Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil labor FK6 protokoll (0)

TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Siia tuleb sisestada  aparatuuri joonis.


TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 Töö pealkiri: Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Siia tuleb sisestada  aparatuuri joonis.


Siia tuleb sisestada  aparatuuri joonis.


Töö eesmärk (või töö ülesanne).  Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. Alustada mõõtmist rõhust 100 torr 
ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria.  Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süsteemi ühest faasist teise üle minna  pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside tasakaalu süsteemi vabaenergia 
konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatamata sellele, et leiab aset aine 
üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik kui sama ainehulga vabaenergiad 
kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja temperatuuril kahe faasi tasakaalu  tingimuseks: kus ülemised indeksid märgivad eri faase. Puhta aine korral võib tingimuse kirjutada ka kujul: Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka rõhk muutuma dP võrra, et uus olek  oleks jällegi tasakaaluolek. Heterogeensetes süsteemides on tasakaaluseisundite kujutamiseks hea kasutada 
olekudiagramme, mis tasapinnaliste või ruumiliste geomeetriliste kujunditena väljendavad sõltuvust süsteemi 
mitmesuguste omaduste või omaduste ja koostise vahel. Vedelik keeb temperatuuril mil küllastatud aururõhk on 
võrdne välisrõhuga. Töövahendid.  Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, ampermeeter, vahepudelid, trafo Töö käik.  Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärgult rõhku seadmes vastavalt etteantud 
sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul 
(ventilatsiooni kraan avatud: Vent Valve „OFF“). Mõõtmisi teostatakse alljärgnevas järjekorras.  1. Avatakse jahutusvee kraan.  2. Reguleerimisnupu abil reguleeritakse rõhk väärtusele 100 torr (Setpoint=100) ja vajutakse „START“ (Ekraanil peab ilmuma 
„STOPP“).  3. Kui etteantud hõrendus on saavutatud (ekraani näit ei muutu) lülitatakse sisse kolvi küte keerates ettevaatlikult trafo 
reguleerimisnuppu päripäeva. Kolvi küte reguleeritakse sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul 
(voolutugevust, mis on märgitud ampermeetri näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust 
reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema 
optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; väiksema auramissoojusega vedelike korral veidi suurem. Kui 
tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, 
mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.  4. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur (Tkeem) saavutatud rõhul (paur).  5. Edasi suurendatakse rõhk süsteemis praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra keerates aeglaselt 
reguleerimisnuppu päripäeva. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel 
termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused.  6. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur erineval rõhul vastavalt etteantud 
sammule.  7. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Enne mõõtmist lülitatakse välja vaakumpump vajutades „STOPP “ ja avatakse 
ventilatsiooni kraan vajutades Vent Valve „ON“ nupule (hoida vajutades 3 sekundi jooksul siis jaäb kraan avatuks, millele 
vastab näit „OFF“). Käsiterminali ekraani pilt viimase mõõtmise jaoks on toodud Joonisel 6.4 (NB! rõhu numbriline väärtus 
ekraanil vastab atmosfääri rõhule katse teostamise päeval). 


Töö eesmärk (või töö ülesanne).  Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. Alustada mõõtmist rõhust 100 torr 
ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria.  Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süsteemi ühest faasist teise üle minna  pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside tasakaalu süsteemi vabaenergia 
konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatamata sellele, et leiab aset aine 
üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik kui sama ainehulga vabaenergiad 
kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja temperatuuril kahe faasi tasakaalu  tingimuseks: kus ülemised indeksid märgivad eri faase. Puhta aine korral võib tingimuse kirjutada ka kujul: Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka rõhk muutuma dP võrra, et uus olek  oleks jällegi tasakaaluolek. Heterogeensetes süsteemides on tasakaaluseisundite kujutamiseks hea kasutada 
olekudiagramme, mis tasapinnaliste või ruumiliste geomeetriliste kujunditena väljendavad sõltuvust süsteemi 
mitmesuguste omaduste või omaduste ja koostise vahel. Vedelik keeb temperatuuril mil küllastatud aururõhk on 
võrdne välisrõhuga. Töövahendid.  Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, ampermeeter, vahepudelid, trafo Töö käik.  Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärgult rõhku seadmes vastavalt etteantud 
sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul 
(ventilatsiooni kraan avatud: Vent Valve „OFF“). Mõõtmisi teostatakse alljärgnevas järjekorras.  1. Avatakse jahutusvee kraan.  2. Reguleerimisnupu abil reguleeritakse rõhk väärtusele 100 torr (Setpoint=100) ja vajutakse „START“ (Ekraanil peab ilmuma 
„STOPP“).  3. Kui etteantud hõrendus on saavutatud (ekraani näit ei muutu) lülitatakse sisse kolvi küte keerates ettevaatlikult trafo 
reguleerimisnuppu päripäeva. Kolvi küte reguleeritakse sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul 
(voolutugevust, mis on märgitud ampermeetri näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust 
reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema 
optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; väiksema auramissoojusega vedelike korral veidi suurem. Kui 
tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, 
mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.  4. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur (Tkeem) saavutatud rõhul (paur).  5. Edasi suurendatakse rõhk süsteemis praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra keerates aeglaselt 
reguleerimisnuppu päripäeva. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel 
termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused.  6. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur erineval rõhul vastavalt etteantud 
sammule.  7. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Enne mõõtmist lülitatakse välja vaakumpump vajutades „STOPP “ ja avatakse 
ventilatsiooni kraan vajutades Vent Valve „ON“ nupule (hoida vajutades 3 sekundi jooksul siis jaäb kraan avatuks, millele 
vastab näit „OFF“). Käsiterminali ekraani pilt viimase mõõtmise jaoks on toodud Joonisel 6.4 (NB! rõhu numbriline väärtus 
ekraanil vastab atmosfääri rõhule katse teostamise päeval). 


Töö eesmärk (või töö ülesanne).  Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. Alustada mõõtmist rõhust 100 torr 
ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria.  Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süsteemi ühest faasist teise üle minna  pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside tasakaalu süsteemi vabaenergia 
konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatamata sellele, et leiab aset aine 
üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik kui sama ainehulga vabaenergiad 
kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja temperatuuril kahe faasi tasakaalu  tingimuseks: kus ülemised indeksid märgivad eri faase. Puhta aine korral võib tingimuse kirjutada ka kujul: Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka rõhk muutuma dP võrra, et uus olek  oleks jällegi tasakaaluolek. Heterogeensetes süsteemides on tasakaaluseisundite kujutamiseks hea kasutada 
olekudiagramme, mis tasapinnaliste või ruumiliste geomeetriliste kujunditena väljendavad sõltuvust süsteemi 
mitmesuguste omaduste või omaduste ja koostise vahel. Vedelik keeb temperatuuril mil küllastatud aururõhk on 
võrdne välisrõhuga. Töövahendid.  Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, ampermeeter, vahepudelid, trafo Töö käik.  Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärgult rõhku seadmes vastavalt etteantud 
sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul 
(ventilatsiooni kraan avatud: Vent Valve „OFF“). Mõõtmisi teostatakse alljärgnevas järjekorras.  1. Avatakse jahutusvee kraan.  2. Reguleerimisnupu abil reguleeritakse rõhk väärtusele 100 torr (Setpoint=100) ja vajutakse „START“ (Ekraanil peab ilmuma 
„STOPP“).  3. Kui etteantud hõrendus on saavutatud (ekraani näit ei muutu) lülitatakse sisse kolvi küte keerates ettevaatlikult trafo 
reguleerimisnuppu päripäeva. Kolvi küte reguleeritakse sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul 
(voolutugevust, mis on märgitud ampermeetri näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust 
reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema 
optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; väiksema auramissoojusega vedelike korral veidi suurem. Kui 
tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, 
mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.  4. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur (Tkeem) saavutatud rõhul (paur).  5. Edasi suurendatakse rõhk süsteemis praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra keerates aeglaselt 
reguleerimisnuppu päripäeva. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel 
termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused.  6. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur erineval rõhul vastavalt etteantud 
sammule.  7. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Enne mõõtmist lülitatakse välja vaakumpump vajutades „STOPP “ ja avatakse 
ventilatsiooni kraan vajutades Vent Valve „ON“ nupule (hoida vajutades 3 sekundi jooksul siis jaäb kraan avatuks, millele 
vastab näit „OFF“). Käsiterminali ekraani pilt viimase mõõtmise jaoks on toodud Joonisel 6.4 (NB! rõhu numbriline väärtus 
ekraanil vastab atmosfääri rõhule katse teostamise päeval). 


Töö eesmärk (või töö ülesanne).  Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. Alustada mõõtmist rõhust 100 torr 
ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria.  Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süsteemi ühest faasist teise üle minna  pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside tasakaalu süsteemi vabaenergia 
konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatamata sellele, et leiab aset aine 
üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik kui sama ainehulga vabaenergiad 
kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja temperatuuril kahe faasi tasakaalu  tingimuseks: kus ülemised indeksid märgivad eri faase. Puhta aine korral võib tingimuse kirjutada ka kujul: Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka rõhk muutuma dP võrra, et uus olek  oleks jällegi tasakaaluolek. Heterogeensetes süsteemides on tasakaaluseisundite kujutamiseks hea kasutada 
olekudiagramme, mis tasapinnaliste või ruumiliste geomeetriliste kujunditena väljendavad sõltuvust süsteemi 
mitmesuguste omaduste või omaduste ja koostise vahel. Vedelik keeb temperatuuril mil küllastatud aururõhk on 
võrdne välisrõhuga. Töövahendid.  Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, ampermeeter, vahepudelid, trafo Töö käik.  Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärgult rõhku seadmes vastavalt etteantud 
sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul 
(ventilatsiooni kraan avatud: Vent Valve „OFF“). Mõõtmisi teostatakse alljärgnevas järjekorras.  1. Avatakse jahutusvee kraan.  2. Reguleerimisnupu abil reguleeritakse rõhk väärtusele 100 torr (Setpoint=100) ja vajutakse „START“ (Ekraanil peab ilmuma 
„STOPP“).  3. Kui etteantud hõrendus on saavutatud (ekraani näit ei muutu) lülitatakse sisse kolvi küte keerates ettevaatlikult trafo 
reguleerimisnuppu päripäeva. Kolvi küte reguleeritakse sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul 
(voolutugevust, mis on märgitud ampermeetri näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust 
reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema 
optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; väiksema auramissoojusega vedelike korral veidi suurem. Kui 
tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, 
mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.  4. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur (Tkeem) saavutatud rõhul (paur).  5. Edasi suurendatakse rõhk süsteemis praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra keerates aeglaselt 
reguleerimisnuppu päripäeva. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel 
termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused.  6. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur erineval rõhul vastavalt etteantud 
sammule.  7. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Enne mõõtmist lülitatakse välja vaakumpump vajutades „STOPP “ ja avatakse 
ventilatsiooni kraan vajutades Vent Valve „ON“ nupule (hoida vajutades 3 sekundi jooksul siis jaäb kraan avatuks, millele 
vastab näit „OFF“). Käsiterminali ekraani pilt viimase mõõtmise jaoks on toodud Joonisel 6.4 (NB! rõhu numbriline väärtus 
ekraanil vastab atmosfääri rõhule katse teostamise päeval). 


Uuritav aine Jrk. Nr. Keemistemperatuur t, °C T, K 1/T 1 39.5 312.65 0.00319846474 2 49.5 322.65 0.00309933364 3 56.5 329.65 0.0030335204 4 62 335.15 0.00298373862 5 68 341.15 0.00293126191 6 73 346.15 0.00288892099 7 77 350.15 0.00285591889 8 82.5 355.65 0.00281175313 Empiirilise võrrandi ln p = A + B/T koefitsent B
B = -5227.5 (sirge tõus) Aine auramissoojus Aine keemistemperatuur normaalrõhul p1 = 760 torr
p2 = 749 torr
T2 = 355.65 K Troutoni konstant 𝑝_𝑎𝑢𝑟 , torr 𝑙𝑛 𝑃_2/𝑃_1 =(Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑅∗(1/𝑇_1 
− 1 _ /𝑇 2  )=−𝐵(1 _1 −1 _2 ) /𝑇 /𝑇 Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟=−(−5227,5)∗8,314 𝐽/(𝑚𝑜𝑙∗𝐾)=𝟒𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍 𝐵 =−( ) Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟 /𝑅 1/𝑇_1 =(𝑙𝑛 _2 _1   𝑃 /𝑃 )/(−𝐵)+1/ _2 𝑇   1/𝑇_1 =(𝑙𝑛 749 /760)/(−5227,5)+1/355,65=0,00281454                  𝑻_𝟏=𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲


Δ𝑆=  (Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑇_(𝑛.𝑟.)                    Δ𝑆=(43461,43 𝐽/𝑚𝑜𝑙)/(355,3 𝐾)=𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^(−𝟏)] 


Uuritav aine isopropanool 100 4.60517018599
170 5.13579843705
240 5.48063892334
310 5.73657229748
410 6.0161571597 510 6.23441072572
610 6.41345895717
749 6.61873898352 Aine auramissoojus Troutoni konstant 𝑝_𝑎𝑢𝑟 , torr ln 〖𝑝 _𝑎𝑢𝑟  〗 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 0 100 200 300 400 500 600 700 800 p aur = f(t) Keemistemperatuur t, C p ,  a u r 0.00275 0.0028 0.00285 0.0029 0.00295 0.003 0.00305 0.0031 0.00315 0.0032 0.00325 0 1 2 3 4 5 6 7 f(x) = − 5227.53535122824 x + 21.3339389115041 ln paur = f(1/T) 1/T ln  p ,  a u r Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟=−(−5227,5)∗8,314 𝐽/(𝑚𝑜𝑙∗𝐾)=𝟒𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍 1/𝑇_1 =(𝑙𝑛 749 /760)/(−5227,5)+1/355,65=0,00281454                  𝑻_𝟏=𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲


Δ𝑆=  (Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑇_(𝑛.𝑟.)                    Δ𝑆=(43461,43 𝐽/𝑚𝑜𝑙)/(355,3 𝐾)=𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^(−𝟏)] 


35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 0 100 200 300 400 500 600 700 800 p aur = f(t) Keemistemperatuur t, C p ,  a u r 0.00275 0.0028 0.00285 0.0029 0.00295 0.003 0.00305 0.0031 0.00315 0.0032 0.00325 0 1 2 3 4 5 6 7 f(x) = − 5227.53535122824 x + 21.3339389115041 ln paur = f(1/T) 1/T ln  p ,  a u r


Järeldus  
Arvutasin katseandmete põhjal välja, et aine:
-auramissoojus on 𝟒𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍 , kirjanduslikel andmetel: 44000 𝑱/𝒎𝒐𝒍 -keemistemperatuur normaalrõhul 𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲 (𝟖𝟐.𝟏𝟓𝑪), 
kirjanduslikel andmetel: 355,75 K (82.6 C)
-troutoni konstant 𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^(−𝟏) ]. kirjanduslikel andmetel: 88,74[J∗K^(−1)∗mol^(−1) ]. Viited: 
-Õppejõu poolt praktikumi juhend moodles
-"Füüsikaline keemia" (Palm, Past) lk 159-161; 192-197 -https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_alcohol_(data_page)


Järeldus  
Arvutasin katseandmete põhjal välja, et aine:
-auramissoojus on 𝟒𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍 , kirjanduslikel andmetel: 44000 𝑱/𝒎𝒐𝒍 -keemistemperatuur normaalrõhul 𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲 (𝟖𝟐.𝟏𝟓𝑪), 
kirjanduslikel andmetel: 355,75 K (82.6 C)
-troutoni konstant 𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^(−𝟏) ]. kirjanduslikel andmetel: 88,74[J∗K^(−1)∗mol^(−1) ]. Viited: 
-Õppejõu poolt praktikumi juhend moodles
-"Füüsikaline keemia" (Palm, Past) lk 159-161; 192-197 -https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_alcohol_(data_page)

Document Outline

• Tiitelleht
• Teooria ja töö käik
• Arvutused, tabelid ja graafikud
• Järeldus
• Originaalkateseandmed