeklased tegid. Kui roomlased Kreeka vallutasid-rooma skulptorid hakkasid Kreeka skulptuure järele tegema. SKULPTUUR ARHAILISEL AJAJÄRGUL: Esialgu olid väga tugevad Idamaade mõjud, tehti peamiselt reljeefe. Täisskulptuuridest tehti Kuuroseid (Apollon)= alasti meesfiguurid, vasak jalg ees e. kontraposti ei tuntud, näol kerge muie. Kored= riietatud naisfiguurid, näol kerge muie. Arhailine naeratus=poolmuie Selle ajastu tuntuimad skulptuurid on näiteks Vasikakandja, Türannitapjad, Zeusi tempel, Metoopid, mis kujutasid Heraklese vägitegusid. Idaviilul kujutati Oinomaost ja Pelopsi, kes valmistusid kaarikuvõistluseks (väidetavalt said sellest alguse olümpiamängud). Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja kreeklaste vahel. Skulptorina tegutses Pythagoros
mida harrastati eriti just õukondades ning skulptuure; tänu nendele koopiatele kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid või alles üles leidmata. altareid ja templeid. Kreeka skulptuur Arhailine aeg: alasti meesfiguurid, naisfiguurid. Sirged kujud, 1 jalg ette astumas. Keha vormid üldistatud. Ilme puudub arhailine naeratus Klassikaline aeg: keerukamad poosid, kontraposti rakendamine. Inimese nägu idealiseeritud. Kreeka iluetalon. Hellenistlik aeg: pronksitehnika, antiikkreeka mütoloogia erinevad stseenid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis
Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja 16.sajandi kuulus kunstnik Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; seda nime kasutatakse tänini. 11. Donatello: (1386-1466) Vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister oli Donatello, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417.aastal valmis tal Püha Jüri (Georgiost) kujutav üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks erinevalt gooti skulptuuridest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. 1430.aastal valmis Donatellol pronksist peaaegu elusuurune ,,Taavet". Donatello Taavet on kujutatud võitjana. See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Noorusliku kehailu imetlemise tõttu on see kuju teravalt vastandlik keskaja kunstile.
2) riietatud naised (kore'd), uhked soengud, kujutati naisterahva ilu, veider naeratus 2. KLASSIKALINE 5 saj · rõhutati rohkem jumalikkust · suur muutus vabafiguurides: 1. kaob tardunud poos, liigutused muutusid keerukamaks 2.ilmekad igast küljest 3.näod tõsised ja rahulikud 4.kontraposti rakendamine- toetutakse ühele, nõjatutakse teisele jalale 5.enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus · Nt Polykleitose "Odakandja" 5. saj eKr · Arhitektuuris eelistati kõrgreljeefi, mõjus mahulise teosena figuurid paigutati osaliselt värvilised Naose friis- templi sammaste vahelises ruumis ülaservas
ehisviilude, tornikeste ja kujudega. Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraazid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi. Gooti stiilis skulptuur. Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme. Skulptuur on palju vähem seinaga seotud. Gooti stiilis polnud anatoomia nii tähtis (püüeldi edastada nägu). Seetõttu pole figuuridel näha kontraposti jälgimist. Tekkis hoopis S- tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased. Kõikidest õhkub suursugust ja samas ka lahket väärikust, siirast usutunnet, selgust ja kindlust. Kus asub B. Notke ,,Surmatants"? B. Notke kuulus maal ''Surmatants'' asub Niguliste kiriku muuseumis, kus selle ilu saab igaüks nautida. Mis on Bayeux vaip? Bayeux vaip on üks suurepäraseid säilinud romaani stiili tekstiilikunsti näidetest. See on
seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello Lorenzo Giberti (1378-1455) Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad. Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni. Giberti Aadam ja Eeva. Donatello (1386-1466) looming erineb gootikast-ühendab antiigi traditsoonid uusaegse realismiga. Kasutab kontraposti. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur
Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina. Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte original. Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud. Kettaheitja on ka väga kummalises poosis. Hästi on välja töödeldud sportlase lihased. Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine. Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti. Kuju püstihoidmine on oluline probleem kontraposti küsimus. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid. Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos. Ta oli Pheidiase kaasaegne ning olevat Pheidiast kunagi isegi võitnud. Polykleitose kujud on üksteisele küllaltki sarnased kogu sparta koolkonna viga. Sparta koolkonnas tehti edasi alasti mehekujusid. Kujud muutusid täiuslikumaks, palju tehti sõdalaste kujusid
kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. · Aegina Aphaia templi ehisviilud Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta 2 Klassikaline ajajärk 480-323 eKr · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 5. saj I poolt võib pidada üleminekuajaks arhailisest perioodist klassikalisse perioodi. MYRON ... kujutab meisterlikult liikumist. Teosed on rõhutaltult elulised. Enamus töid pronksist. "Kettaheitja" (Disklobos) ~ 450 eKr "Kettaheitja" kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Figuur on tabatud suurima kehalise pingutuse momendil
t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS
annaabi.ee 
