A
1 Renessanss – all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil
aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset
mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab
aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus .
Humanism
– renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi , veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei
hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi.
Ideaaliks sai üksikisik.
2
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata
Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Powerpoint'i fail kõrgrenessansi maalikunstist RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16
antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)
Kontrolltöö kunstis 13-17 ptk. 13.Madalmaade kunst 15. sajandil 1Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalus
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamed
pangandusele. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj kultuur teravalt gootiaegsest? Eneseteadvus. Levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. 3. Mida tähendab sõna "renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähendab taassündi. See võeti kasutusele kuna kaua kestnud pimeduse aeg hakkas taanduma ja taas tunti huvi antiigi vastu. 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ei hinnatud enam niivõrd päritolu poolest vaid pigem isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jms. poolest. 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Oma eesmärgi saavutamiseks toimiti vahendedi valimata. Poliitik ja kirjanik Niccolo Machiavelli: ,,Eesmärk pühitseeb abinõu." 6. Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Taavet
* “Pidusöök Levi majas” hiiglaslik (13 x 5.5m), veneetisa kloostri söögisaali jaoks, algselt Püha õhtusöömaaeg, aga ta lisas muid tegelasi (purjus sõdurid, koerad, narr jne) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism inkvisitsioon käskis ümber teha, kuna püha teema ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism andis maalile ls uue nime madalmaade renessanss kunst 15 saj lk 86-92 ✱ Euroopa II kõige arenenum paik (suured manufaktuurid ja sadamalinnad) ✱ skulptuuris ja arhitektuuris jätkus hilisgootika, ei levinud uuestisünni ideoloogiat, seega pole päris renessanss ✱ maalikunstis polnud eeskujudeks antiik ja jumalikkus ning polnud ka itaalialikku toretsevust ja elegantsust ✱kunst linnakodanike teenistuses ✱ esiplaanil võrdsuse ja õigluse ideed, sageli põimus veendumusega inimese patust ja tühisusest
Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri
Kõik kommentaarid