Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui
4. Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria lähtub kahest postulaadist: 1. Kõik taustsüsteemid on samaväärsed (relatiivsusprintsiip- füüsikaliste suuruste, (nt kiiruse, pikkuse, aja, massi jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Ükski vaatleja ei ole eelistatud 2. On olemas suurim võimalik kiirus (299 792 458 m/s = 3x 10 astmes 8 m/s.) Valguse kiirus, sellest kiiremini ei saa!!! (Piirkiiruse olemasolu ja konstantsuse printsiip) Liikuv keha jääb alati väljast lootusetult maha, kui nad hakkavad liikuma. Miks see nii on ? Aine ja väli on põhimõtteliselt erinevad reaalsuse vormid. Milles see seisneb? Pikkuse ja aja mõisteid ei ole välja jaoks olemas. Relatiivsusteooria kõige tähtsam praktiline järeldus on: Massi ja energia samaväärsusseose põhimõte E= m x C2 Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m indeksiga null (m0) ning vastavat energiat nimetatakse seisuenergiaks
ülesande B, kuid mitte ülesannet A 23. Kui kaks psüühikaprotsessi toimuvad samal ajal, nimetatakse sellist töötlust...? a) ...evolutsiooniliseks b) ...seriaalseks c) ...paralleelseks d) ...skemaatiliseks e) ...varjutatuks 24. Millise nähtuse seletamiseks kasutatakse Amesi tuba? a) Dihhootilise kuulmise mõju seletamiseks b) Alalävise nägemistaju seletamiseks c) Värvi jäävuse (värvi konstantsuse) seletamiseks d) Suuruse jäävuse (suuruse konstantsuse) seletamisseks e) Vastandprotsesside mõju seletamiseks värvipimeduse korral 25. Mida uurib biheiviorism kõige üldisemas mõttes? a) Viisakat käitumist b) Vaadeldavat käitumist c) Valetamist d) Varjatud käitumist e) Inetut käitumist 26. Milline järgnevatest EI ole üks Paul Eksmani välja pakutud kuuest baasemotsioonist? a) Õnnelikkus b) Kurbus c) Häbi d) Viha e) Üllatus 27
Tõrjutusprintsiip määrab näiteks ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides 4. Mis on absoluutkiirus, milline on valguse kiirus. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et valguse kui väljalise objekti jaoks pole liikumine suhteline, vaid vastupidi absoluutne. Suhtelisteks osutuvad hoopis pikkus, aeg ja mass. Absoluutkiirus on suurim võimalik kiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutkiiruse konstantsuse printsiip). Valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c = 299 792 458 m/s. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. 5. Mis on klassikaline füüsika ja milline on kaasaegne füüsika. Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks on Newtoni sõnastatud mehaanika seadused. Klassikalises füüsikas on liikumine suhteline ja mingi objekti kiirus on erinevate vaatlejate jaoks erinev. Samas aja kulgemine, kaugused ja kehade
võrdsed. Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas see on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. · Relatiivsusprintsiip ja valguse kiiruse printsiip moodustavad erirelatiivsusteooria aluse. Relatiivsusprintsiip tähendab seda, et kõik loodusseadused jäävad samaks üleminekul ühest taustsüsteemist(keerulisemalt inertsiaalsüsteem) teise. Valguse kiiruse konstantsuse printsiip tähendab, et vaakumis on valguse kiirus alati sama kõigis inertsiaalsüsteemides ega sõltu valgusallika ja vastuvõtja liikumisest. Erirelatiivsusteooria on oma olemuselt ruumi ja aja füüsikaline teooria. · Üldrelatiivsusteooria seostab aegruumi gravitatsiooni kaudu mateeria jaotuse ja liikumisega, erirelatiivsusteoorias gravitatsiooni ei arvestata ja seepärast on aegruum seal kõikjal ühesugune, ajas muutumatu, 4-mõõtmeline ruum.
Kestus ehk järeltoime: · Stiimuli lakkamisel tajuprotsessid ei lõppe koheselt, sellest tulenevalt püsib tajukujund veel lühikest aega sensoorses mälus, (nt kustutatud lambi valguse laiku võib tajuda veel umbes 2 sek. või jäätise külmust tajud veel mitmeid sekundeid peale söömist.) Püsivus ehk konstantsus: · Tajume objekte muutumatuna olenemata muutustest nende välimuses või füüsilises keskkonnas. Konstantsuse puudumine viiks selleni, et inimene kohtaks iga päev enda ümber talle senitundmatuid objekte. (Nt inimene on alati ühe pikkune sõltumata tema kaugusest.) Taolise püsivuse protsessi ei oska kaasaegne psühholoogia lõpuni seletada, kuid on kaks enamlevinud teooriat: - Inimene õpib elu jooksul erinevaid objekte tundma ning neid erinevates olukordades tajudes kompenseerib objekti muutusi võrkkestal, tehes selle põhjal
vallandunud müosiini filamentide ristisillakeste radiaalset liikumist pingestatakse endo- peri- ja epimüüseum, suureneb lihaskiu siserõhk, sellele järgneb perimeetri suurenemine. Kuna lihaskiud ja ka lihaskiudude kimp ning lihas tervikuna on kaetud sidekoeliste struktuuridega, kus asub kollageenija elastiininiitidest võrgustik, järgneb perimeetri suurenemisele lihase kui organi lühenemine, sest kollageeni- ja elastiininiitide võrgustik kindlustab lihase ruumala konstantsuse. (Vain, A. 2011). Skeletilihase talitus Skeletilihaste talitlus on närvisüsteemi kontrolli all. Selle kontrolli kõrgemad keskused paiknevad ajukoores. Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust, paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. Närvid kujutavad endast närvirakkude pikkade jätkete kimpusid. Jätked hargnevad, harud ulatuvad lihasrakkudeni ja moodustavad seal sünapse
pumbata); sh ka kõrgvererõhutõbi - resistentsuse murdumine (stressorite toime summa) kui ärritaja mõjub liiga pika aja jooksul liiga tugevalt, nt ületreenitus Kiiradaptsioon (= kiirkohanemine) - Muutused, mis toimuvas organismis vahetult peale koormust, kehalist tööd; - Homöstaatiline regulatsioon: organismi spetsiaalsete mehhanismide käivitamine, mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks; - Vastus konkreetsele kehalisele harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus, jne). Kestusadaptsioon - Tekib pikaajalise kehalise töö tulemusena. - Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele. - Kestusadaptsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intesiivistumisel
Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 tunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria. Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süste pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik ku kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja tempe tingimuseks: kus ülemised indeksid märgivad eri faase. Puhta aine korral võib tingimuse kirj Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka oleks jällegi tasakaaluolek. Heterogeensetes süsteemides on tasakaaluseisund
retseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid, mis aktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP Veel sensoorsete retseptorite omadusi: · Aitavad sensoorsete sündmuste asukohta määrata, aju võrdleb kõrvutiasetsevate vastuvõtualade infot Retseptiivsed väljad kui pusletükid, teevad sensoorsete sündmuste asukohad selgeks; aitavad vastustega, st motoorika juhtimisel · Muutuse ja konstantsuse kindlakstegemine: Kiiresti adapteeruvad retseptorid vastavad küsimusele ,,kas midagi on seal?" (nt kerge puudutus; silmas kepikesed liikumise tuvastamiseks, m-v nägemine, ka hämaras) Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (nt surve retseptorid, sensatsiooni hajum; silmas kolvikesed värvide jaoks) · Iseenese ja teiste eristamine: Eksterotseptiivsed: välistele stiimulitele reageerivad
mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelunditeks. Eemaldades organismist koos valkude laguproduktidega ka vett ja soolasid, aitavad neerud kaasa vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele. Samuti kindlustavad nad vere reaktsiooni konstantsuse, eritades vastavalt vajaduse korral kord aluselisi, kord happelisi fosforhappe soolasid. Neerude kaudu eritatakse kehast ka mitmesuguseid mürkaineid, mis soolest verre satuvad (indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse. Neerude kaudu eemaldatakse kehast ka arstimitena sinna viidud ained. Neerud on ühtlasi paigaks, kus mõnesid aineid (ammoniaaki, hipuurhapet jt.) sünteesitakse ja siis väljutatakse.
kiirendus a=x= -2Asin(t+0)=amaxsin(t+0+). 2 Võrdeteguri leidmiseks kasutame valguse kiiruse pikkus. Tõenäosus, millega molekul läbib tee Vedrupendel T konstantsuse printsiipi : pikkusega l ilma teistega kokku põrkamata:
W Kui =A, siis lihtsustub valem nagu valemid (5.10) ja (5.11). 30. Häguse keskkonna mõiste. Kiirenõrgenemise tegur. Bougueri seadus Poolläbipaistva keskkonna mustsusaste oleneb kihi optilisest tihedusest vastavalt Bougueri seadusele (6.1) kus k ja k on monokromaatilise ja integraalse kiire nõrgenemise tegurid. Nende konstantsuse (lainepikkusest sõltumatuse) korral saab valem (6.1) integreerimisel lihtsa eksponetsiaalvormi, mis väljendab gaasikihti paksusega l läbivat suhtelise kiirguse hulka. Seega integraalsele kiirgusele (6.2) Kuna gaasikihtide tagasipeegeldus (albeedo) on suhteliselt väike, siis võetakse tehniliste ülesannete puhul tagasipeegeldustegur R=0 ja kihi neeldumistegur ning mustsusaste leitakse valemiga
Räägitakse liigisisesest ning liikidevahelisest konkurentsist. Konkurentsiga on tegu, kui kaks liiki kasutavad sama toiduressurssi. Järelikult jääb kummalegi ressursist vähem alles. Konkurendid ei pea tingimata omavahel kohtuma. Näiteks võib üks olla olla tegev päeval, teine öösel. 32. Kuidas avaldub liigisisene konkurents? Üks võimalik reaktsioon suurele tihedusele on isendite väiksenemine. Saagi konstantsuse seadus: tasakaalulistes populatsioonides on suurte tiheduste korral isendid väiksemad tänu liigisisesele konkurentsile. Isendi suurus muutub elueaga. Isendi kasvamine põhjustab järk-järgult liigisisese konkurentsi teket isehõrenemine *Ma ei leidnud normaalset vastust sellele, teemast on veel mingid graafikud ja slaidid, vaadake slaidiprogramm 7'st 33. Gause printsiibi sõnastus
Väide, et kõik mehaanikanähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides ühtemoodi, mistõttu mehaanikakatsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kannab Galileri relatiivsusprintsiibi nimetust. Lorentzi teisendused Galilei teisendustest järeldub klassikalise mehaanika kiiruste liitmise seadus- ux=u'x+v;uy=u'y;uz=u'z. Need valemid on vastuolus valguskiiruse konstantsuse printsiibiga. Tuletamise teel saadakse järgmised valemid: x'+ vt ' x - vt x = x ' = v2 v2 1- 2 1- 2 c c y = y' y ' = y z = z' ja z ' = z t '+ vx' t+ 2 vx t = c2 t' = c
kromatogrammil selgepiiriliste väikeste laikudena. Jaotuskoefitsient, Rf (retention factor) jaotuskoefitsient (retentsiooni koefitsient), aine poolt kromatograafilisel plaadil läbitud tee pikkuse ja vooluti frondi poolt läbitud tee pikkuse suhe. Võimaldab väljendada individuaalse aine liikumist. Rf on standardtingimustes konstantne kindla aine ning voolutisüsteemi jaoks ja iseloomustab aine jaotuvust statsionaarse faasi ja liikuva faasi (vooluti) vahel. Jaotuskoefitsiendi konstantsuse tagab ühesugune: · liikuv faas (vooluti, eluent), · statsionaarne faas (sorbent), · statsionaarse faasi kihi paksus, · uuritava aine kogus, · temperatuur. Ainete Rf väärtused kindlates voolutisüsteemides on esitatud vastavates käsiraamatutes, kuid tavaliselt kantakse ainete segu identifitseerimisel samale kromatogrammile ka oletatavad testained. 10) Aspiriini saamine (lähteained, saadused)
+ ületav vereplasma valkude rõhu + ületab ultrafiltraadi hüdrostaatilise - meeste kusejuhal ratsutab kusepõie taga seemnejuha – ductus rõhu deferens efektiivne filtartsioonirõhk – 20 mm Hg - naiste kusejuha ristub emakaarteriga verevoolu ja –rõhu konstantsuse tagab iukstaglomerulaaraparaat – - kusejuha alumine osa läbistab kusepõie põikisuunas – tagant ette alla complexus juxtaglomerularis mediaalselt complexus juxtaglomerularis Kitsenemised
Tsitraadi edasisel oksüdeerimisel vabaneb veel 2 CO2 ja tekib 2 NADH. Tsükli teises pooles veel NADH ja FADH2. Kogu hindamisahela kohta tervikuna eraldub 4 elektroni CO2 kohta. koensüümA on ATP derivaat, milles kolmas fosfaat on asendatud pika ahelaga mille lõppu väävli kaudu ühildub atsetüülijääk. Kõik vaheproduktid võivad ahelast väljuda, pannes aluse aminohapete, rasvhapete ja nukleiinhapete sünteesile. Osmootse rõhu konstantsuse tagavad translokaatorid. Mitokondriaalne elektron-prooton-transport ja ATP süntees - Aeroobsetes tingimustes (O2 olemasolu) oksüdeeritakse tekkinud NADH (ka FADH2) mitokondrite elektrontransportahela poolt, mis viib elektronid hapnikule, olles aga seejuures paardunud transmembraanse prootontranspordiga. Viimase poolt genereeritud energiat kasutatakse ATP sünteesiks, lastes prootonid läbi ATP süntaasi maatriksisse tagasi voolata.
Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. 4
Aja fookus: siin-ja-praegu (HVPM), olevik (ES FT), olevik ja minevik (MG FT; Stru FT) ning olevik ja tulevik (Stra FT, SC). Aluseks von Bertalanffy (1968) süsteemiteooria a)süsteemid on organiseeritud kogumid, mis on suuremad kui nende osade summad; b)käitumine on paremini kirjeldatav tsirkulaarsetes mustrites kui lineaarsetes põhjus-tagajärg seostes; c) ravi seisukohalt pole oluline, mis põhjustas probleemi; d)süsteemid (pered) püüdlevad funktsioneerimise konstantsuse poole (homoöstaasi), samal ajal tulles toime vältimatute muutustega elu-tsüklis (morfogeneesiga). Psühholoogilisi probleeme tuleb mõista sotsiaalses ja poliitilises kontekstis (kontekstuaalsus) (Bor et al, 1998). Terapeut kui juhendaja, aktiivne kaasatöötaja, vaidlustaja, objektiivne õpetaja. Tehnikad: genogrammid, empaatia, skulptuurid, rollimängud, pereelu kronoloogia, eneseavamine, vastandumine, piiride seadmine, paradoks, "mitteteadev" positsioon. 11
Seega julgustab harjumise tekkimine pidevalt uute kogemuste Imikute nägemissüsteem on funktsionaalne ja efektiivne, kuid nende nägemise kvaliteet, vähemalt esimeste elunädalate ja –kuude jooksul, on kehvem kui täiskasvanutel. Viimaste aastate jooksul on kogutud palju tõestusmaterjali selle kohta, et väga väikestel lastel on hea nägude äratundmisvõime ning nad suudavad nägusid ära õppida väga kiiresti. Suuruse konstantsuse mõistmine on meile omane juba sünnist saati. Võrreldes täiskasvanutega on vastsündinute kuulmisteravus oluliselt parem kui nägemisteravus. Näiteks pööravad vastsündinud pead heli suunas, mis viitab võimele üsna kiiresti peale sündi hääli lokaliseerida. Vastsündinud oskavad vahet teha erinevatel silpidel ning on tõestatud, et imikud oskavad sarnaselt täiskasvanutega eristada ka häälikuid.
• stressori esmakordsel mõjumisel tekib šokiseisund( kehalisel tööl tavaliselt ei teki) • kontrašoki faas (tekib koormusele omane spetsiifiline kohanemine) • resistentsuse faas - treenituse väljakujunemine (ärritaja paljukordsel kordamisel) • resistentsuse murdumine (stressorite toime summa) 15. Kiiradaptatsioon. • homöostaatiline regulatsioon - organismi spetsiaalsete mehhanismide käivitamine, mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks. • Vastus konkreetsele kehalise harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus jne.) 16. Kestusadaptatsioon. • Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptatsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele • Kestusadaptatsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel -
( ) 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. ( ) See on punkt laines, mille kaugus tasakaaluasendist on jääv ja mis seetõttu liigub laine leviku kiirusega. Sellest tuletis aja järgi on laine leviku kiirus: Kuna tulemus pärineb faasi konstantsuse tingimusest, on tegemist faasikiirusega. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel elimineerige võrranditest faas). Lainet kirjeldav võrrand on lainevõrrandi lahend: ( ) Teist järku tuletis aja järgi:
*iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,... Maksas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. Maksas olevat raua varu kas organism vajadusel uute rauda sisaldavate ühendite sünteesiks. Joodud vesi- värativeen (muutub hüpotooniliseks)- maksa, võtab H2O oma rakkudesse. Vere Ca nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise
religiooni universaalsusele e. kust religioon tuleb? o Religioosne seletus üleloomulik maailm on olemas ja see ilmutab end inimestele. See millesse inimesed usuvad, on mingil määral tõele vastav e. see ongi päriselt olemas. Teadusliku maailmapildiga, see käsitlus kokku ei lange. o Psühholoogiline seletus religioon tuleb inimloomusest. Igas maailma nurgas on inimene ikkagi inimene ja midagi jääb ikkagi konstantseks. Ja selles konstantsuse võib olla midagi, millest tekibki religioon. Edward Tylor inimesed tahavad seletada loodusnähtusi (nt. äike) ning enda hingeolud (unenäod). Sigmund Freud üleloomulikud olendid on isa sümbolid: kui inimene kardab jumalat, siis ta tegelikult kardab oma isa. Lapsepõlves on kõige tähtsamad jõud tema vanemad. Inimese alateadvusesse jääb selline jälg,
Suurem osa nendest soojusvooludest neeldub muundurit ümbritsevas kestas, kuid osa kiirgusest läbib seda läbilaskvast materjalist akna(d) ja jõuab objektini, 24 mille temperatuuri mõõdetakse. Objekti kiirgus jõuab omakorda muundurini. Nende kahe kiirgusvoo vahe tõttu muundur kas soojeneb või jahtub, sõltuvalt summaarse soojusvoolu suunast. Kuna aga juhtahelad peavad tagama muunduri temperatuuri konstantsuse, siis küttekeha abil juurdeantav võimsus P sõltub muundurile langevast summaarsest kiirgusvoost. Selle tulemusena saavutatakse olukord, kus küttekeha vajaliku toitepinge väärtus on sõltuvuses muundurile langevast või sellelt eralduvast summaarsest soojusvoolust, mis on omakorda sõltuv mõõdetavast temperatuurist. Muunduri takistuse muutust (muundatuna pingekaoks) kasutatakse sellisel juhul toitepinge regulaatori tagasisidesignaalina
ühe vastusetähe suurune, küll ma kuju ära näen. 54. Surm on: A. Ainult evolutsiooniline kohastumus? B. Ainult statistiline paratamatus? C. Nii see kui teine? D. Ei kumbki? E. Kahetsusväärne nähtus millega tuleks võidelda? 55. Millised on need kaks seadust, mis mõlemad kirjeldavad populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost (üks seadus taandub teatud tingimustel teiseks)? A. Gause seadus ja -3/2 astme seadus B. Shelfordi reegel ja konstantsuse saagi seadus C. Shelfordi reegel ja Gause seadus D. Shelfordi reegel ja -3/2 astme seadus E. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme seadus F. Konstantse saagi seadus ja Gause seadus 56. Kas tugevasti agregeeritud ruumilise jaotusega liikide puhul: A. Isendid koonduvad tihedatesse kogumikesse (parved, karjad, jne)? B. On populatsiooni keskmise liikme biomass suur? C. On populatsiooni keskmise tiheduse muutumine ajas väga kiire? D
Aktiivse liikumise õppimine. Tekib autonoomiatunne. Saab ennast iseseisvalt ennast emast kehaliselt eraldada. 3) lähenemine. Umbes 16-19 elukuu. Laps tajub selgemini oma eraldiolekut emast. Seetõttu tekib tugev eraldatatus-ärevus. Algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse teke. 4) emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus. Alates kolmekümnendast elukuust. Tekib püsiv individuaalsustunne ja mina-kontseptsioon. Emotsionaalse objekt-konstantsuse teke. See, et ema ei ole näha, ei tähenda et ta on kadunud. Vanemate nõudmisi internaliseerides tekib super-ego. Võetakse vanemate normid endale sisemaailma. Super-ego on teadvustamata osa, mis kontrollib tegevusi (vt. eespoolt). Järgmine tüüp: E. Fromm (1900-1980). Humanistliku psühhoanalüüsi esindaja. Temal on sotsio-psühhoanalüütiline teooria. Arvestab inimese sotsiaalset olemust, ühiskonda ja kultuuri. Põhikonflikt on vabaduse ja seotuse vahel.
kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Nahk ja karvad Nahk on keha väljapoolt katvaks sidekoelis.epiteliaalseks kestaks.Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ.Kaitstes keha mehaaniliste,keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, on nahk ühtlasi kehatemperatuuri konstantsuse säilitajaks või sellele kaasaaitajaks (termoregulatsiooni organiks),ekskretoorseks organiks (higi valmistajaks), vere,liigse vee, glükoosi, keedusoola ja rasva deponeerumise paigaks ning ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks, mis võimaldab teda tabavaid ärritusi peaaju koore vahendusl tajuda puutena,valuna,soojusena või külmana.Tihe on naha arengu ja talituse seos välisteguritega;viimasest tingitud sesoonsed muutused avalduvad mitte üksne
seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonna probleeme ei lahenda. (Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda.) 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid ja ühikud. Keskkonnamõju arvutamine. Majanduse mõju keskkonnale sõltub: inimeste arvust, isiku tarbimisest, hüviste tootmise tehnoloogiast, toodetud hüvistest. Muude tingimuste konstantsuse korral on mõju võrdne kas: 1) Indiviidide hulgaga 2) Tarbitud kaupade kogusega 3) Tootmistehnoloogiatega. I P * A * T I-mõju on kas ressursside ammutamine loodusest või jääkide paiskamine keskkonda (impact) P-indiviidide hulk; mõõdetakse loendades (population) A-jõukus kaupade või teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga, SKP (affluence)T-tehnoloogia; ammutatud ressursside või heitmete hulk SKP kohta (technology). Rahaühik taandub välja,
rohkem kui algajale) Püsiv apertseptsiooni vorm Ajutine apertseptsioonivorm, mis on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv) Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus,kuju, vorm jt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Õkoloogiline põhjendatus Gibson. Hõlmab taju mõtestatuse,valivuse,konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Võimaldavused see, mida üks või teine objekt,ese , selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Invariandid muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele (ntx eseme näiv suurus, vaatamata tema kaugenemisele, inimese liigutustele kui sellistele omane
Fiktiivseid muutujaid saab kasutada ka sesoonsuse kirjeldamiseks andmetes. Kui sesoonsuse perioode on m, siis defineeritakse maksimaalselt m -1 fiktiivset muutujat. · Näiteks sesoonsuse uurimisel kvartalite lõikes (m = 4) defineeritakse maksimaalselt 3 fiktiivset muutujat (m -1 = 3); · Kuude (m = 12) andmete korral maksimaalselt (12 -1) 11 fiktiivset muutujat. 14. Heteroskedastiivsuse olemus; põhjused; tagajärjed; avastamise meetodid. Kui juhusliku liikme dispersioonide konstantsuse nõue ei ole täidetud, siis on mudelis tegemist heteroskedastiivsusega. Heteroskedastiivsuse põhjused 1. Modelleeritava protsessi omapära · Majandussubjekti suuremad võimalused (sissetulekud, kasum) annavad subjektile suurema valikuvabaduse. · Sõltumatu muutuja kasvuga varieeruvus muutub (õpiprotsesse kirjeldavad mudelid: mida pikem õpiaeg, seda vähem trükivigu) · Heteroskedastiivsuse oht mudelis on sageli seda suurem, mida suurem on
Seljaajul eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluuosa.Igast segmendist väljub kindel arv närvijuuri.Seljaaju diameeter on enam-vähem ühtlane,välja arvatud jämenemised kaela- ja nimmepiirkonnas, mis kannavad paisumuste nime. 24. Nahk ja karvad Nahk on keha väljapoolt katvaks sidekoelis.epiteliaalseks kestaks.Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ.Kaitstes keha mehaaniliste,keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, on nahk ühtlasi kehatemperatuuri konstantsuse säilitajaks või sellele kaasaaitajaks (termoregulatsiooni organiks),ekskretoorseks organiks (higi valmistajaks), vere,liigse vee, glükoosi, keedusoola ja rasva deponeerumise paigaks ning ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks, mis võimaldab teda tabavaid ärritusi peaaju koore vahendusl tajuda puutena,valuna,soojusena või külmana.Tihe on naha arengu ja talituse seos välisteguritega;viimasest tingitud sesoonsed muutused avalduvad mitte üksne
Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima aperseptiivsete tegurite süsteem, seda muutma. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajuvasse. Taju ökoloogiline põhjendatus tähendab taju mõtestatuse, valivuse, konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju
emast eraldada kehaliselt. 3. Lähenemine (saab alguse 16-19 elukuu)- nüüd laps tajub selgemine oma eraldiolekut emast, seetõttu tekib tugev eraldatuse ärevus ja algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse kujunemine. 4. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- püsivn individuaalsustunne ja mina- konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse teke- ema (see, et pole näha, ei tähenda et pole olemas). Vanemate nõudmisi internaliseerides tekib superego- vahetud normid omastatakse ja pannakse teadvustamata osasse, mis kontrollib meie tegevust. Erik Fromm (1900-1980) Humanistlik psühhuanalüüs. Tema teooria on sotsio-psühhoanalüütiline teooria. Arvestab inimese sotsiaalset olemust ühiskonda ja kultuuri. Ühelt poolt tahab inimene olla vaba aga teiselt poolt seotud
mis väidab, et • kõik vaatlusandmed on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud. Igal vaatlejal on oma tõde; • on olemas suurim võimalik kiirus – kiirus ehk absoluutkiirus, millega alati levib väli ainelise objekti suhtes (valguse kiirus vaakumis c = 299 792 458 m/s). See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutkiiruse konstantsuse printsiip). Aine ei saa liikuda sama kiiresti kui väli. Aja aeglustumine • Relatiivsusprintsiip nõuab, et valguse kiiruse mõõtmine peab alati andma sama tulemuse, vaatamata sellele, millises taustsüsteemis ta on sooritatud või mis suunas valgus levib. Et mõista, mis sellest postulaadist järeldub aja mõõtmise kohta, vaatame aja mõõtmist liikuvas rongis. • Tulemus peab näitama, et valgus liigub ettearvatud kiirusel rongi suhtes
immuunglobuliin, aglutiniidid; Fibrinogeenid - ~4% - maks - vere hüübimine. Trantspordifunktsioon seisneb paljud väikemolekulaarsed ained seotakse spetsiifiliste plasmaproteiinidega nende trantsportimisel soolest või varuorganitest tarbimiskohtadesse. Oma lipofiilsete rühmade sidumise teel vees lahustamatute rasvataoliste ainetega on nad lahustajateks. Nende võime siduda suurt hulka verega trantsporditavaid väikemolekulaarseid aineid etendab vereplasma osmootse rõhu konstantsuse säilitamise osa. Trantsporditakse: 1) toitaineid (lipiidid, aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine, -hape, kreatiin, bilirubiin, amoniaak). Kaitseülesanded on vere hüübimisvõime põhineb ka plasma fibrinogeenisisaldusel. Reaktsiooniahela lõpus, mille vältel ensüümi omadustega vere valke üksteisele
23…30 22,085…29,085 915 1000 85 1,3 1. ostsillaator (osc) on ümberhäälestatav koos segusti sagedusega. Nende vahel peab vahesagedus olema konstantne: fvs = const. Kvartsiga stabiliseeritud lülitus. Konstantsuse saavutamine Esiteks saavutatakse selektiivsus naaberkanali suhtes. Ta peab olema võimalikult lahku häälestatud peegelsagedusest. Esimese VS valime suure ja teise madala. Kõrgematel sagedustel muutub häälestustihedus suureks, kuna sagedusalad lähevad suureks. Kattetegurid (Kf) peavad olema ühtlased. Mida kõrgem on ostsillaatori
· Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis Kultuuridevaheline psühholoogia Psühholoogiliste protsesside võrdlev uurimine erinevates ühiskondades · Individualistlikud kultuurid oluline on inimese iseseisvus, isiklikud saavutused · Kollektivistlikud kultuurid oluline on ...? Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 1980) · Inimese mõtlemise arengu staadiumid: · Sensomotroone periood (0-2 a.) - objektide konstantsuse omadamine · Eel-operatsionaalne periood (2-7 a. ) mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi ületamine) · Konkreetse operatsioonide periood (7-11 a.) · Formaalsete operatsioonide periood (11 - ) Kultuur ja mõtlemine Lev Võgotski (1896 1935) · Uuringud Kesk-Aasia rahvaste juures näitasid, et neil inimestel puudub lääne inimesele omane loogiline mõtlemine · Mõtlemine toimub seega erinevates kultuurides erinevalt
puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid mis aktiveerivad valuga seotud närvirakud ja takistavad APd. Nt: karva väljatõmbamine avab dendriidil venitusele tundlikud kanalid ja Na+ hakkab närvirakku sisse tungima. Sensoorsete retseptorite omadused: Sensoorsete sündmuste ja asukoha määramine - Nahas on erinevad tundlikkust arusaavad retseptorid. - Aju võrdleb kõrvutiasetsevate vastuvõtualade infot - Lateraalne pidurdus Muutuste ja konstantsuse kindlakstegemine: - Kiiresti adapteeruvad retseptorid vastavad küsimusele „kas midagi on seal“ (kerge puudutus, kepikesed liikumise tuvastamiseks) - Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (surve, sensatsiooni hajum, kolvikesed värvide jaoks) Iseenese ja teiste eristamine: - Eksterotseptiivsed – välistele stiimulitele reageerivad retseptorid - Interotseptiivsed – meie enda tegevusele reageerivad retseptorid
Liikumine võib edasi anda teatud struktuuri, infot liikumise kohta. Nn bioliikumise ala- tajuja tuletab struktuuri ja objekti kategooria fragmentide liikumisest, kuid ei ole võimeline seda tegema siis, kui samad objektid ei liigu. Inimesele pannakse liigeste juurde peegelduvad kettad, mis on pimedas ainsad nähtavad asjad. Kui inimene ei liigu siis tunduvad lihtsalt täpid. Aga kui liiguvad siis kohe tekib fantoomne kuju, saadakse aru, et inimene teeb midagi. Taju konstantsuse uurimine. Tajumise oluline ülesanne on esitada maailma objekte nii nagu nad on. Kui kõik erinevused oleksid uudsena, siis oleks väga raske põhilisi objekte tajuda. On oluline, et aju suudab tähtsad asjad ära tunda. Esmete ja sündmuste tajuvate omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu.
sagedamini, kergemini ja kiiremini. Teine taju omadus on mõtestatus, mis seisneb eelnevate kogemuste ja arusaamade toimel terviklike tajukujundite tekkes. Taju on alati teatud määral üldistus ning sageli tajutakse seda, mida ollakse valmis tajuma. Seepärast on taju seotud tähenduse ja otstarbe mõistmisega. Konstantsus on taju kolmas omadus ja see tingib, et tajutavad esemed säilitavad suhtelise püsivuse vaatamata tajumistingimuste muutustele. Taju konstantsuse tõttu tuntakse objekte ja nähtusi ära vaatenurga, kauguse, valgustuse jpt. tegurite muutudes. Taju omadused aitavad inimesel ümbritsevas keskkonnas orienteeruda, sest muudavad keeruka lihtsamaks ja kauge lähedasemaks. Inimestevahelises suhtlemises kalduvad suhtlemispartnerid tõlgen- dama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt ning seda nimetatakse atributsiooniks ehk teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamiseks ja põhjuste selgitamiseks. See on osa teiste inimeste
Hallutsinatsioonid võivad kulgeda lühiajaliselt või krooniliselt, nende diagnoos ja ravi on psühhiaatria pädevuses. TAJU ÖKOLOOGILINE PÕHJENDATUS Taju-uuringutes on valdavaks kognitiivpsühholoogiline suund, kuid arvestatav on ka vägagi mõjukas suundumus, mille koondnimetus on ökoloogiline lähenemisnurk tajule ja toimingutele. Suuna rajaja on Gibson. Ökoloogiline põhjendatus see printsiip hõlmab taju mõtestatuse, valivuse, konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused (see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata). Taju on häälestatud keskkonna elementide koosluses esinevatele invariantidele, mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele.. Invariandid muutuste hõlmas olevad muutumatud omadused
uurimine erinevates ühiskondades. Individualistlikud kultuurid oluline on inimese iseseisvus, isiklikud saavutused. Kollektiivsed kultuurid oluline on grupikuuluvus, kohustused. Saavutusmotivatsioon (inimestel on kõrge saavutusvajadus) ja majanduskasv. MÕTLEMISE ARENG 14 Jean Piaget (1896-1980). Psühholoog. Ütles, et inimese mõtlemise areng kujuneb välja läbi nelja staadiumi: 1. Sensomotoorne periood (0-2 a.) objektide konstantsuse omandamine 2. Eel-operatsioonaalne periood (2-7 a.) mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi ületamine) saadakse aru, et teistel inimestel on ka mõistus ja võib mõelda teistmoodi kui mina. 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7-11 a.) 4. Formaalsete operatsioonide periood (11- ) loogiline mõtlemine KULTUUR JA MÕTLEMINE Lev Võgotski (1896-1935). Uuringud Kesk-Aasia rahvaste juures näitasid, et neil inimestel puudub
Fantoomjäse on hallutsinatsioon, sest genereeritakse kuskil ajupiirkonnas. Siiski võimalik mõelda nii, et kui jäset on natuke alles, siis erutusi toovad närvikiud toovad sinna juurde efekti. Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused Illusioonid Tajunähtuste klass. Richard Gregory uuris. ’Taju on hüpoteeside kontrollimine’ - Kuu illusioon – mida horisondi lähemal seda suurem on kuu Müller-Lyeri illusioon – valesti tajutud suuruse (konstantsuse) mulje. Kuidas tajuda 3 mõõtmelisena 2 mõõtmelist struktuuri. Silmale tekib ühetasandiline pilt ja tajusüsteem aitab mõista 3 mõõtmelisena tänu automaatsetele mõtetele. Kuidas lahendada 2D=3D probleemi? Monolukaarsed ja binolukaarsed sügavustunnused Tajukujundi tekkimisel on nii psühholoogilised kui ka füsioloogilised piirangud. Keerlevate madude illusioon – seotud hele ja tumeduse tajumise (mustrite kontrastid) ja silma liikumisega mis annavad liikumise mulje
Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud. Igamehel on oma tõde, ükski tõde pole teisest tõesem. 2. On olemas suurim võimalik kiirus kiirus, millega alati levib väli ainelise objekti suhtes (valguse kiirus vaakumis c = 299 792 458 m/s). See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutse kiiruse konstantsuse printsiip). Aine ei saa järele jõuda väljale. Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa
Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud. Igamehel on oma tõde, ükski tõde pole teisest tõesem. 2. On olemas suurim võimalik kiirus kiirus, millega alati levib väli ainelise objekti suhtes (valguse kiirus vaakumis c = 299 792 458 m/s). See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutse kiiruse konstantsuse printsiip). Aine ei saa järele jõuda väljale. Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa
Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud. Igamehel on oma tõde, ükski tõde pole teisest tõesem. 2. On olemas suurim võimalik kiirus kiirus, millega alati levib väli ainelise objekti suhtes (valguse kiirus vaakumis c = 299 792 458 m/s). See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutse kiiruse konstantsuse printsiip). Aine ei saa järele jõuda väljale. Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa
oksüdatsiooniprotsesside regulatsioonis. Keemiliste protsesside intensiivsus on seotud keskkonna temp-ga. Püsisoojastel põhjustab keskkonna temp-i tõus ainevahetusprotsesside intensiivsuse reflektoorse languse, millega seoses väheneb ka soojuse moodustamine organismis. Keskkonna temp-i languse korral intensiivistuvad ainevahetusprotsessid reflektoorselt, millega kaasneb soojuse suurem produktsioon. Mainitud reflektoorsed reaktsioonid soodustavad kehatemp-i konstantsuse säilitamist. Kehaline termoregulatsiooni mehhanism, mis seisneb küllalt kiires oksüdatsiooniprotsesside intensiivsuse suurenemises keskkonna temp-i languse korral, on tihedalt seotud skeletilihaste aktiivsusega. Kõige intensiivsem soojuse moodustamine organismis toimub lihastes nende töötamisel. Isegi kui inimene liikumatult pingutatud lihastega lamab , intensiivistuvad oksüdatsiooniprotsessid ja suureneb soojuse
annaabi.ee 
