Johann Köleri elu kunstnikuna (0)

Johann Köleri elu kunstnikuna
Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale.
Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „ Herakles toob Kerberose põrguväravast.“
Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland , Belgia.
Töötates Roomas eraakadeemia kostüümiklasis, omandas ta täiusliku akvarelltehnika. Esitas kompositsiooni „Kristus ristil “ 1859 Rooma kunstinäitusele,
selle põhjal valiti Köler Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. Lisaks sai Köler õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli 1862 -74 ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja.
Köleril olid tihedad sidemed õukonnaga, olles aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis Köler ei venestunud kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja oma tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale, tehes kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate seltskonnas, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane.
Köler on maalinud palju maastikke, enamasti Itaaliast ja Krimmist. Tema maalides valitseb looduslik küllus, iseloomulikud on romantilised kaljud ja veekogud. Enamasti lisas ta sinna mõne ilusa tütarlapse või noore naise figuuri.
TÜTARLAPS ALLIKAL
1858. aastal sõitis J. Köler Rooma, kus ta maalis rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, maalilisema romantilise käsitluslaadiga. Sellest ajast on tema üheks silmapaistvamaiks teoseks „Tütarlaps allikal.“
TRUU VALVUR
Johann Köler maalis „Truu valvuri“ olles 52-aastane, 1878. aastal. Teoses on põimunud akademism , romantism ja sümbolism (väga suur koer-kaitsja). Lisaks on maalil palju abstrakste kunsti detaile, millest saab paremini aru teost mitmekordselt suurendades ja kontekstist välja võttes.
EMA PORTREE JA ISA PORTREE
Tema looming oli naturalistlik, ta ei ilustanud asju vaid maalis neid nagu nad päriselt olid. Eesti kunsti kullafondi kuuluvad tema isa ja ema portreed on esimesed realistlikud talupoja portreed eesti kunstis. Kuna isa silmad olid poolpimedad, siis maalis ta mõlemad vanemad langetatud laugudega.