Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Madonna roheluses“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kunstiteose analüüs
Teos „Madonna roheluses“ („Madonna del prato“ või „Madonna of the Meadow“) on maalitud
Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506.
Tagaplaanil paistab linn, järv ja mäed. Fookuses on Madonna, esiplaanil ristja Johannes, kes põlvitab
ja hoiab risti, ja Jeesus, kes hoiab nii risti kui ema kätt. Tagaplaanil paistab linn.
Maastiku on kujutatud veidi pruunikama rohelise tooniga, mis loob helesinise järve, taeva ja
Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud,
sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi
vahel.Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema
näojooni. Õlgadelt langenud mantel näitab peenelt modelleeritud õlgu. Kuna tegemist on õlimaaliga,
sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali,
mis jookseb läbi maali.
Maalis on kasutatud kolme püramiid struktuuri: esimese püramiidi moodustab Madonna koos
lastega, teise püramiidi moodustavad Madonna jalg ja Jeesus ning kolmanda Jeesuse ja risti vahel
olev ala. Primaarset püramiidi rõhutavad Madonna sügavsinine mantel ja kleit. Raffael on kasutanud
kontraposti (keha on pööratud) ja on loonud mulje tasakaalutusest, et figuurid oleksid justkui
liikumises. Jääb mulje nagu hakkaks Jeesus liikuma ristja Johannese poole, aga samas tundub, et ka
vaataja poole. Raffael on kasutanud atmosfääri perspektiivi, mis muudab teose veelgi elavamaks ja
usutavamaks.
Kõik kolm karakterit on pärit Piiblist. Teosel „Madonna roheluses“ on kujutatud Madonnat, Jeesust
ja ristja Johannest. Rist, mida ristja Johannes hoiab, kuulutab ette Jeesuse surma. Ristja Johannes
annab Jeesusele risti ning seda vaatab pealt Madonna, kes aimab, mis juhtub. Madonna justkui
kaitseb Jeesust ja ristja Johannest välise maailma eest. Teose domineerivaks figuuriks ongi Madonna,
kes mõjub maalil kuidagi üleloomuliku ja ideaalsena. Tal on leebe, aga salapärane nägu, justkui
naeratuse ja mossitamise vahepealne. Tema pea on üle maa ja mere, tundub nagu ta jälgiks kõike
kuskilt kõrgemalt. On tunda sidet kõigi kolme tegelase vahel läbi nende pilkude. Madonna paremal
küljel on kolm lille, mis on samat värvi Madonna kleidiga. Kuna Madonna on paljajalu, sümboliseerib
see seda, et ta kõnnib pühal maal. Tagaplaanil olev linn võib sümboliseerida nii kära ja sagimist ning
olla vastandiks esiplaanile, kus on rahu ja vaikus, kui ka seda, et see on Madonna kaitse all. Peale
religioossele tähendusele on teoses kujutatud ka sündi, kasvamist ja surma.
Teose suuruseks on 113cm × 88cm ning asub kunstiajaloo muuseumis Viinis. „Madonna roheluses“
on üks Raffaeli tuntumaid teoseid. Teose loomisel on Raffael eeskuju võtnud Leoanrdo da Vincist,
kes kasutas samuti püramiid struktuuri. Raffaeli maalid pole olnud nii tähelepanuväärsed kui nt da
Vinci, kuid neis on oma võlu ja harmoonia.
Madonna roheluses #1 Madonna roheluses #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silver Kelder Õppematerjali autor
Teos „Madonna roheluses“ („Madonna del prato“ või „Madonna of the Meadow“) on maalitud Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506.

Sarnased õppematerjalid

Kunstiteose-Madonna roheluses Madonna del prato-analüüs
2
doc

Kunstiteose "Madonna roheluses/Madonna del prato" analüüs

Annika Allik 11b Kunstiteose analüüs Teos ,,Madonna roheluses" (,,Madonna del prato" või ,,Madonna of the Meadow") on maalitud Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506. I kompositsiooni loovad elemendid Tagaplaanil paistab linn, järv ja mäed. Fookuses on Madonna, esiplaanil ristja Johannes, kes põlvitab ja hoiab risti, ja Jeesus, kes hoiab nii risti kui ema kätt. Tagaplaanil paistab linn. Maastiku on kujutatud veidi pruunikama rohelise tooniga, mis loob helesinise järve, taeva ja Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel. Küla ja mägede jooned on hajutatud

Kunstiajalugu
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

eeskujulikus korras olevat metsa. Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Üks leitud kivireljeef näitab Assüüria kuningas Assurbanipali jahiparki 7. saj. e.Kr (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 21). Park on täis jahiloomi. Puude all palju õitsevaid taimi (põhiliselt liiliad) ja viinamarjaväädid ronivad mööda puutüvesid. Kuningas naudib oma einet roheluses. Üks teine Assüüria kuningas Tiglatpilesar I jutustab ühes tekstileius, et ta oli toonud vallutatud maadest oma riigi parkidesse puuliike ja aedadesse taimi, mida tema esiisade aegadel polnud kunagi kasvatatud. Seejuures mainib ta seedrit ja pukspuud. Ka kirjeldab ta erinevate loomade, nagu piisonid, hirved ja elevandid, hankimist parkidesse. Assüüria lemmiktaimed: roos, tulp, liilia, nartsiss, sirel, mirt, ebajasmiin, punane kastan jt.

Maastikuarhitektuuri ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun