50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vilhen
Õppematerjali autor
Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Postimpressionistid tegutsesid impressionistide ajal ja ka peale neid. Neist tuntumad nimed on Vincent van Gogh, P. Gaugin, P. Cezanne, P. Signac. 13 Sisukord · Sissejuhatus · Impressionismi teke · Impressionismi iseloomustus · Postimpressionism · Kunstnikud · Sisukord 14
Impressionism Kunstikeskuseks oli Pariis. Ajendiks kunstivoolu tekkimiseks oli 1839. aastal fotograafia leiutamine ja Jaapani gravüürid. Nt. Claude Monet ,,Tõusev päike" Tegu oli esimeste kunstnikega, kes läksid õue maalima. Välditi musta värvi ja piirjooni. Impressioniste ei võetud algselt omaks, esimene näitus 1874. aastal kui Claude Monet tuli välja tööga ,,Impressioon.Päikese tõus". Tunnused: · Maaliti vabas õhus · Heledad, puhtad värvid · Vaba kompositsioon · Elurõõmsad, päikesesküllased tööd · Puudub kindel kontuur · Maaliti väikeste komataoliste pintslitõmmetega · Maaliti hetkemeeleolu · Puhtad värvilaigud sulavad teatud kaugusel kokku · Tähtis ei olnud see kuidas kujutati vaid see kuidas pilt maalitud oli · Sama detaili maaliti erinevatel aegadel (päeval ,õhtul) Teemadeks olid portreed, maastikud, linnavaated, olmestseenid. Edouard Manet 1832-1883 · Prantslane · Impr
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi
Ta töötas ka koos sümbolistidega. Ta nimetas ennast uhkelt barbariks loobudes läänetsivilisatsioonist, minnes lõunamere saartele. Teosed: ,,Nägemus pärast jutlust", ,,van Gogh päevalilli maalimas", ,,Öine kohvik Arles'is", ,,Autoportree kollase Kristusega", ,,Kaunis Angele", ,,Maastik", ,,Tahiti naised rannas", ,,Neiu lehvikuga". Paul Cezanne temast algab pihta 20 saj kunst. Teda peetakse kunstnikuks, kelle töödes on suur hulk küsimusi ja otsinguid, mis mõjutavad uue sajandi kunsti. Ta loobub kõikidest senistest kujutamisprintsiipidest ja hakkab otsima ainsat võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi. Sündis pankuriperekonnas, oli ainukene poeg, sai elu lõpuni mõõdukat abiraha. Kunsti õppis Pariisis. 1874 aastal kui toimus impressionistide näitus, siis kõige suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906)
Teostes on oluline kontuur ja ta loobub varjudest. Värv , joon ja vorm. Selle taga ka mõte.Teosed: ,,Nägemus pärast jutlust", ,,van Gogh päevalilli maalimas", ,,Öine kohvik Arles'is", ,,Autoportree kollase Kristusega", ,,Kaunis Angele", ,,Maastik", ,,Tahiti naised rannas", ,,Neiu lehvikuga". Paul Cezanne temast algab pihta 20 saj kunst. Teda peetakse kunstnikuks, kelle töödes on suur hulk küsimusi ja otsinguid, mis mõjutavad uue sajandi kunsti. Ta loobub kõikidest senistest kujutamisprintsiipidest ja hakkab otsima ainsat võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi. Sündis pankuriperekonnas, oli ainukene poeg, sai elu lõpuni mõõdukat abiraha. Kunsti õppis Pariisis. 1874 aastal kui toimus impressionistide näitus, siis kõige suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas
sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks („Calais` kodanikud“, „Põrguväravad“). Oma loomingu selle küljega sobib Rodin seetõttu kokku teise 19. ja 20. sajandi vahetuse suuna – sümbolismiga. Rodini eeskujudest oli mõjutatud peaaegu kogu sajandivahetuse Euroopa plastika. Teoseid: „Pronksiaja inimene e. ärkamine“ (1876), „Igavene kevad“ (1884), „Suudlus“ (1886), „Calais` kodanikud“ (1886-1895), Balzaci monument (1898), Hugo monument (1901), „Põrguväravad“ (1880-1917), „Mõtleja“ (1904). Berthe Morisot (1841 – 1895): Häll (1872) NEOIMPRESSIONISM
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid