Kunstikool Pallas

Tamm, Henri

Kunstikool Pallas (0)

1 Hindamata

Kunstikool Pallas

Urmas Viik „Kärbes, roos, kärbes“.
Tegemist on kunstiteosega, kus valgel taustal on kujutatud tuhandeid kihavaid kärbseid. Kärbes, kurjuse ja katku kandja kristlikus sümboolikas ja tavamõistes lihtsalt tüütu putukas ning roos, kehastamas armastust ja ilu. Kõrvuti ilus ja inetu, kõrge ja madal. Samas on asjade tähendused ambivalentsed ja Viik näib nautivat nende muutumist sõltuvalt kontekstist. Ülendatud saab alam putukas. Tegemist on uuelaadse ja omapärase stiiliga. Struktuurile vastandumise elemendiks saab just kui risoomi mõiste, kus ei ole konkreetset struktuuri, vaid kõik elemendid on kõigiga seotud. Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks.

Eerik Haamer „Pime“.
Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise. Sageli kätkevad figuraalsed tööd mingit argielulist lugu, eluraskustega võitlevat inimest. Esimesi ja kuulsamaid nende teoste seas on Haameri ekspressiivsete vibalike figuuridega „Pime” (1938). Haamer on jutustanud: „Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis – koos laste, koeranässi ja kalaga , mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis.” Haamerile iseloomulikult muutub kõik, mida ta kujutab, suureks ja väärikaks.

Aleksander Vardi maal „Suplejad“
See looming valmis aastal 1939 ning on tehtud õli lõuendil. Maalil on näha põlvesügavuses vees olevat kolme alasti inimest. Neid ümbritsevad põõsad ja puud. Ülalpool on märgata päikese poolt tekitatud valgust. Maalile on iseloomulikud niinimetatud valed värvitoonid. Üle kogu maali on domineerimas roheline värvus, kuid sellel on ka teatud põhjendus.Nimelt tuleb päiksevalgus läbi roheliste puulehtede ja sellepärast on ka lehtede all kõik roheline. Füüsikaliselt on see kõik õige, kuid realismi nõudeid see maal ei täida, kuna valgus ,värvus ja jõu perspektiiv ei käi kokku.

Konrad Mägi „Saadjärve maastik “
Kasutatud on tugevaid pintslitõmbeid ja värve üksteise peale stiili ’’tupsutanud’’. Sellega on saavutatud maastiku pinnamood, sünge taevas. ning erinevad konarused. Maalil on näha paksu metsa ja mitmeid majasid. Kahe maja juures on kasutatud punast värvi, mis annavad maalile natukene mittemeeldivuse mulje. Tagataustal on näha suuri mägesid. Maalitud on enamasti tumedate värvidega ja toonid on tuhmid.

Karin Luts „Õnnesaar“
Maalil on kaks sinises riietuses poissi, kes sõuavad punase paadiga saarele , mis asub maali keskel. Ühel poisil on käes nöör millega ta võibolla paadi saarele kinnitab ja teisel käes tokk, millega ta paati edasi lükkab. Saar ise on väga huvitava väljanägemisega, kus kasvavad suured taimed. Maali taust on must ja sellelt paistavad silma kolm erkkollast parti. Maali värvid on silmapaistvad ja julgelt valitud.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Henri Tamm Õppematerjali autor

Viie maali lühiiseloomustus.

kunstikool pallas 5 maali

Sarnased õppematerjalid

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk