............. 13 2 Sissejuhatus Antud uurimuse eesmärgiks on uurida seksuaalsuse ja maagia seoseid tantrismis. Töö käigus püüan leida vastused järgnevatele küsimustele. Mis on tantrismi ja tantra olemus ning sisu? Milles seisneb antud esoteerilise õpetuse seksuaalsuse mõte? Kuidas mõista tantristlike õpetusi lähtuvalt religioossest, maagilisest ja rituaalsest kontekstist? Mida pakub tantrism inimestele? Läbi ajaloo on seksil ja seksuaalsusel olnud määratu võim inimeste üle. Seksuaalsus hõlmab inimeste käitumist, vajadusi, moraali ja kultuuri. Seksuaalsus on tihedalt seotud mitmetes ühiskondades kultuuri, religiooni ja maagiaga. Seda iseloomustavad ka piirangud, tabud ja keelud. Nõnda on peetud kristlikes maades suguühet patuks. Paljud religioonid näevad ette seksuaalsusest, erutustest ja seksuaalvahekorrast hoidumist. Neis on levinud tsölibaat ja
Tšehhovi novellid “INIMENE VUTLARIS” 1. Vutlar- ava mõiste novelli kontekstist lähtudes. Vutlar on midagi, mille taha saab varjuda ja mis kaitseb välismõjude eest. Erinevas kontekstis võib see tähendada erinevaid asju. See võib olla kodu, kus saab olla segamatult teiste eest varjus. Vutlar võib olla riietus, mis inimest varjab. Võib olla ka harjumus või mõttelaad. 2. Milline on vutlarlik elukäsitus? Too novellist näiteid, tee üldistus. Püütakse ennast koorega ümbritseda, luua nii-öelda vutlarit,
Kehakeel ALLAR ORG 10.KLASS Kehakeele tähtsus suhtlemisel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks .
Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise organisatsiooni suurenemisega tekkivate neg. tagajärgede vähenemise võimaluse mõjutada liikmete distsipliini ja tegevust
Argumendid Argument ehk põhjend on argumentatsiooni osa, piisava alusega ja loogiliselt korrektne seisukoht. Argumendi paikapidavus peab kehtima talle toetuvast väitest või teesist sõltumatult. Empiirilised argumendid Aprioorsed argumendid Faktid Viited varem tõestatud/tõeseks peetud Katsete, (keemiliste, meditsiiniliste vm) asjaoludele analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; tead...
ühtsust, kuid siinkohal on naisalge ülekaalus. Keisrinnal on suur füüsiline ja vaimne loov jõud, mis on sattunud viljakale pinnasele ja asunud tegutsema. Tänu temale jäävad pärast meid Maa peale meie lapsed ja meie tehtud teod. Ta on kõige elava ammendamatu allikas, viitab suurele loomepotentsiaalile ning võimele vastu võtta impulsse ja tekitada neist aina uut. Uue lakkamatu sünd tähendab nii elu pidevat muutumist kui ka vajadust taluda sünnitusvalusid. Ennustamisel, olenevalt kontekstist, võib see kaart tähistada nii seda, et olete saanud inspiratsiooni või uusi mõtteid ja ideid, mida asute ellu viima kuid ka päris otseselt viitab kaart peatse uue elu saabumisele lapse näol. Kaart number IV: Keiser Keisri kaart avab Suure Arkaani sodiaagiringi ja tähistab Jäära tähtkuju. Arv IV sümboliseerib siinkohal olemasolu idee teostamist, mida neljal moel toetab mõistuse töö: kinnitamine, eitamine, arutlemine ja otsustamine.
Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Jüri Arrak Evald Okas Evald Okas on sündinud 28.novembril 1915 Tallinnas. Ta on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu . Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Evald Okas Eduard Wiiralt
1. Kirjutamine on oskus, mis on vajalik paljudes asjades läbi elu. Erinevalt tavakirjutamisest järgib akadeemiline kirjutamine eelkõike kindlaid tavasid ja reegleid. Kõnealuseid reegleid ja tavasid võib põimida ümber formaalse struktuuri või järjekorra, andmaks edasi mõtteid või ideid, lisaks autori poolsetele tsitaatidele, mis antud ideed toetavad. Erinevalt isikliku kirjutamise kontekstist, akadeemiline kirjutamine on erinev, kuna see tegeleb aluseks olevate teooriatega ja põhjustega, hõlmates protsesse ja praktikaid igapäevaelust kui ka uurides alternatiivseid seletusi nendele sündmusetele. Akadeemiline kirjutamine jälgib kindlat „tooni“ ja peab kinni traditsioonilistest tavadest – kirjavahemärkidest, grammatikast ja õigekeelest. (Massey University, 2012.) 2
Kristjan Juks Sotsiaalsed probleemid suurlinnades Sotsiaalsedprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid . 1970. aastateni uuriti sotsiaalprobleeme reaalsuse objektiivsete ja vaadeldavate aspektidena. Edaspidi lähtus sotsiaalprobleemide uurimine sotsiaalse konstruktivismi mõjul seisukohast, et sotsiaalprobleemid sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist . Sotsiaalprobleemid on nt :vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid ja iive . Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored,
moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele liidetakse tuletus+liide. Vara+ndus. Tuletusliidete liigid: * muuta tuletusaluse tähendust * täpsustada tuletusaluse tähendust * muuta tuletusaluse sõnaliiki. Tuletismoodustis- Aktiivsesse sõnamoodustusse kuuluvate tuletiste tähendus sõltub kontekstist, passiivselt moodustatud tuletise tähendus on fikseeritud. Produktiivsed- ja; -lane; -line. Abstar- us; - lus; -mus. Rühm ja kogu- kond; -stik;-stu. Eitust väljendavad liited- eba; - mitte. Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa
Vincent van Gogh, "Autoportree äralõigatud kõrvaga" (1889) Vincent van Gogh, "Kirik Auvers´is" (1890) Paul Gauguin (1848-1903) Prantsuse maalikunstnik ja graafik Autodidakt, vahetas börsimaakleri karjääri kunstniku oma vastu Alates 1886 suhtles Bretagne´is Pont-Aveni koolkonna/kunstnikeringiga Impressionismilt liikus nn. süntetismile, lihtsustatud maalipõhimõtted - loobumine ruumilisusest ja perspektiivist, värvi ja vormi algsest kontekstist eraldamine Paul Gauguin, "Nägemus pärast jutlust" (1888) Paul Gauguin, "Van Gogh maalimas" (1888) Paul Gauguin 1891 esimene reis Tahitile, 1895 asus sinna elama Tahitil maalitud teosed kuuluvad loomingu paremikku, mõjutanud hiljem sümboliste, ekspressioniste Paul Gauguin, "Tahiti naised" (1891) Paul Gauguin, "Surnute hinged valvavad" (1892) Paul Gauguin, "Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" (1897) Paul Cezanne (1839-1906)
andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel. Juhtumiuurimus – Juhtumiuurimus on uurimisstrateegia, mis sai alguse Prantsusmaal, Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe konkreetse üksuse kontekstist lähtuv mitmekülgne süvaanalüüs (üksus võib olla inimene, grupp inimesi, sündmus, projekt, asutus jne), konkreetse üksuse kontekstist lähtuv üksikasjalik kirjeldus (uurimuse/analüüsi tulemus) ning teatud sotsiaalse fenomeni uurimine ühe konkreetse üksuse kaudu, milles uuritav fenomen ilmneb (näiteks kogukonna toimimise uurimine ühes naabruskonnas, koolikiusamise uurimine ühes klassis jne). Kõige olulisem erinevus traditsioonilises meetodis on
portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, maalilisema romantilise käsitluslaadiga. Sellest ajast on tema üheks silmapaistvamaiks teoseks „Tütarlaps allikal.“ TRUU VALVUR Johann Köler maalis „Truu valvuri“ olles 52-aastane, 1878. aastal. Teoses on põimunud akademism, romantism ja sümbolism (väga suur koer-kaitsja). Lisaks on maalil palju abstrakste kunsti detaile, millest saab paremini aru teost mitmekordselt suurendades ja kontekstist välja võttes. EMA PORTREE JA ISA PORTREE Tema looming oli naturalistlik, ta ei ilustanud asju vaid maalis neid nagu nad päriselt olid. Eesti kunsti kullafondi kuuluvad tema isa ja ema portreed on esimesed realistlikud talupoja portreed eesti kunstis. Kuna isa silmad olid poolpimedad, siis maalis ta mõlemad vanemad langetatud laugudega.
filosoofilistest, loogilistest ja ontoloogilistest eeldustest; c) kunstil on mittediskursiivne iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika, teised kunstiliigid on allutatud ratsionaalsusele (logosele ?). Adorno arvab, et ideoloogia ei ole ebaõige, vaid pigem ta pretensioon reaalsust esitada. Esteetiline illusioon aga omab vabastavat karakterit. Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur -- loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane - kõik kaubaks - fetisiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju.
4. Sõlmed on strateegilised punktid, nagu teede ja tänavate ristmikud ja tänavanurgad. 5. Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, märgid, kauplused ja mäed. 5) Võtmeisikud kasvumasina teoorias: linn kui kasvumasina võrgud: nt kohalikud poliitilised liidrid, investeerijad, pangad, meedia mõned ametnikud ja ka teised huvilised. 6) Postmodernism kui stiil: Tõde sõltub kontekstist ja lähenemisviisistja tõe juured pärit erinevatest maailmapiltidest. Arendada välja kontekstile vastavaid kriitilisi ühiskonna- ja ruumiteooriaid, ka mänglev stiil. Linnageograafia kiire areng 1990ndatel (LA koolkond). Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja
palgad,kui Soomes ja Poola pole neil ammugi mõtet minna,seega need soomlased,kellel pole praegu tööd,jäävadki tööta? See on selge näide,et võõrtööjõud ei aita muresid lahendada, sest kuskile tuleb ikka mingi tõrge ette. Muidugi on see võibolla isegi kasuks,kui poolakad tuleksid mustemat tööd meile tegema, aga sel juhul peavad nad ka siia elama jääma,eestalsed aga koliksid sel juhul Soome ( soomlased jätame praegu sellest kontekstist välja ja lähme edasi ainult poolakate ja eestlastega). Kolimised toovad kaasa aga migratsioon, seega muutub nii Eestis kui ka Soomes rahvastikus muutused. Kui küsida minu käest,kas on olemas mõni võimalus,et tööjõuprobleemi lahendada,siis vastaksid,et on küll, kuid ehk ei tea me veel täpselt,mis see oleks. Minu arvates on Eestis nii mõndagi teha,metsaaluseid koristada,linnu puhtana hoida ja palju-palju muudki
Kunstikool Pallas 1. Urmas Viik ,,Kärbes, roos, kärbes". Tegemist on kunstiteosega, kus valgel taustal on kujutatud tuhandeid kihavaid kärbseid. Kärbes, kurjuse ja katku kandja kristlikus sümboolikas ja tavamõistes lihtsalt tüütu putukas ning roos, kehastamas armastust ja ilu. Kõrvuti ilus ja inetu, kõrge ja madal. Samas on asjade tähendused ambivalentsed ja Viik näib nautivat nende muutumist sõltuvalt kontekstist. Ülendatud saab alam putukas. Tegemist on uuelaadse ja omapärase stiiliga. Struktuurile vastandumise elemendiks saab just kui risoomi mõiste, kus ei ole konkreetset struktuuri, vaid kõik elemendid on kõigiga seotud. Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime".
võimalusi tegutsemiseks. Sest riik ei ole see, kes loob töökohti, vaid seda teevad ikkagi ettevõtjad. (Kulliki Tafel, märts 2006) Samas pole põhjust pidada asjade seisu ka kuidagi väga kurvaks. Pelk hinnang, et riigi, omanike ja tippjuhtide sotsiaalset vastutust puudutavates seisukohtades on arenguruumi veel palju ning et sotsiaalse vastutuse olemuse mõistmine on kitsavõitu, oleks üldise konteksti mittearvestamine. Lähtudes Eesti üldisest sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist ning arenguetapist, võiks julgelt esile tõsta juba käivitunud positiivse muutustrendi. (Kulliki Tafel, märts 2006) Tundub, et ehkki meil on jõutud arusaamani abistamise ja toetamise vajadusest, ei saa siiski rääkida ettevõttest kui eesrindlikust „sotsiaalsest vastutajast“. Sotsiaalse vastutuse kontseptsioon Eestis on alles tundmaõppimise ja tunnistamise järgus ning jääb kindlasti edaspidigi huvitavaks uurimisobjektiks. (Kulliki Tafel, märts 2006)
Teravnurkne kolmnurk kolmnurk, mille kõik nurgad on väiksemad kui 90 kraadi. Võrdhaarne kolmnurk kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Võrdkülgne kolmnurk kolmnurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega. Kolmnurga kõrgus alusele selle vastastipust joonistatud ristlõik. Algarv ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Kordarv positiivne naturaalarv, mis jagub peale 1 ja iseenda veel mõne arvuga. Naturaalarv - sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ... Täisarv arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. Liigmurd harilik murd, mille lugeja absoluutväärtus ei ole väiksem nimetaja absoluutväärtusest (NT 4/3). Lihtmurd harilik murd, mille lugeja absoluutväärtus on väiksem kui nimetaja absoluutväärtus (NT 3/4). Murru taandamine murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga.
4. Relativism (ld relativus "suhteline") 4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1
Indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong. Gamerlan Gamelan on Indoneesias (enamasti Bali või Jaava saartel) kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel. Milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Olenevalt gamelanis kasutatavatest pillidest, häälekasutusest, häälestusest, repertuaarist ja stiilist ning kultuurilisest kontekstist on iga gamelan erinev. Indoneesia kultuur Indoneesias on väga populaarsed varjuteatrid. Kõige populaarem varjuteatri näidend on Wayang kulit. Indoneesias on sport populaarne vaid meeste seas. Indoneesias kõige populaarsemad spordialad on sulgpall ja jalgpall. Indoneesia toidukultuur pärineb teistest riikidest nt:Hiinast, Euroopast, Lähis- Idast ja Indiast. Põhitoiduks on Indoneesias riis. Indoneesia pealmised usundid on budism ja hinduism. Indoneesia varjuteater Wayang kulit.
- kas hindamine peab toetama keskkonnakorraldusliku valiku tegemist - milliseid ülesandeid, sh edukuskriteeriume, seatakse ülesannete täitmise hindamiseks - hindamise käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid - hindamiseks kasutada olevad ressursid. Kokkulepe võiks hõlmata ka neid keskkonnariski hindamise korralduse ning metoodilisi aspekte, mis on seotud õiguslike nõuetega või tulenevad keskkonnariski hindamise põhjustest ning kontekstist ning stressorite levimist kirjeldavate mudelite valimist. Keskkonnariskihindamise dokumenteeritud kava võimaldab jälgida, et esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta. Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast. See aitab tagada, et poliitilised huvid, mis on olulised keskkonnariski hindamise eesmärgi määratlemisel, ei pääseks hindamise objektiivsust mõjutama. Kontseptuaalne mudel
Humanitaarõiguse analüüs Kaisa Kamenik Erinevalt inimõigustest, mis on laiem mõiste, on humanitaarõigus rohkem seotud relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi ja peale II ms loodud põhjalik Genfi konventsioon, mis eelkõige sätestab tsiviilisikute kaitse. Samuti on Genfi konventsioonis oluline osa inimlikul sõjapidamisel (ei tohi piinata, rünnata tohib ainult sõjalisi objekte jne..). Selle sajandi kaks suurimat konflikti (Iraagi ja Afganistani sõda) on eelmainitud õigu...
viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n jalgsi). Mitmuse viisiütlevat kasutatakse rohkem (nt. paljai/n jaloi/n paljajalu).
Sümbolid Sisukord Mõiste Tähendus Liigid Kasutatud kirjandus Mõiste (kreeka keeles symbolon - märk, tunnus) võrdkuju on märk 3 peamisest märgitüübist : (ikoon, indeks, sümbol) Sümbol on ka mingi mõiste või suuruse tähis. Tähendus Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist Nt: ,, Valge tuvi´´ ,,Punane´´värv Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski ikoonilise komponendiga Märgiprotsesside evolutsiooni Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek Sõnad Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill
Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab". Feyerabend ise ütles:""kõik kõlbab" ei ole ,,printsiip", mida ma pooldan ... vaid ajalugu lähemalt vaatava ratsionalisti kohkunud hüüatus." Teaduse pidi riigist lahutama samadel põhjustel, miks religioon on riigist lahutatud. Füüsikud Stephen Hawking ja Leonard Mlodinow väitsid oma raamatus ,,The Grand Design", et filosoofia on surnud. Tõsi, tegelikult on tegu vaid ühe osaga raamatust, ühe kontekstist kisutud lausega, kuid teosest pärineb ka järgmine väide: ,,Filosoofia ei ole suutnud hoida järge teaduse uusimate saavutustega, eriti füüsikas. Meie püüdlustes teadmiste poole on tõrvikukandjateks kujunenud teadlased." Tegu ei ole esimese korraga, kui on kuulutatud filosoofia lõppu, kuid sellel korral on väitjaks üks tunnustatumaid füüsikuid, Stephen Hawking. Raamatus on kuus põhiküsimust: 1) kuidas mõista meid ümbritsevat maailma, 2) kuidas mõista reaalsuse olemust, 3)
Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesmärgid. Millised – vaatame edasi! Keha Sõnumid võib edastada terve kehaga. Näoilme On hea infoallikas, paljastades indiviidi emotsionaalse seisundi. Käed Kehakeele seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse olulisi kohti vestluses, näidatakse kõnesoleva eseme kuju, näidatakse suunda. Füüsiline välimus Mittesõnalise suhtlemise mõjukas aspekt. Samuti annavad riided, mis olid esialgselt mõeldud organismi
Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid.Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all. Tema ülesandeks on
Deformatsiooniks laiemas mõistes nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Kontekstist peab alati selguma, kas tegemist on laiema või kitsama tõlgendusega. Deformatsioonid jagunevad: 1.1 Plastilised deformatsioonid ehk jääkdeformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 1
tulla ja hakata kiitma välimust, sest nende arvates on heleda naha ja pika kasvuga tüdrukud (isegi 161cm on nende jaoks juba pikk) väga ilusad. Kuigi autori arvates on neil endil vaid veidi tumedam nahk, mis on palju ilusam kui tal endal). Kuid ajapikku Maarja harjus selliste komplimentidega. Kõige õpetlikum et ei tasu ainult ühest allikast tundamtu sõna tähendust uurida, tuleks otsida ka mujalt, sest olenevalt kontekstist võib mõne sõna tähendus muutuda. Näiteks selles raamatus oli juhus, kus autor leidis omale kirjasõbrad, kuid ei julgenud ühega enam edasi suhelda, peale mõnda kirjavahetust, sest poiss soovis temast pilti. Muidugi sõnaraamatus oli kirjas midagi hoopis muud, kui selle tegelik tähendus tekstis oli.
See tähendab, et sõnadel ei ole kindlaks määratud tähendusi. Pigem on nad ,,sissepääsu kohad" suurema hulga teadmiste juurde. Kognitiivne semantika ei väida, et sõnadel ei ole konventsionaalseid tähendusi. Sõnal ,,rõõmus" on teine tähendus kui ,,kurval", kuid kognitiivne semantika väidab, et konventsionaalne tähendus on vaid ,,viide" tähenduse moodustamiseks. Tegelik tähendus konstrueeritakse vastavalt kontekstile. (Evens jt 2007: 8-9) · Tähendus tuleneb kontekstist Evensi jt neljas juhtmõte väidab, et keel ise ei kanna endas tähendusi. Sõnad on ainult ,,viited" tähenduse loomiseks. Tähenduse loome on protsess, mitte mingi kindel ,,asi", mis on keele poolt loodud ja alati sama. (Evens jt 2007: 9) 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised Siin osas arutletakse tähtsamte teooriate üle kognitiivses semantikas ja kuidas eelnevalt kirjeldatud juhtmõtted nendega sobivad. 4.1 Kujundskeemi teooria
võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid. Subjektiivne ja objektiivne: Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist, mõned asjad võivad tuleneda usust, teised rajanevad isiklikul vaatlusel ja kolmandate juures on tegemist intuitsiooniga. Tuleb mõista teist inimest. Objektiivsus toetub arvudele ja väldib isiklikku erapoolikust. Objektiivsuse saavutamisele aitavad kaasa mõõteriistad, kuna need jätavad vähe ruumi oletustele. Empiirilised andmed on sellised, mida saab arvuliselt mõõta ja loendada. Viimasega 2 probleemi: andmete usaldatavus ja uurimismeetodite kehtivus.
Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (Pease 1994: 9 ). Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11). Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse
Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt). Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all
otsima. Meiega koos teeb hing kõike seda, mida meiegi, elab. Hing saab osa kõikidest emotsioonidest, mis meis on. Hing on see, mis teavitab meid meie olemusest. Kuidas aga mõista seda, mis hoiab ärkvel meie hinge? Kas ärkvel olek on seisund, mida me endale teadvustame või oleme ärkvel ka kõige sügavamas unes? Mina arvan, et me oleme. Ma usun, et meie hing ei maga kunagi. Mõiste ärkvel olek, tuleb ümber sõnastada ja välja rebida sellest kontekstist, mida me oma igapäeva elus mõitsame. Minu jaoks tähendab ärkvel olek seda vaimsust ja intelligentsi, mis peitub inimese sees. Hing on ärkvel inimese arenedes ning kõik, mis on seotud ühe indiviidi eluga, on osa arengust. Hinge hoiab ärkvel inimese teadlikus elust ja ümbritsevast. Siia saab tuua näite, ühest olulisemast etapist eestlaste ajaloos: rahvuslik ärkamine. Selle aja patrioodid Jakob Hurt, J.V Jannsen, C
kolme mõiste kasvatus, kunst ja teadus olemused. Võib öelda, et teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. See on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtustega teadmiste saamisele ja talletamisele. Teaduse all võidakse mõista ka teaduslike teadmiste kogumit, teadusasutuste võrku või mingit teadusliku uurimuse valdkonda. Seega ühest ja ainuõiget tähendust sõnal teadus ei olegi vaid kõik oleneb kontekstist kus seda kasutatakse. Ka kunst on samuti mingis mõttes teadus, sest ka see on reaalsuse tunnetamise ning mõtestamise vorm, kuid kõige üldisemas tähenduses on kunst meisterlik oskus mis tahes loomingulisel alal. Võib ka öelda, et kunst on mingisuguse loomingulise tegevuse tulemus. Kunsti kaudu õpib inimene tundma iseennast, väljendab oma arvamusi ning loob pildi maailmast. Nii nagu kunst ja teadus, on ka kasvatus lai mõiste, mida võib üsna mitmeti defineerida
• Peab kaitsma nõrgemat osapoolt • nt. ohver, laps, vanur • Kogenematule inimesele meediast • Isiklike andmeid avalikustada ainult siis kui on väga vajalik • Võib ohverid muidu negatiivselt veel mõjutada Uudis 1. UUDISVÄÄRTUSED • Mõjukus • Mõjutab kellegi elu • Palgad • Värskus • Midagi juhtus just • Oleneb kanalist • Ebatavalisus, ootamatus • Inimene hammustab koera • Oleneb kontekstist • Prominentsus • Osalejad on tuntud, avaliku elu tegelased • Konfiktsus • Lähedus • Geograafiline • Emotsionaalne • Päevakajaline 2. KÕVAD JA PEHMED UUDISED • Kõvad - majandus ja poliitika • Pehmed - kollane ajakirjandus, persoonilugu, keskendub emotsionaalsele poolele 3. KOLLANE AJAKIRJANDUS VS KVALITEETNE AJAKIRJANDUS • Kvaliteetset uudist iseloomustab • Läbimõeldud • objektiivne • esindab kõiki osapooli
3. Eesti peab Euroopa Komisjoni ja OECD soovitusi arvesse võtma. 4. Arutelu toimus ka komisjonile esitatud rahaliste taotluste üle. 5. Tootmine põhineb kohalikul toorainel. 6. Kuidas muutub toetuste ja üleminekuperioodide suhe, on praegu lahtine. 7. Autojuht oli sõitnud vastu keelumärki, mis oli ajutiselt asetatud katsepolügooni viivale teele, hoiatamaks kõrvalisi isikuid. 8. Ometi olenevalt kontekstist esitatakse nad arvu kujul, nii täppisteaduste kui ka arvurohkete tekstide puhul. 9. Liiklusõnnetus juhtus Oa ja Meloni tänava nurgal. 10. Kaarel Nurmsalu hüpped ebaõnnestusid nelja hüppemäe turnee avaetapil. 11. Nominaalsust ei saa alati vältida ja seda ei peagi tegema. 12. Tänasel koosolekul otsustati moodustada rahvusvaheliste ekspertide komisjon. 3. Otsi internetist kolm lauset, kus on tarbetuid võõrsõnu. Sõnasta need laused ümber. (6 p)
Sitsiilia ka maffia ja organiseeritud kuritegevuse sünnikoht. Sotsiaalse kapitali hulka vähendab ka rahvastiku vananemine, väljaränne, rahva tervislik olukord ja paljud muud tegurid. Page 11 Sotsiaalne kapital majandusarengu soodustajana Sotsiaalsed võrgustikud loovad lisaväärtust ning mida rohkem on kogukonda ühendavaid sidemed, seda paremini see toimib. sõltub riigi kohalikust kontekstist ning teistest toetavatest arenguteguritest. riikide arengupotentsiaali hinnatakse olemasolevate ressursside kaudu, mida jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb varuda ka tulevastele põlvedele. Sotsiaalne kapital kui Eesti arengu oluline ressurss. Loodusvarade hulk ja töövõimelises eas elanikkond on väga piiratud, põllumajandus ei ole Euroopa Liidu kontekstis konkurentsivõimeline. Page 12
poleks tema loomingut nagu meie seda teame, sündinudki. Tema feministliku võitluse aluseks on samuti isiklikud kogemused, mis häälestasid teda kriitiliselt suhtuma meestesse. Näiteid, miks ja kuidas Suburg jõudis arusaamani, et meeste eesõigustatud asend ühiskonnas on ülekohtune, leidub mitmeid. ,,Meie, naised''-hoiaku abil end lugejaga samastades väheneb võimalus, et inimesed teda vääriti mõistaksid. Artiklis on Annuk kasutatud ka kultuurilisest kontekstist lähtuvat meetodit 20. sajandi üldine meelestatus oli seotud feministlike teemadega, mis tahes-tahtmata mõjutasid ka Suburgi vaatenurki naisküsimusest. Samas oli tal tänu ajastule märksa suurem toetajaskond kui 19. sajandil, mil ta sai suure kriitika osaliseks. Eve Annuk keskendub pigem narratiivi esitamisele, autori taotluse tähendusele mida loo jutustaja öelda tahtis ja mis on võimalikud põhjused kutsumaks esile taolise eluhoiaku. Tema interpretatsioon
- Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel ja ideoloogilistel ajenditel. - Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. - Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest. - Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault). - Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen, kui füüsiline fenomen. Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt olema arusaamine “korras” ja puutumata süsteemist või keskkonnast. - Rõhutab mitmekesisust keskkonnaprobleemide tõlgendusvõimaluste seas. 6. Riskitunnetust mõjutavad emotsioonidest ja mõtteseostest tulenevad tegurid.
hinnata ja tunnetada seda, mis on meie jaoks tõeline hüve ja soovimisväärne. Platon visandab ideaalse filosoofi hariduskäigu. Ta juhatab visandi sisse kolme võrdpildiga, millest siin käsitletav koopa-võrdlus on kolmas. Võrdpildi esimene lause annab teada, et võrdluses kujutatud olukord peab midagi avaldama meie loomuse kohta, ja nimelt midagi, mis puutub meie disponeeritusse haritusele või harimatusele. Juba võrdpildi kontekstist ilmneb, et Platon, kõneldes haritusest ja selle vastandist, peab kitsamalt silmas hariduskäiku, mis annab filosoofi ja riigimehe kvalifikatsiooni. Hüve ideed võrreldi päikesega, tõde valgusega ja tunnetuse objekte objektidega, mis tulevad valguses nähtavale, ning koopa-võrdpilt kasutab neid analoogiaid uuesti. Koopa-võrdpilt näitlikustab harimatu olemist ja ,,tõusu" harituse ja teadmise juurde. Seisundit, milles me oleme enne tunnetuse teele astumist, võrreldakse
Erinevalt teistest temaga samasse klassi kuuluvatest inimestest oskas ta nii lugeda kui ka kirjutada, see aga kujundas talle teistsuguse maailmapildi, mida ta igal võimalusel teistega jagada üritas. Nagu tekstikatkes ka mainitud on, ei olnud vaid raamatutest loetu see, mis Menocchiot teistest eristas. ,,Menocchio asetas alateadlikult enda ja trükitud lehe vahele filtri, mis laskis läbi teatud lõigud ning varjutas teisi, mis laiendas mingi sõna tähendust, rebis selle kontekstist välja ning seejärel tegutses see Menocchio mälus edasi, moonutades teksti enda sõnu." [Carlo Ginzburg ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm"] See näitab, et Menocchiol olid välja kujunenud omad arusaamad elust, eriti usuküsimustes. Teistsugune maailmapilt tõi talle aga kahjuks kuhjaga probleeme, mis viisid lõpuks tema hukkamiseni. Menocchiost oleks võinud saada kindlasti midagi enamat, ent elu oli talle andnud möldri ameti
ning õpitava sisu selgitamisele. Konstruktiivsus viitab sellele, et teadmine konstrueeritakse järjest suurema keerukuse ja detailsusega struktuurideks, lisades varasemale teadmisele uusi osi, et luua tähendus, ületada ebakõlad või rahuldada uudishimu. Õpikeskkonna peamised jooned: aktiivõpe, autentsed juhendid, koostööülesanded ning erinevad õpiformaadid. Ülesanded peavad olema realistlikud, konstrueerimine sõltub alati sisust ja kontekstist ning peab toetama sotsiaalne kokkulepe, mitte konkurents. Õpikogemus peab: 1. Soodustama õppija aktiivsust; 2. Toetama õpilaste kavatsusi ja isiklikke õpieesmärke; 3. Rajanema õppija varasematel teadmistel; 4. Soodustama õppurite koostööd; 5. Soodustama mõtlemist avardavat dialoogi; 6. Olema kontekstiga seotud; 7. Ergutama õppijaid reflekteerima oma õppimise ja kasutatud õpistrateegiate üle.
tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne." (Lotman "Poeetika lühikursus") Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) Kirjandus meelelahutusena Tõlgendus e interpretatsioon Kuidas mõista kirjanduslikku teksti?
