Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
president, sektor, kapital, reform, presidentalism, organisatsioon, kapitalism, kongress, parteis, heaoluriik, veto, õpetused, maksud, postindustriaalne, tehnoloogia, marx, elukvaliteedi, haridus, seisukohtade, vastand, parlamentarism, ühendused, survegrupp, tagasihoidlik, ettevõtja, sotsialism, nüüdisühiskond, põhilist, sektorit, tulundusparlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised. Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Presidentalismi ehk presidentaalse valimiskorralduse mudeliks on võetud USA oma
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia
Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit! 3. Mittetulundusühingud ehk siis kolmas sektor . Avatud ühikonda nimetatakse tihti ka kodaniku ühiskonnaks. Ühiskonda kus inimesed saavad kas otseselt või kautselt osa võtta valitsemisest nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia põhilised tunnusjooned on: 1. Vabadevalimiste korraldamine. 2
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman
huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx. Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid (masinad, tehased, tooraine) ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass töölised ehk proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Omandi puudumine ei võimalda töölisel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib teda müüma oma tööjõudu. Klassivastuolud viivad lõpuks revolutsioonini.
valitsemisse. Sotsiaalne utoopia Ebareaalne unistus muretust ühiskonnast. Tegelikkuses teostamatu ideaalne ühiskonnakorraldus, mis on saanud nime XVI sajandi mõtleja Thomas More'i teosest ,,Utoopia". Propaganda Oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendatav tegevus. (Ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil.) Erakond ehk partei - Ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Survegrupp - Legaalselt tegutsev rühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. 1 3. Parteide ja survegruppide võrdlus ja klassifitseerimine PARTEI SURVEGRUPP
Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst
kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,
ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,
Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8. Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid? Rahvusriik- poliitiline süsteem, mille huvid rajanevad enamvähem homogeensel kollektiivil. Apelleerib rahva ühistele huvidele. Rahvusriik ja rahvusindentiteet kujunesid välja 18-19. sajandil. 9. Mis on heaoluriik ja millal see Euroopas hakkas välja kujunema? Heaoluriik: riik panustab sotsiaalkulutustele suure osa. Kujunes välja peale II Maailmasõda. 10. Millised on kaks peamist riikide tekke katalüsaatorit Euroopas ja kuidas nad riikide teket mõjutasid? · Sõjad paljud riigid saavutasid iseseisvuse · Kaubanduse, linnade ja kapitalismi areng (kaupmeeste või kapitali kaitse, kaupmeeste/kapitalistide huvid, vastava infrastruktuuri arendamine jne.). 11
agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine, poolpresidentalism (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. monarhia: konstitutsiooniline (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein, Hispaania)
Konservatism kujunes Euroopas 17.-19. sajandil. Selle ideoloogia vaatekohad on järgmi- sed: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikesi reforme; püütakse säilitada vana ja järeleproovitud ning uuendustega minnakse kaasa väga tagasihoidlikult. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide ajal purustatakse kõik vanad valitsusstruktuurid ja kaotatakse traditsioonid 2) rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ning neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekku- mist ettevõtja tegevusse 4) sotsialse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema selle küsimusega siis, kui esimne tasand ei toimi 5) riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut - seda peavad tegema politsei ja kohus. S
Nüüdisühiskond · 19.saj. ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman
Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond')
spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse
Juhtivaks ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NL-i seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL-i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. juuni 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse. 3. 1) Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigil on kolm põhitunnust: 1) maa-ala, 2) rahvas ja elanikkond, 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. Riigivõimu tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist, 3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks,
turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses traditsioonide sotsioloog sotsiaalse inimtöö Turumajandus asemele peab asuma Maades kus toimius solidaarsuse toimub kõigi mõistuspärasus. reformatsioon arenes hoidmine. hüvanguks. Kapitalism tähendas kapitalistlik Inimsuhete äärmused Turg juhib tema jaoks tootmisviis ei ole hea majandust, riigil pole tööstusühiskonda, jõudsamalt edasimineku tarvis majandust kuis tootmisvahendid Potestantlikud siimulid. reguleerida. ja toodang kuuluvad väärtused soosivad Toetati ühte klassi, tööarmastuse, Traditsioonilised
Nüüdisühiskond · 19.saj. rahvusriigid, -ühiskonnad · Ühiskonnasektorite ERISTATVATUS ja VASTASTIKUNE SEOSTUS, -tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine · Majandus ja tehnoloogia(tööstus ehk industraalühiskond, postindustriaalühiskond, info- , teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modersus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik. Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsalistid (tehnokraadid), keskklass
täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim. Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist
inimestest. Vabakaubanduse põhimõte( tollide ja mahuliste väärtuseliste piirangute kõrvaldamine). Sotsialistlik ideoloogia Ühiskonna peaks rajama omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel. See kindlustaks inimestele inimväärse eksistentsi, kõrvaldaks sots konfliktid ning harmoniseeriks suhteid. Tuumaks on võrdsuse idee. Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides. Riik on valitseva klassi instrument, millega surutakse alamate taotlusi saavutada võrdusust teistega. Pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Poliitilised eesmärgid: poliitiline liberalism ja pluralism, riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik, keinistlik majanduspoliitika(regul eraomandusele põhinevat turumajandust, riiklikud krediidid),
igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL
Kristlikdemokraatlikku ideoloogiat iseloomustavad järgmised põhimõtted: · On oluline kaitsta kristlikke moraaliprintsiipe ja ka isiksust massidemo kraatia võimaliku ,,türannia" eest. · Võrdsus seaduse ees ei tohi viia liigse sotsiaalse tasalülitamiseni. · Kristlik demokraatia on kesktee õpetus. See soovib õnnelikku keskmist vabakapitalismi ja totaalselt planeeritud sotsialismi vahel. Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Heaoluriik on ühiskond, mis väärtustab solidaarsust ligimesega. Euroopas kätkeb heaolurügi mõisie jäTgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad; haridus peaks olema kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik elanikud; kõigi inimeste toimetulek peaks olema kindlustatud. Tähtsamateks põhimõteteks on seega piisav hulk töökohti ja korralik palk, millega iga töötaja võiks ennast ja oma peret ülal pidada
Ühiskond, kus infot pidevalt ja oskulikult kasutatakse Muutub töö iseloom- paindlik ja vaba töökorraldus Modernistlik ühiskond Märksõnad: progress, optimism, globaalsus Modernne elukeskkond: ratsionaalsus, pidev arvestamine, traditsioonide kadumine, mood, seiklus- ja riskijanu Postmodernistlik ühiskond Pessimistlik Väärtused muutuvad suhteliseks Heaoluriik Heaoluriik sündis tänase Klassikalised riigi ülesanded: riik peab tagama korra riik koostab seadused riik peab kaitsma maad välisvaenlaste eest Tööstusühiskonnas vajasid inimesed rohkem riig tuge Heaoluriigis võtab riik peale endale peale klassikaliste funktsioonide sotsiaalelu ja majandust reguleerivaid ülesandeid Riik hakkab sekkuma majandusse: jagab maksude näol tulu ümber korraldab haridust korraldab tervishoidu
2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku võimu esindajaks kahekohaline parlament ehk Kongress, mis peab kinnitama kõik suuremad kulutused, riigieelarve ja muud olulised otsused
Kapitaliksolek tuleneb omaduste, nähtuste või esemete inimlikust väärtustamisest, mitte nende sisemisest olemusest. Kapitalimõiste tuum 1. Võimaldab eesmärgiratsionaalset maailmaseletust ja käitumist 2. Taustaks turumudel (vahetused) 3. Pingutuse tulemus, investeering 4. Edukas investeering annab kasumit 5. Esiplaanil vahendlik, isendikeskne ratsionaalsus Kapitali põhiliigid ® Majanduskapital ® Inimkapital ® Sotsiaalne kapital ® Kultuuri- ja sümbolkapital Sotsiaalse kapitali tunnused ® Suhetega seotud ® Pingutuse, töö tulemus ® Sinna saab investeerida ® Sammu-vastusammu põhimõte (SK) ® Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll ® Kasutamine tugevdab Erinevad lähenemised ® Sotsiaalne kapital üksikisiku mõttes ® Sotsiaalne kapital ühiskonna tasandil ® Sotsiaalne kapital positiivse nähtusena ® Negatiivne sotsiaalne kapital
Monarhia absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.- 18.saj- Louis XIV, Vatikan- paavst valitakse; Saudi-Araabia, Kuweit. Põhiseaduslikud monarhiad- riigipea õigused ja kohustused on põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland) Vabariigid presidendivabariigid (presidentalismi põhimõte): Rahvas valib paralleelselt seadusandliku võimu (parlamendisaadikud) ja täidesaatva võimu juhi (President). President määrab valitsuse, ministrid annavad aru vaid Presidendile. Presidendil suured võimuvolitused koos valitsusega. (USA) Presidendil on suur vetoõigus- õigus parlamendi otsused keelustada (Venemaa) parlamentaarsed vabariigid (parlamentalismi põhimõte): Rahvas valib ainult parlamendi ja parlament kinnitab ametisse täidesaatva valitsuse. Parlament valib presidendi. Täidesaatev võim on suures sõltuvuses seadusandlikust võimust.
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut võõrandumine K.Marxi poolt kasutusele võetud termin märgistamaks inimtegevuse sisu ja eesmärkide kaugenemist indiviidi tegelikest huvidest; tänapäeval kasutatakse seda peamiselt, iseloomustamaks kodanikkonna eemaldumist riigivõimust ja valitsemisinstitutsioonidest ülekandeühiskond vt. heaoluriik interventsioon, riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. interventsionistlik riik Teema: Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu
Sotsiaaldemokraatia ja uusvasakpoolsus: Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus võrdsed võimalused kõigile. Ühisknd peab tagama kõigile võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Uusvasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas: Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid
annaabi.ee 
