Vanakreeka skulptuur. (0)

1 Hindamata

Lõik failist

VANAKREEKA SKULPTUUR
Kolm perioodi skulptuuris:
Arhailine e vana aeg – 600-480 eKr
Klassikaline e õitseaeg – 480-323 eKr
Hiline e hellenistlik aeg – 323 eKr-30 pKr
Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid — puust voolitud
sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud.
Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle.
Ühtki  pole säilinud.
Krüselefantiintehnika – südamik
   oli puust, ihu kujutavad kohad olid
   kaetud elevandiluust plaatidega,
   riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest
kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud ( reljeefid ),  teise osa
moodustasid
   vabafiguurid ja portreebüstid.
Arhailise ajajärgu skulptuur
Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros ( noormehe kuju) ja kore
(neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud.
tavaliselt alasti
vasak jalg ees
käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas
musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei
olnud proportsioonid loomulikud)
nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete"
proportsioonidega
näol nn "salapärane arhailine naeratus"
tavaliselt lokkisjuukselise soenguga
Praxiteles. Knidose Aphrodite .
Müncheno Glüpotek.
Klassikaline ajajärk
Kujutatakse keerukamaid liigutusi.
Kujud on vaadeldavad igast küljest.
Nägudel ei ole enam tardunud „arhailist naeratust”
Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele
jalale ( tugijalg ) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg).
Lysippos. Sandaalisiduja. Louvre, Pariis.
Hellenistlik skulptuur
Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas
Egiptuseni. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate
ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai
kollektsioneerimisharratus.
Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik.
(jumalate, kangelaste ning “vaprate ja imeilusate”
idealiseeritud kujude asemel)
Jumalaid kujutatakse ikka aga maistena, inimlikkudena.
Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida
väljendati poosides žestides ja näoilmes. Psüühika
kujutamine.
Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm.
Milose Venus(Aphrodite).                       Laokooni grupp.
Louvre, Pariis.                                              Vatikani Muuseum , Rooma .

Document Outline

Slide 1
Kolm perioodi skulptuuris:
Slide 3
Arhailise ajajärgu skulptuur
Slide 5
Klassikaline ajajärk
Slide 7

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Paaaawk Õppematerjali autor

Vanakreeka skulptuur.
Presentatioon.

Kunst vanakreeka skulptuur kunst hellenistlik marmor arhailine aleksander

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-kreeka kunst

Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. · tavaliselt alasti · vasak jalg ees · käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas · musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud)

Kunstiajalugu

docx

Vana-Kreeka kunsti perioodid

Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), või esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise

Kunst

doc

Vana-Kreeka skulptuur

Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria

Kunstiajalugu

odt

VANA-KREEKA SKULPTUUR

VANA-KREEKA SKULPTUUR VANA-KREEKA SKULPTUUR ON EHITISEGA SEOTUD RELJEEFID JA KUJUD NING VABAFIGUURID. KEDA KUJUTATI? Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI. Kolm perioodi ka skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr 1.Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud)

Keskaja kunst

docx

Vana-Kreeka skulptuurid ja templid

Vana-Kreeka skulptuurid ja templid Vana-Kreeka arhailise, klassikalise, hellenismi ajajärgu skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood  2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros  Tavaliselt alasti.  Vasak jalg ees.  Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas.  Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud).  Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega.  Sageli leitud haudade juurest. Kore  Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga.  Käed kõrval või rinna ees.  Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga.  Näol nn. salapärane arhailine naeratus.  Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2. Klassikaline ajajärk  Kujutatakse keerukamaid liigutusi.  Kujud on vaadeldav

Ajalugu

doc

Vana-kreeka skulptuur

muutiski kujud enneolematult looduslähedasteks ja elavateks. Lisaks julgustas see kujureid looma keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nende hulgast oli Myron'i "Kettaheitja". Kuju oli algselt pronksist, kuid meieni on see jõudnud roomaaegsete katkiste marmorkoopiatena. Myron'i "Kettaheitja" 5. sajandi keskel e.m.a. algas klassikaline e. nn. kõrge stiili ajajärk kreeka skulptuuri ajaloos. Figuuride poosid on rahulikud ja kindlad, samal ajal äärmiselt vabad ja loomulikud. 5. sajandi keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose "Odakandja". Sellel näeme kontraposti motiivi klassikalist lahendust. Noor sõdur on kujutatud anatoomiliselt täpselt, arvesse on võetud lihaste liikumist naha all ja nende mõju vormide ja silueti kujunemisele. Polykleitos'e "Odakandja"

Kunstiajalugu

docx

Vanakreeka kunst

ümber).  Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toetuspinda kui pronks).  Krüselefatiintehnikas skulptuurid (teatakse ainult kirjelduse põhjal) – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest  Athena kuju Parthenoni templis; Zeusi kuju Olümpias (autor Pheidias)  Skulptuur jaguneb  - ehitistega seotud reljeefid ja skulptuurid Arhailine skulptuur  Egiptuse mõjutustega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole, kehavormid üldistatud, anatoomia kohmakas. Näol nn. arhailine naeratus.  Põhilised kujud: - Alasti noormehed – kourosed (leitud üle saja) - Riietatud neiud – kored.  Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise

Kunstiajalugu

odp

Vanakreeka kunst

VANAKREEKA KUNST Kreekast on pärist sportimise ja olümpiamängude traditsioon, tähtsal kohal olid ka kirjandus ja teatrikunst. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati Kreekas väga kõrgelt. Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid.

Kunst

Rohkem sarnaseid