asendus ta Osirisega. Talle anti erinevaid nimesid seoses tema rolliga matusel. Näiteks: Tema, kes ta on oma mäel, mis väljendab tema tähtsust lahkunute ja nende haudade kaitsjana, ja Tema, kes ta on palsameerimispaigas, seostades teda mumifitseerimise protsessiga. Nagu ka paljud teised Vana Egiptuse jumalad, oli tal erinevaid rolle lähtuvalt kontekstist, ning mitte ükski avalik rongkäik ei saanud toimuda ilma Anubise kehastuseta eesotsas. Anubise naine oli jumalanna Anput, ta enda naiselik külg, ja nende tütar oli jumalanna Kebechet. Anubist seostatakse mumifitseerimisega ja ta kaitses surnute teed allmaailma. Tavaliselt kujutati teda poolinimese ja pool šaakalina või täielikult šaakali kehaga, ümber niudevõõ ja
Eesti keeles tähendab see otstarbekalt, vastandiks teoreetiliselt. Parem on kasutada sõnu tegelikult, peaagu. Lauset Mais on hinnatõus praktiliselt muutumatu saab paremini öelda - Mais jäi hinnatõus enam-vähem samaks. Nägemus märgib eesti keeles hallusinatsiooni või viirastust, seda ei saa kasutada tähenduses kava või arusaamine. Reeglina, inglise keeles as a rule, saksa keeles in der Regel on sõna, mille kasutamine on taunitav. Olenevalt kontekstist on parem kasutada vasteid tavaliselt, üldjuhul või enamasti. Lauses Reeglina tõusen pool seitse pühapäeva hommikuti oleks hea asendada reeglina, näiteks Pühapäeva hommikuti tõusen harilikult kell pool seitse. Ebavajalik on ka sõnade osiste liigtarvitamine. Liitsõna osis piloot- tähendab eesti keeles lennuki- või helikopterijuhti. Pilootprojekt mõistes esimese korra katsetus on seega väär termin. Selle asemel tuleks kasutada sõnu nagu katseprojekt
tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides siiski silmas kitsamat tähendust, mõeldes teksti all ühe inimese kirjutatud monoloogi. Kirjutatud tekst esineb meie kogemuses tootena, esemena, asjana. See on tähendustervik, mille sisu ja vormi kujundavad selle elemendid sõnad, laused, fraasid. Teksti keelelistest valikutest tuleneb selle eesmärk ja liik ning selles võib eristada mitmesuguseid struktuuriosi. Niiviisi iseloomustatud kirjalik tekst on oma algupärasest kontekstist väljavõetunagi mõistetav tervik. Kirjutatud monoloog on pika intellektuaalse ajaloo tulemus. Selle koostamist tuleb teadlikult õppida, seda oskust ei saada kaasa iseenesest nagu emakeele kõnelemise oskust. Emakeelde ja emakeelsesse kultuuriühiskonda sissekasvamine käib dialoogilise teksti kaudu. Teksti teine äärmus ongi suuline dialoog, kõige üldisem ja läbi Infoühiskonnas on endisest tähtsam suuta eristada olulist informatsiooni vähem olulisest ning õppida avama tekstide
soodustavad aine omandamist." Koolihariduse muutuste põhiline fookus peakski olema nende samade väärtuste suunas: ,,Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota valmis teadmisi, need ongi kontekstist sõltuvad ja me õpime ise neid teadmisi konstrueerima ja arutlema. Sellest jäigast individualistlikust süsteemist peaks liikuma koostöise, loovama ja teadmisi konstrueerivama töökultuuri suunas." Ülikooliharidust mõjutavad ka turu nõudmised, mis survestavad praktilisema õppe suunas ja seetõttu väheneb mõtestamise osakaal. ,,See on ülikooli tänane tegelikkus, kus on väga tugev surve väljastpoolt, et ülikool peab andma paleti praktilisi oskusi. See surve
selles märke tema kuuluvusest, maitsest ja isiksusest. Subkultuuriline stiil kollektiivse identiteedi väljendusena on aga tõlgendamist nõudev eksponaat, mis demonstreerib, et koode saab kasutada ja ära kasutada. Teiseks vaatles ta stiili bricolage’ina (Lévi-Strauss; selle sõna algne tähendus viitas põlisrahvaste hõimude praktikale anda arusaamatule hõimu olemasolevasse maailmapilti sobituvaid tähendusi, kiskudes arusaamatu välja selle algsest kontekstist). Subkultuuriline stiil kohandas enesele sobivaks hulgaliselt sümboleid, andes neile uue tähenduse – näiteks muutus modide jaoks motoroller, mida varem nähti vaid sõiduvahendina, solidaarsuse sümboliks; ärimaailma kuulumise sümbolid (ülikond, lips ja lühikesed juuksed) lahutati algsetest kõrvaltähendustest (ambitsioon, efektiivsus ja autoriteedile allumine) ning muudeti „tühjadeks fetišiteks“, mis olid väärtustatud iseeneses.
annaabi.ee 
