„ Autobiograafia kui „tõe” diskursus : Lilli Suburgi
„Minu saatusega võitluskäik”
Eve Annuk
Eve
Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli
Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik’’, mida ta käsitleb
kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista
Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis
ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide
eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud
autobiograafiat tervikuna , olles selle ideeliseks ja narratiivseks
keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe
kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka
ilukirjanduslikus loomingus.
Terve
neid õpetama, üks kui teise sillmade läbi elu tõsidusesse vaadata püidma, üks kui teise kõrrwade läbi looduse loomuse heälesi, kunstielu kõlasi j. n. e. ikka teravamalt ära kuulma ja sedasi üksteist tuetades ikka enam ja enam oma soo seisuste ja kohustustele osavamaks, wäärilisemaks inimeseks kasvama/ ), ja et seda andis välja NAINE. Eraldi on intrigeeriv ja sama oluline, et see naine kujunes ja kujundas end (nii saatuse soosingul kui hoolimata saatusest ja oludest) iseseisvaks mõtlejaks võime öelda isemõtlejaks (omas keskkonnas), mistõttu ajakiri oli mh ka tema maailmavaate, teadmiste, huvide, elukogemuse, pedagoogitalendi, ilutaju, loomingulisuse, aga samuti psühholoogilisel tasandil iseloomu peegel. Mõisaprouast ristiemalt saadud nimele Caroline eelistas ta enda valitud eestipärast Lillit (Eduard Vilde Tabamata ime kangelanna tuleb aastaid
Kõik kommentaarid